"Postimees" 02.okt.2000 "Dikajevi vennanaine sobis prokuröriks". Kui seadused ja protseduurireeglid on üheselt mõistetavad ning tõlgendatavad, ei oma prokuröri isik erilist tähtsust ja selleks võiks olla rahumeeli kasvõi härra Dikajev ise. Et aga seadustes on jäetud koht prokuröri subjektivismidele (nn. "siseveendumusele"), millest ülejäänud rahvas midagi ei tea ja apelleeritud prokuröri "moraalsusele", ehk kategooriale, mida üheseltmõistetavalt polegi olemas, siis pole seda enam mingit vahet, kes see inimene on. Tema tegevus on nagunii täiesti ettearvamatu ning ühtset heakskiitu sellel olla põhimõtteliselt ei saagi. matemaatiliselt väljendatuna omab võrrand alati lõpmata palju lahendeid olenemata sellest, kas tundmatuid on kaks, kolm kakskümmend või kakssada - sel pole enam vahet. Objektiivne näitaja, et prokurör ei tohi olla ise kriminaalselt karistatud ehk vanglasistunud, on kõigest tema kompententsuse näitaja - nõudes kellelegi vanglakaristust, nõuab selline prokurör asja, millest ta ei tea midagi ega oma vähimatki ettekujutust. Huvitav oleks olnud lugeda sellest, kuidas hr. Rask oma "siseveendumust" välja peilib, milleks ta seda peilib ja millal tema lugupeetud firma sellised lollused lõpetab ning asub okultismidevaba seaduste süsteemi välja töötama. kui ta seda aga ei oska, võiks kirjutada, millal võiks oodata selle härra pidulikku asendamist järgmise härraga.

Lp päevalehe "Postimees" toimetus Saadan Teile artikli viimasel ajal kuumaks nimetatud teemal. Kui olete nõus seda avaldama tervikuna, ilma kärbete ja muudatusteta, võite seda kasutada. Vastasel juhul pole ma avaldamisega nõus. Saadan selle ka teie e-mailile *.rtf failina. Lugupidamisega Märt Moll Mis toimub haldusreformi nime all? Jälgides meediaväljaandeid, näeme et toimub massiivne reklaamikampaania avaliku halduse reformi ühe osa, haldusterritoriaalse reformi ühe võimaliku mudeli pealesu-rumiseks. Juba aasta alul käisid suurärimehed välja idee moodustada olemasolevate omavalit-susüksuste (247) baasil 15 + 5 omavalitsusüksust. Tookord pöörati sellele vähe tähe-lepanu. Nüüd on sellise mõtte avalikult välja öelnud regionaalminister Toivo Asmer ajakirjanduses, rahandusminister Siim Kallas Tartus, riigiametnike foorumil “Kvali-teet ja efektiivsus”. Toetanud on seda mõtet mitmed poliitikud ja riigiametnikud. Mida see tähendab? Suurettevõtetest, kelle ettevõtlus on laiali üle riigi, võib aru saada – nendel oleks vä-hem igasuguseid kooskõlastamisi ja toiminguid mida nad on sunnitud tegema kohali-ku omavalitsusüksuse ametiasutuses. Aga riigiametnikud ja poliitikud? Avaliku halduse reformi põhiliseks postulaadiks on haldussuutlikkus. Seda püütakse defineerida kui reformitava ametkonna (asutuse, omavalitsusüksuse) ametnike võime-kust ja majanduslikku suutlikkust. Räägitakse ka kokkuhoiu vajadusest. Küsimus on vaid kelle või mille arvelt? Ja kas see ikka on nii? Tundub, et poliitikud ja riigiamet-nikud ei ole aru saanud, mis asi see kohalik omavalitsus/kohalik omavalitsemine on. Kui loeme meie põhiseadust, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ja Kohaliku oma-valitsuse korralduse seadust, saab pikalt mõtlemata öelda, kohalik omavalitsus on omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuor

V A R I S E G U V A P R A D V A L L A D ? Meie regionaalminister ütles hiljuti, et paljude valdade tegemine polnud õige tee, et elame ikka uuema malli järgi ning ega vana ka alati õige ole. Teised valitsejad ütlevad, et väikesed ja vaesed omavalitsused ei suuda elu Eestis edasi viia. Kas väikeste ja vaeste kokkuliitmisel tekib suur ja rikas, kes investeerib osavaldadesse rohkem, kui seni? Ja milline saab välja nägema olukord, kui kohapealset elu hakkavad hoidma 1-2 ametnikku hingeosatavalt halva kõlaga osavallas? Tundub, et tervest Eestimaast tahetakse teha katseklaasilast, kusjuures arste asendavad poliitikud... Eesti riik kägistas maaelu ja tegi liiga pensionäridele. Öeldi, et see oli meie iseseisvuse hind. Kui suur võiks olla valdade kaotamise hind? Mitte kroonides, vaid rahva järjekordse võimaliku pettumise ja hingelise kalestumise väljendusena. Kas peame lootma, et valitsusliidu poolt jõuga pealesurutav radikaalne haldusreform on tõepoolest see võluvits, mille abil saaks eestlastesse uut elujõudu sisse puhuda? Asjalikke ning argumenteeritud põhjendusi pole veel kuulda-näha olnud: käib (maa)rahva valuläve kompamine. Etterutates olgu öeldud, et rahvas nuriseb-kirub natuke, kuid lepib peagi kõigega. Peaasi, et valitsejate poolt soositud Poola kartulid, Hispaania õunad, Inglise-Prantsuse liha ja Ameerika "tervislikud" kanakoivad ikka saadaval oleksid. Selline on uue malli järgi elamise odav hind. Kas ikka on odav? Heiki Kortspärn, Kambja 13.09.00.

101 inimest valitakse. 101 inimest istub koos ja võtab vastu seadusi. Milleks? On veeseadus, puurkaev, veetrass - on veeseaduse rikkumise kohta karistusmäärad, on vallavalitsus, on tarbijakaitse, on politsei ja suletud veekraan, ühepoolne kirjavahetus ning palju teisi õigusrikkumisi. Vett ei ole minu trassis juba rohkem kui kuu aega, sest ma ei nõustu väljapressimisega, ei nõustu vee müüja E.Rebase kaevu remondi investeerimiseks taotlema sotsiaaltoetust, ei nõustu, et sotsiaaltoetusest, mille taotlusteta olen seni suutnud kasvatada oma kuus kooli ja eelkooliealist last, investeeritakse ebaseaduslikku veemüügi (resursimaksuta) teostaja kaevu.. Kõiki loetletud ametkondi olen teavitanud, lisan viimase kirja voliku esimehele. Raivo Paas 35105182717 Raivo Paas Viitka Võrumaa 65201 tel. 287 51092 e: raivo.paas@neti.ee Nr.25, 2000 09 12 Joogiveest Viitkal 1. Probleem Veeta oleme 16. augustist pumba väljalülitamise tõttu pump tõsteti kaevust välja lekkiva torustikutõttu 27. augustil, et inimesed nõustuksid Rebase kaevu oma pumba ostmisega (väljapressimine). Veevõrgust välja lülitatud alates alates 7. septembrist, sest ei allunud väljapressimisele. Tsisterniga vesi toodud 1. septembril 2. Valla tähelepanu probleemi olemasolule juhtisin: 1) 26. juunil kirjalikult 2) 18. augustil vestlusel vallavanemaga 3) 28. augustil elektron postiga 4) 7. septembril elektron postiga 3. Toimunud on järgmised õigusrikkumised: Pumba väljalülitamine 16. augustil surve avaldamise eesmärgil (piiratud isikute ring teadis kuidas vett saada) Pumba väljatõstmine surve avaldamise eesmärgil (kuna vee saa

