odanik P, kes kureerib paravaldkondade kursusi, räägib külmenevast ühiskonnast - inimesel pole enam teise jaoks aega. "Seetõttu läheb peale igasugune sooda - soojust otsitakse sektidest ja ekstrasensside juurest."

Pikka aega nõidu uurinud Mare Kõiva Tartu Kirjandusmuuseumist teab, et traditsioonilises ühiskonnas oli suur au, kui nõid oli su tuttav või sõber. Kõiva jaoks on nõid inimene, kes valdab laia teadmiste hulka, tegeleb reeglina tervendamisega ja igasuguste kahjustuste tõrjumisega ning kui on rühmasisene tellimus, siis võib teostada ka n-ö karistamist või sanktsioneerimist mingite maagiliste võtetega.

Alati on olnud väga eritasemelisi nõidu. Neid on nimetatud vastavalt haiguste järgi, mida nad arstida oskavad või valdkonna järgi, millega nad tegelevad. Herbalistid tundsid hästi taimi ja nendega ravitsemist. Meie kultuuripiirkonnas on eristatud veel usuga arstijaid - nemad rajavad oma arstimisoskuse vaimsele ja emotsioonidega arstimisele. Siis muidugi kätega ravijaid.

Nõiad on oma oskused sünnipäraselt kaasa saanud. Tavaliselt saab nõidade sündi üsna hästi ennustada, kuna tegemist on kindlate suguvõsadega, mille liini pidi arstijaomadused käivad.

Peaaegu kogu aeg on olnud ka nõidu, kelle keegi arstija on määranud oma järeltulijaks või kellele pärimisõiguse edasi andnud. Näiteks Kaika Laine. Viimasel ajal on hakanud Kõiva sõnul kasvama selliste nõidade hulk, kellel sünnipärast märki küljes pole, kes aga sellele vaatamata vaimu hämaraladel tegutsevad. Need on iseõppijad.

Nõid on alati olnud marginaalne, tänu suhetele tundmatute jõududega teda peljati. Kuna vastutus oli suur, tõrkus ka järeltulija sageli teadmisi kohe vastu võtmast. Nõidade kõrval olid prohvetid, kes ravimisega üldse ei tegelnud, tavaennustajad (kaartidega, käe joonte järgi, kasutasid sõela või lambarauda, piiblit jne). Omaette klassi moodustasid spiritualistid, kes suhtlesid lahkunute hingedega kolmejalgsete pinkide või muu vahendusel. Nõiaameti käsitöölised oskasid luid ja konte paika panna või hammast välja tõmmata. Sageli olid nad ka ameti poolest käsitöölised, näiteks sepad. Rändavad kupupanijad ja aadrilaskjad hakkasid kaduma enne Teist maailmasõda. Hinnatud olid ämmaemandad. Eesti külas oli tavaliselt ka külafilosoof. Mingite oma omaduste tõttu oskas ta sündmusi analüüsida või määratleda. Sealt samm edasi on nn külahullud, kellest üks osa ei tulnud endaga toime, teine osa aga sai endale lubada muigamist maailma asjade üle.

"Tark inimene püüab nende võimeid mõista ning neist aru saada, aga mitte neid lahmivalt maha teha," esindab akadeemik Anto Raukas teaduse seisukohta. "Olin Teaduste Akademia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste osakonna akadeemik-sekretär ja kureerisin lisaks veel arstiteadust. Seega oli minu otsene ülesanne kureerida ka neid alasid," selgitab Raukas. Raukasel tuli vastata paljudele akadeemiasse tulnud kirjadele ning rääkida inimestega. "Väga palju oli tugevate vaimsete häiretega inimesi. Samas on raske vahet teha, kes normaalne ja kes skisofreenik. Albert Einsteini kohta ütleks normaalne inimene, et ta on hull," meenutab Raukas. Nende vastu tundsid suurt huvi ka - nagu Raukas tabavalt ütleb - delikaatsed organid, kes tahtsid erilisi võimeid oma huvides ära kasutada. Eesti Teaduste Akadeemia juures tegutses uurimisgrupp, kuhu kuulusid lisaks Raukasele professor Toomas Karu, Eesti üks silmapaistvaim laserspektroskoopia uurija Jaak Kikkas, Geoloogia Instituudi geofüüsika sektori juhataja Heldur Sildvee jt.