Jala Tõnismäel Liikluseesskirjade p. 24 lubab jalakäijatel ületada sõiduteed ka siis kui ametlik ülekäigukoht asub kaugemal kui 100 meetrit. Muidugi on siis veel nõue, et ülekäigule asuja näeb mõlemas suunas lähenavaid sõidukeid.Seega, kui asuda ülekäigukohale lähemal kui 100 meetrit, tuleks, et mitte sattuda vastuollu seadusega, ette võtta ringkäik ülekäigukoha kaudu. Eesti Rahvusraamatukogu ees ei ole ülekäiku, kuid mõned aastad tagasi ümberehitatud Esimese maailmasõja mälestusmärgi ette rajatud diagonaaltee ja samas lammutatud dekoratiivne paemüür lausa meelitab südalinna ja raamatukogu vahelist jalakäijate liiklemist. Omalajal kooskõlastati projektid autoinspektsioonis, nüüd seda vist enam ei tehta, või tehti ümberehitused ilma projektita ja nüüd on jalakäiatel vaba voli. Ilmselt oleks otstarbekohane rajada sellesse kohta ametlik ülekäik, täpselt samasugune, kui on teiselpool Toompuiestee-Luise risti läheduses, hambapolikliiniku kohal. Pealegi on raamatukogu külastajate arv märksa suurem kui hambavalus vaevlejate oma. Rahvusraamatukogu ei tahaks küll võistelda klientuuri poolest hambaarstidega,. kuid see hoone vajaks oma fasaadi ees tuhandete päevakülastajatega oma, ametlikku ülekäiku... Lisaks sellele, jääks "auk" maja ette, sest praegu on tihtipeale parkimisest täiskiilutud tänav ummistatud autodest, et hädaabimasinadki ei saa raamatukogu juurde sõita Ja, muide, need, kes apteegi poolelt Tõnismäe tänavat ületavad, jäävad mälestusmärgi tagaküljel kolmnurgas "lõksu", sest edasi, üle tee enam ei pääse, üks ülekäik on, teist ei ole... Aeg on raha, ja seda mitte ainult autojuhtidele, kes kihutades püüavad minuteid võita, vaid ka jalakäijatele. Kui Endla tänaval liiklejad, kes on suuna võtnud Luise tänava poole, punase tule taha jäävad, siis targemad ei kaota pead, vaid siirduvad aega kaotamata kiriku juurde viivale ohutussaarekesele ja võidavad nii ühe fooritsükli aja. Taoline ülekäik on samuti eeskirjadevastane, kuid kui teeks sellegi ametlikuks, paneks märgid ja triibud paika?! Toivo Paikre

SILMAKIRJALIK ISAMAALIIT. 1994.a. 26. juuli keskpäeval rääkis tollane ( ja ka praegune !) peaminister Mart Laar, kes saatis president Lennart Merit Tallinna lennujaamast Moskvasse, et mingeid järeleandmisi ei tehta. Sama päeva õhtuks allkirjastati nn. juulilepped, mille artiklis nr. 8 on sõnaselgelt öeldud: kõik poolte vahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega EV territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates... Kes jõudnuks kokku lugeda, kuimitu korda kinnitasid Mart Laar ja Jüri Luik avalikult, et Eesti ei lase siduda vägede väljaviimist mingite lisatingimustega ning et Eesti ei tee mingeid järeleandmisi sõjaväepensionäride küsimuses. Ka eestlasi alandav sõjaväepensionäride leping sõlmiti... Tänaste eestlaste mälu on lühike ja valulävi olematu. Seda teadis hästi Isamaaliidu juhatus: ega ilmaasjata poleks nad kuulutanud (PM.05.09.), et Isamaaliit algatab Balti Assamblees taas küsimuse Nõukogude okupatsiooni ajal Balti riikidele tekitatud kahjude hüvitamise nõudmise kohta Venemaalt. Eestil ja Lätil pole kahjuks enam midagi nõuda. Iga rahvas on oma valitsejaid väärt. Eestlased eriti. Heiki Kortspärn Kambja 05.09.00. tel. 07/ 416-433 051/ 15637

Õpilasomavalitsus – kellele ja milleks? Paljudes koolides leidub ammu juba õpilaskooslus, mis kannab vastavalt omavalitsuse, õpilaskogu või õpilasomavalitsuse (ÕOV) nime, kuid see, mis “loom” ÕOV õigupoolest on, jääb siiski nii mõnelegi õpilasele, miks mitte ka õpetajale, siiski selgusetuks. Teoorias kõlaks definitsioon järgmiselt: kooli õpilasi koondav omavalitsus, mille eesmärgiks on õpilasõiguste kaitsmine, õpilaste hääle kandmine kõrgematesse instantsidesse jne, kuid tegemist on siiski vaid teooriaga ning praktika on hoopis erinev. Enamasti oleneb kooli ÕOV maine siiski tegudest, kuid kahjuks osutub võimatuks kaitsta kellegi õigusi, ilma et seesama keegi ÕOVlt abi paluks, samamoodi kanda õpilaskonna häält kõrgematesse instantsidesse, kui häält, mida tegelikult kanda reaalsuses ei olegi. Nagu eelnevast arutlusest aru võis saada, siis praktikas, ÕOV tegude järgi otsustades, õpilasomavalitsust õpilaste jaoks nagu ei olekski, eksisteerib vaid grupp õpilasi, kes midagi vist teevad, aga... Kiire järeldus: puudub koostöö liidrite ja õpilaste vahel. Teatavasti leidub mitmeid võimalusi koostöö tõhustamiseks, ärgitamaks õpilaskonna huve koolis tegutseva õpilaskogu vastu, kuid millise variandi kasuks otsustada, on iseasi. Kas korraldada küsitlusi, teha ÕOVs toimuva kohta eraldi infostend, käia klassist klassi ning toimuvat suuliselt edasi anda või panna üles murekirjade postkast on juba õpilaskogu liikmete otsustada. Peaasi, et süsteem töötaks! Kooli, nagu igasuguse organisatsiooni häireteta toimimine, oleneb tema erinevate valdkondade tasakaalustatusest ja õpilasomavalitsusel, kooli juhtkonnal, hoolekogul peaks olema võrdne hääleõigus õpilasi puudutavate küsimuste otsustamisel. Kui esimese probleemina tõin välj

Surmarongid Tallinnas Hiljutine ohvritrerohke kütuserongi süttimine Nairobis ja raudtee piirkonna elanike evakuatsioon Norras peaksid Tallinna linnajuhtide tähelepanu juhtima ka ohtlikele transiitvedude läbi Tallinna. Kütusega kaetud vagunid, reguleerimata ristmikud, mitte-eestlastest kaader, müra ja viled öötundidel on tõestuseks saamatusest ning hoolimatusest, millest traagilise suurõnnetuseni võib olla vaid lühike samm. Kas mäng väärib ikka küünlaid ja kas väljaspool linna piire ei ole Venemaa ärile ruumi piisavalt? H.Freiwald Kalamajast

Maailm on hukas ja Eesti samuti. Ma ei saa aru sellest kuidas suhtutakse kanepi kasvatajatesse. Kohe kratist kinni ja koht haamri alla. Aga mida teevad meie armsad põhjanaabrid? Müüvad lillepoodides 1 mk eest kanepi taimi ja ise nad ei teagi millega tegu on. Ma ei saa aru miks see EEStis siis nii suur probleem on kui seda ta ei ole teistes riikides. KUidas siis nii, et meie tahame nii väga EL aga millegi pärast ei taha me nendega sarnased olla. Ja pealegi iluaianduslikust seisukohast on kanepi taim väga dekoratiivse välimusega.

Venelastele jäägu oma kultuur Iris Pettai artikkel “Kas koduvenelasest saab eestlane?” (26.07) tekitab hämmastust. Näib, nagu eesmärk (kelle?) oleks see, et inimene hülgaks oma kultuuri ja võtaks selle asemele teise, eesti kultuuri ("Täielik eestistumine tähendab, et muulane loobub oma rahvuskultuurist, kommetest ja harjumustest sedavõrd, et hakkab mõtlema, käituma ja elama nagu eestlane"). Eesti riigi rahvuspoliitika see küll olla ei saa, sest siiamaani on räägitud ikkagi integratsioonist ehk kohanemisest Eesti kultuuriga. Eesmärk on ehk siiski kasvatada kahe- või mitmekultuurilisi inimesi, neid, kes oma kultuurile lisaks omandaksid oskuse toimida teises kultuuris nii, et see ei põhjustaks konflikte. Kultuuride tundmine on justkui keeleoskus: käitumisviis valitakse olukorrale vastavalt: kui vaja, käitutakse näiteks eestipäraselt, kui vaja, siis Venemaa venelaste päraselt, oma kultuurikaaslaste seltsis aga nii, nagu just selles kultuuris kohane on. Hille Pajupuu, kultuuridevahelise suhtluse uurija

Tundub, et ETV juhid ei kontrolli enam olukorda. Vaadake neid kommertsürituste reklaame ETV kõige vaadatavamal ajal. Ei ole usutav, et ürituste korraldajad suudaksid maksta ETV-s välja reklaamitud hindu. Küll on aga kontsertidel näha palju ETV töötajaid. Neljapäeval tuli Cundy Dulferi reklaami AK ees ja järel kümneid kordi. Tipuks tegi sõltumatu AK lausreklaamintervjuu ürituse korraldajatega. Enne AK-d eetris olnud saade Haapsalu linnusest oli aga täiesti mööda. Värisev kaamera, olematu stsenaarium ja rezhii ning saamatu Hannes Võrno demonstreerisid ETV praegust (olematut) taset. Õhtune Suvel sarvist aga demonstreeris, et ETV pakub tõsise info asemel odavat klubilist meelelahutust. Vahur Lauri haledat taidlemist oli lihtsalt piinlik vaadata. Noh, hr.Urm, mis on televisioon? Avalik-õiguslik televaataja

Sõbra tänav 48 elanikud on juba kaks kuud ilma sooja veeta. Selle põhjuseks on Linnavalitsuse ja RAS TARMEKO vaheline tüli. Milles on süüdi majaelanikud? Palume abi Postimehe lehe kaudu! Infot võiks saada majaelanikelt. Täpsema info saaks Sõbra 48-307 peale kella 15.00 Tel 366 663