Piirialade uurimiseks korraldatakse teaduskonverentse, ilmub kogumikke ja muid trükiseid. "Peab välja sõeluma asjad, mis pole tõepärased," räägib Raukases teadlane. "Pole mingit kahtlust, et mitmed nõidadena esinevad inimesed on tegelikult sarlatanid. Ei saa näiteks tõsiselt võtta seda, kes väidab, et suudab ravida tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvat inimest või leida pendli ja maakaardi abil maaki." Positiivse näitena nimetab akadeemik Kaika Lainet, kes töötab koos arstidega - kui arst ei oska terveks teha, saadab Laine juurde, ja kui Laine ei oska midagi teha, saadab arsti juurde. "Kvalifitseeritud arstide suureks puuduseks on see, et neile õpetatakse vähe psühholoogiat, mistõttu nad ei saa patsiendiga sidet. Nõidtarkadel on oskus inimene ära kuulata ja talle hea sõnaga toeks olla. Gunnar Aarma ütleb, et inimesel peavad olema positiivsed emotsioonid," toob Raukas näite. Rahvusvahelise mainega emeriitprofessori Lembit Roostari väitel, kes tegutses 33 aastat sõjaväekirurgina, on väga tähtis, et inimene läheks selle juurde, keda ta usaldab, olgu selleks siis nõid või samaan. "Meie, arstid, ka kõigest jagu ei saa." Mongoolias teenides tuli tal kokku puutuda samaanidega ning sõjaväe hospidalis oli koguni rahvameditsiini osakond. Raukas nimetab ka teaduslikku sarlatanluse vormi, mille esindajaks oli Johannes Hint, kes tahtis kõik maailma mured lõpetada AU8-ga.

Praegu tegeldakse Eestis maa kiirgusväljade uurimisega nõiavitsa ja pendli abil. Raukase sõnul hakkab seitsmekümnel protsendil inimestest nõiavits käes tööle - paraku pole selge ei see, mida see näitab, ega ka kiirgusväljade füüsikaline olemus. Raukas nimetab absoluutselt ebateaduslikuks vaidlust inimese biovälja olemasolu üle. "Loomulikult on iga organismi ümber bioväli. Inimese bioväli koosneb väga paljudest komponentidest - temperatuuriväljast, nõrgast elektromagnetilisest väljast, lõhnaväljast jm. Tavaliselt on tundlike inimeste bioväli suurem kui teistel. Nad tunnevad käte abil teise inimese haiget kohta. On tõestatud ka energia ülekandmise võimalus," räägib Raukas. "Kõige suuremaks inimhinge mõjustajaks on praegu raadio ja televisioon. On teadusharu - psühhotroonika -, mis tegeleb inimese mõjustamisega, kasutades selleks kaasaegseid tehnilisi vahendeid. Mõned panevad juurde, et kaasajal veel tundmatuid tehnilisi vahendeid. Raadio oli ju möödunud sajandil tundmatu. Hinge saab mõjutada mitmeti - hea või halva sõnaga ning tehniliste vahenditega," jutustab Raukas ning lisab, et mitte ainult KGB, vaid ka teiste riikide luure tegeleb sarnaste uuringutega - tehniliste vahenditega on ju inimeselt tunduvalt lihtsam infot kätte saada. Juttudega negatiivseid laineid kiirgavast naabrist politseid ja ajalehetoimetusi kurnavaist inimestest on enamik siiski psüühiliste häiretega. Tänapäeval konstrueeritakse koguni aparaate, mis asendavad ekstrasensse. Leningradi Täppismehhaanika ja Optika Instituudis valmistati ekstrasenss Kulaginat uurides üks selline masin. "Negatiivsele suhtumisele viib tavaliselt inimese piiratus. Suurem osa teadlasi, kes eitavad, ei ole kursis ühegi faktiga ja on kinni pseudoteaduslikus kammitsas. Nad panevad kõik ühte patta - ravimtaimedega ravitsejad, psühhoteraapia jne. Mida intelligentsem, seda tolerantsem, mida piiratum, seda kurjem," lõpetab Raukas.