Kulla Postimehed, kes kirjutate juhtkirju! See viimane, mis on pealkirjastatud 'Oligarhlik surve' ehk 'Valitsuse ainus võimalus on tehingus NRGga endale kindlaks jääda', kannab juba pealkirjas küll nii jämmeid silmaklappe, et piinlik on seda lugeda. Kas Eesti suurim päevaleht esindab tõesti niivõrd kitsarinnalist arvamust, et peamine siin elus, ja eriti veel tulevikku vaatavid otsuseid tehes, on vaid fassaadi hoida. Kust võtab 'Postimees' enda arvates autoriteedi, et öelda, et ainult ärimehed (PM 'oligarhid' -- sic!) haistavad sellest tehingust väävlivingu? Ülitarkadel valitsusest (ja selle lähedalt) on olnud liig enda ülitarka tegevust viimasel ajal oma valijatele lahti seletada, ja on jätkunud vaid (fassaaditsevat!) ülbust sarnaseid avaldusi, isegi kui need ei tule 'lihtsalt lehelugejalt', vaid konkreetset asja ajavatelt kohalikelt, aga(!) arvestatavatelt ärimeestelt, vaid ilukirjanduslikeks katsetusteks tituleerida. Kahjuks on samamoodi ka Postimees läinud 'jõuliste', aga lühinägelike üldistuste ohtlikule teele. P.S. Kuigi Delfi sikerdamise-sein ei esinda avalikku arvamust väga adekvaatselt, näitab see siiski midagi, kui kiirusega vähemalt üks minutis saabuvad vihased kommentaarid elektrierastamise-uudistele tipnevad sellega, et -- osundan -- "need mehed, kes sellele lepingule alla kirjutavad, poob rahvas avalikult". Ma ei poolda ega propageeri muidugi vägivalda, ja ka selline kommentaar on ehk oma vihas juba endasse sulgunud, aga veelgi paranoilisem oleks seda ja sellelaadseid kommentaare pidada postimehe-keeles-'oligarhide' kätetööks. Võib-olla on ka Postimehel aeg kuulatada ja kuulata ka seda, mis rahva seas arvatakse ja sellele tõsist mõttetööd pingutada pühendada. Mõne mehe mantra 'vox populi vox dei' on mõnikord tõele siiski väga lähedal.

Vaapo Vaher annab Eesti spordile ja sportlastele taas vaapovaherlikult "külma vett ja kaigast" (Devalveerunud olümpimängud, EPL 6.juuli). Kes on Vaher, et Uusorult või Kaseorult raske tööga saavutatud olümpiapileti ära tahaks võtta. Las sõidavad, las spordivad. Loomulikult ei mäleta keegi aastate pärast nende 15.ndaid või 25.ndaid kohti. So what? Kõik ei saa võita. Kaseorg enam ehk tõesti ei üllata ja ei arene, aga mis on Vaheril noorte ujujate vastu, kes aina uusi rekordeid purustavad. Kas olümpia on säärane võistlus, kus kogemusi ei tohi hankida? Egas olümpia ainult Noolte ja Ketta-Sasside (Vaheri väljend) pärusmaa ja püha üritus ei ole. Ma ei usu, et Vaher on meie sportlaste väljavaadete suhtes üdini pessimistlik või lihtsalt kiuslik vanainimene. Vaher kritiseerib ainult kritiseerimise pärast ja see on juba tema puhul tüütav. See ei huvita enam nii väga paljusid, et Vaheri kaaseaegsetel polnud võimalik sama kergelt olümpiale pääseda. Nüüd on see võimalik ja miks peaks Eesti selle võimaluse kasutamata jätma. Ootame tulemused ära ja siis mõistame kohut.

Paar sõna Emajõe Suveteatri publikust. Et kõik ausalt ära rääkida, nii nagu on, peaks alustama sellest, et ühel öösel helises Hugo kodus telefon. Unisesse kõrva öeldi, et dollar on kukkunud. Seepeale tõusis Hugo üles, suudles magavat naist ja lapsi, läks kemmergusse ning tõmbas ennast konksu külge oksa. Minumeelest on eesti publik täiesti mannetult rippumas mingisuguse haiglase mentaliteedi küljes, mille järgi teater on koht, kuhu minnes tuleb end kablastada lipsuga, lakk-kingad varba otsa panna ning ääretult korralikult ja väljapeetult käituda. Kuigi jah, Emajõe ääres kellelgi just ülikonda seljas polnud, oli ikkagi asi hapu. Inimesed võiks ju aru saada, et väikesed ja hubased teatrid (nt. Linnateater, Von Krahl, ka Suveteater) on kohad, kuhu minnes ei tule rõivastuda mitte valgesse särki ja lipsu vaid teksadesse ja kampsunisse (ja seda eelkõige just vaimselt). Miskipärast tundub, et teatrit tarbitakse nagu pudelitäit dieetkokakoolat, istutakse lips otse ja kannikad trimmis ning oodatakse, et vaatus kiiremini lõpeks, sest siis saab helistada ja suitsu teha jne... Ma usun, et näitlejatel on hulga mõnusam mängida publiku ees, kes ei istu seal mitte teatriskäimise ja formaalse meelelahutuse pärast, vaid sellepärast, et vaadata-kuulata kunsti. Ja teatavasti on inimene vaimsetele mõjutustele palju vastuvõtlikum seisundis, mis järgneb paari õlle tarbimisele, seega on vabaõhulavastused ühed igati väärt asjad. Vot, ja lõbusas tujus pealtvaatajate tähelepanu köitmine on juba näitlejate asi ning kui see on ka võidetud, siis ilmselt sünnib midagi tõesti vahvat, mis lipsustatud kalapilgulise publiku ees kõne allagi ei tule. Näitlejad ei tee oma tööd ainult raha pärast, vastasel juhul oleks nad ekskavaatorijuhiks hakanud. Ja mingi formaalne plaks-plaks tüki lõpus on lihtsalt mõnitamine. Kui mäng oli hea, siis peab publik seda ka väljendama, karjuma, trampima, plaksutama ja vilistama, mitte kohmitsedes väljapääsu poole sättima. Kinos võib, aga teatris mitte, sest kui näitlejad oma tasu ei saa, siis ei ole ka publikul õigust neilt midagi erilist loota. Kuigi jah, ilmselt võitlen ma jällegi tuuleveskitega ja Hugo ikkagi ei poo end üles, sest krae võib ju kortsu minna ja mis siis inimesed arvavad, kui seda näevad.

"Faktiliselt peab samasooliste abielu muutuma Eestile soovituslikuks, ütles Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Elmar Truu eile." (Eesti Päevaleht. 04.07.2000) Mida peaksin ma nüüd tegema? Ma olen juba 19 aastat olnud abielus vastassoo esindajaga? Ja miks just Eestile peaks samasooliste abielu soovituslikuks muutuma? Kes küll oskaks nendele küsimustele vastata?

Õigus võ võim? Kalkun mobliseeris 1927.aastal sündinud eestlased lennuväe abiteenitusse 1944.a. augustis.Rahvusvahelise seadusega pole okupantidel õigust seda teha.Temal oli aga võim tol korral.Kaitseväe juhataja nimetab ametisse või vallandab Riigikogu otsusega vabariigi presidendi ettepanekul.(Paragrahv 97 lõige 1 ) Seadus peaks olema riigi kõrgem võim.Miks mõni inimene püüab nendest mööda hiilida.Poliiti- kutel pole vaja eriharidust.Peavad oskama ainult kirjutada ja seda oskab ka rahvas. Olgugi et pole kirjanikud.Palju meist on võimelised olema kindralid?Jüri Luik saatis 6.juulil 1999.aastal Johannes Kerdi USA sse õppima,et Eesti saaks endale haritud kaitseväe juhataja.Lõpetas õpingud! Miks ta pole sobiv selleks?Kes ostis sõduritele viletsad "jalavarjud?" Kas saavad sellest teada ainult konkreetsed inimesed? Eestis hoitakse vist infot väga väheste inimeste käes.

Eilse kirja rea: "Seda ka seal toimuvate kahetsusväärsete õnnetuste pärast" asemel peaks olema loomulikult "Seda ka seal toimuvate kahetsusväärsete õnnetustele vaatamata". Indrek Viks