Rahvas laseb ennast lollitada

"Tänapäeval on kõige suurem häda see, et rahvas nimetab nõidadeks või arstijateks ka neid, keda selleks vanasti mingil tingimusel ei peetud. Mingi vaimuhäda või roosiga ei joostud ämmaemanda või kupupanija juurde. Kindlasti ei olnud ka selliseid arste, kes oleks söandanud öelda, et ta ravib absoluutselt kõike laias ilmas, ühtlasi veel näeb tulevikku ja minevikku. See on tänapäeva eripära," muigab Mare Kõiva. "Enamik arstijaid ei kippunud kaarte panema ega ülendanud kaardipanija ennast prohveti või tõsise arstija seisusesse. Puudub sotsiaalse kontrolli mehhanism, mis külas varem toimis." Tänapäeva nõidade populaarsust on tõstnud loengud, koolituskursused ja see, et nad on raamatute autorid. Rahva lühikest mälu ja teadmatust näitavad Luubi ekspertide koostatud nimekirjad, millest on miskipärast välja jäänud paljud olulised ja ka rahvusvaheliselt tuntud nimed.

New Mexico osariigis (USA) Santa Fes elab eestlannast nõid Eetla Ein Soracco, kelle töö tulemuslikkust on kajastatud koguni Time'i veergudel. Peterburis elab ühtaegu nii maailmanimega geneetik kui ka transpersonalist Tõnu Soidla, kes on tegutseb viimase ala külalisprofessorina Hawaii ülikoolis. Heldur Haldre - Eesti psühhotroonika Grand Old Man, kes tegeleb kirlianfotograafiaga, Mart Parmas - hiinlaste maaletooja ja idamaise tervisevõimlemise väsimatu propageerija. Kui nimetati paari astroloogi, siis ei mainitud kunagist tähetarkade tuumikut Edda ja Eduard Pauksonit, Andres Rünki, Mart Palmistit, Peeter Tammelat, Valdek Põldu ja Svea Salumäed. Viimane on ka väikest viisi sensitiiv. Nimekirjas ei ole legendaarset paramaffia vastu võitlejat ja taimepiltide tegijat Ants Grossi, loodusravi ühingu kunagisi vedajaid Lembit Kuhlbergi ja Kalle Laanet, loodustunnetuse kooli kuraatorit Reet Priimanni, Kaika Laine nimekaimu Laine Rohtlat, biodünaamika ja ravimtaimedega sinapeal olevat Mercedes Merimaad, ufoloog Hans Raudsikut, suuri inimhulki "kallistajateks" kasvatanud Ingvar Villidot, Eesti Muinasteaduste seltsi üht asutajat Tiit Väljat, elukutselist teisitimõtlejat Jüri Lina, taarausu peahiislarit ja ravimtaimede magistrit Addold Mossinit, Heino Tiigi mantlipärijat, tema Tallinnas tegutsevat poega Toomas Tiiki, Bostonis USA-s elavat eestlasest pühakut Sri Rama Michael Tamme, Kosmoloogia klubi rajajat Urmas Lipandit jne. Sajandi selle ala tegelaste hulka peaksid kindlasti kuuluma veel Uku Masing, Äksi nõid Hermine Jürgens, legendaarne Eduard Nurja, kelle juures Vene ajal käisid paljud hilisemad rajaleidjad ja praegused prominendid.