Kui kuulsin esimest korda, et Kalevi 39. Suursõidule tuleb väikese vaheaja järel uuesti sõitma ka Joey Dunlop oli mul vägagi hea meel. Sellise klassi sõitjate osavõtt meie võistlustest teeb ju meile ainult au. Tegelikult lootsin küll, et keegi meie meestest suudaks ehk maailmameistrile kandugi näidata, kuid laupäevased sõidud näitasid, et meister on ikka meister. Ka pühapäevases vihmaga sõidetud Superbike´ide sõidus võisin selles veenduda. Ja siis… Me võime ju süüdistada puid, kuid need olid seal palju ennem, kui Joey. Võime süüdistada korraldajaid (või samahästi ka vihma), et need vihmaga sõitu ei katkestanud. Kuid Pirital on ennemgi vihmaga sõidetud ja pealegi on ka võistlejate enda teha sõidu katkestamine või üldse sõitmine. Võiks ju ka süüdistada Joeyt ennast, et ta ehk liialt üle pingutas. Kuid ei tahaks uskuda, et 30. aastase võidusõitjakarjääriga mees lauslollusi sooritab. Siis võiks ju ka süüdistada mootorrattaid ja nende loojaid või siit edasi minnes üldse sisepõlemismootori leiutajaid jne. Lõppkokkuvõtteks võiksime jõuda selleni, et paneme juhtunu süüks kogu inimkonna novaatorluse või muud vajadused (armastus, lähedus, risk, kangelaslikkus jne.). Selliste kurbade sündmuste puhul kipume unustama, et me oleme ju ikkagi inimesed ning kahjuks on juba mootorisport (ja mitte ainult see tegevus) selline ala kus on surmaga lõppevad juhtumid võimalikud ja paratamatult need ka vahetevahel juhtuvad. Me ju tegelikult teame seda ning ka võidusõitjad teavad seda. Loomulikult ei oota me, et see tegelikult ka teoks saab, aga me peame lihtsalt õppima sellega elama. Ainuke, mis me ehk teha saaksime, et selliseid õnnetusi ei toimuks (või oleksid need vähemasti vähem traagilised) on ikka need vanad teada tõed: kohtunikud, turvamehed, rajameistrid, arstid jt. peavad oma tööd alati tõsiselt võtma ning seda igasugustel võistlustel nende suurusjärgust olenemata. Pealtvaatajad peavad alati järgima korraldajate ettekirjutusi ning informatsioon toimuvast peab jõudma pealtvaatajateni. Ometi, kui ka mehaanikud on oma tööd korralikult teinud ja võistlejad võistlevad häid sportlikke tavasid ette nähes, ei ole välistatud - juhus. Mis saab Kalevi Suursõidust Pirital? Kas seal oli kõiki ohutusnõudeid võimaluse piires rakendatud. Loodan siiski, et jah. Jah, loomulikult on linnatänavatel võistlemine seotud suuremate ohtudega, kui kinnistel "tehisradadel" ning kindlasti oleks kasvõi ühe uue laiade ohutusaladega maailmatasemel raja omamine ringrajasõidule suur kordaminek, kuid ei tasu unustada, et ka linnatänavatel võidusõidud ei ole maailmast kuhugi kadunud. Seda ka seal toimuvate kahetsusväärsete õnnetuste pärast. Näitena sobib ju siia kasvõi Man saare TT sõidud, mille 26 kordne meister oli ju ka Joey Dunlop. On ju seal toimunud võistluste aastakümnete pikkuse ajaloo jooksul hukkunud üle 190 sportlase (kellest 3 selle aasta treeningutel). Ometi on väga paljude võidusõitjate unistus sealsest võidusõidust osa võtta. Ei tasu ju ka unustada, et Joey võttis osa meie Suursõidust sellepärast, et see toimus just tänavarajal. Tänavarajal on lihtsalt omad võlud (ja kahjuks ka ohud). Ja ju on siis meie Pirita rajal midagi omapärast, et see ikka ja jälle võidusõitjaid kokku kutsub. Ütles ju ka kadunud meister, et ta nautis võistlussõite Eestis. Joey Dunlop - võib-olla ei saanud Sa meie publiku hulgas nii tuntuks ja omaseks konkurendina meie omadele sõitjatele. Kindlasti oli selle põhjuseks aeg, sest tulid Sa ju siia kihutama, siis kui Kalevi Suursõit ei olnud enam üks suve väheseid sündmusi ja publikut ei voorinud siia ojadena nagu varem. Ei olnud meil ka enam vaja järjekordselt tõestada oma olemasolu, et suudame "suurest naabrist" milleski järjekordselt paremad olla. Ja ka meie enda sõitjateread olid majandusseisu tõttu hõrenenud. Seda enam väärib austust, et Sa siiski võtsid vaevaks siia tulla ning omamoodi aitasid seda traditsiooni üleval hoida ning jälle tõusuteele lükata. Ja seda enam peame seda traditsiooni edasi viima. Kahju, et saame Sinust alles peale Sinu lahkumist teada, mida Sa tõeliselt väärt olid. "Hull iirlane", kui meist kasvõi natukene rohkem oleksid Sinu moodi "hullud", siis… …viis last, hoolitsetud pere, võidud võidusõiduradadel ja kuninglik tunnustus nende eest ning lisaks veel töö heategevuses (mille eest samuti kuninglik autasu). Paljud meist on niivõrd "hullud"? Oled vastanud küsimusele oma mootorratturikarjääri lõpetamise kohta, et see on Sinu jaoks probleemne küsimus ja, et Sinu ambitsioon on sõita nii kaua, kui võimalik. Sa ei pea enam muretsema selle pärast. Sa oled oma plaanid teoks teinud. Tänavaradade kuningas on surnud, kuid tema riik elab edasi Ja kuigi ma Sind isiklikult kunagi ei tundud, siis tundsin Sind alati ära Sinu kollase kiivri järgi, julgelt mõõtmas järgmisi meetreid järjekordsel tänavatrassil. Ja nii jääd Sa mulle meelde alati. Aitäh Sulle. Indrek Viks võidusõitja

Lgp. Arvamuse Toimetaja! Paikre eksib...... Kurb oli lugeda Toivo Paikre lugejakirja (Postimees 19.06.) "Ühe mälestusmärgi kaitseks" kus ta väidab et Pronkssõdurist on 'aegade jooksul kujunenud mälestusmärk Teises maailmasõjas langenutele'. Seda arvamust toetavad küll ainult vähemusrahva liikmed, endised punakaardlased või võõrast võimu teeninud kollaborandid. Kõigile teistele, see on sümbol, mis esindab Nõukogude okupatsioonisüsteemi, Stalini vägivallatsemist ning ajaloo võltsimist. Et see sümbol veel Tõnismäel seisab, on tõesti häbiväärne. See oleks tulnud ammu ära viia ja selle asemele püstitada monument langenud vabadusvõitlejatele ja teistele punase terrori ohvritele. Siis oleks meil lõpuks õige mälestusmärk väliskülalistele tutvustamiseks ning küüditatute aastapäeva leinamomentide meenutamisteks.

Kõnekaardid muutuvad isikustatuiks kommentaar: See isikustamine on pommiähvardate kätte saamiseks täiesti mõttetu tegevus, sest teatavasti saab hädaabi numbrit 112 valida ka ilma SIM-kaardita ning numbrit näha pole. Kuna meil kasutusel olevate telefonide IMEI-koodid pole kuskil registris, siis pole nende anonüümsete pommihoolikutega midagi peale hakata. Mõtekam oleks ikkagi tekitada hirm, et sellise teo eest tuleb selline tutakas, et päike on tükk aega ruuduline ja igasugune telefonikasutamise soov on väga pikaks ajaks kadunud. Kõnekaartidega mängimine on järjekordne verbaalne eneserahuldamine ja ei midagi enamat.

Kino "Kosmos" külmetab kinokülastajaid. Laupäeva õhtul 17.06.2000 külastasin Kino "Kosmost". Seanss (kell 22) toimus väikeses saalis (Kosmos2). Terve seansi aja puhus jalgadele külma õhku ja olemine oli "nagu külmkapis". Kes tahaks kaks tundi külmetada ja filmi vaadata? Arvatavasti kinokülastusest saadud külmetus ajendas võtma telefonitoru et teha järelpärimine. Tel 6446616 sain naisterahvalt teada et saalis hoitakse temperatuuri 21 kraadi. Minu kahtlusele et temperatuur võis madalam olla vastati eitavalt (seansi ajal oli temperatuur õues 8-9 kraadi ringis). Öeldi ka et kui mulle seal (kinos Kosmos) ei meeldi siis külastagu ma teisi kino asutusi. Edaspidi üritan seda soovitust järgida.

Seoses AS Taisto reisibusside lisakütusepaakide skandaaliga on siseminister hr. Tarmo Loodus avaldanud väga olulise seisukoha, öeldes: "Kahjuks oleme siin Eestis endale külge pookinud harjumuse, et otsime igas olukorras kõige äärmuslikumat absurdi ja selle pealt üritame tõestada, et meie pole süüdi/.../ja kui selleks seadused või ettekirjutused puuduvad, siis tuleb need kiiresti tekitada." (PM 17.06.00) Kuna igal medalil on nn. kaks külge, siis on ka selle skandaaliga seoses ilmekalt selge, et Eesti ühiskond või ametnikkond suhtub asjadesse ühekülgselt. Traditsiooniks on saanud läänelikud kohtuskäimised ka sellistel puhkudel kus ennevanasti mehed piirdusid lihtsalt suhete katkestamise või paari karmima sõnaga. Sellise suhtumise tulemusel on tekkinud ka kohtute ülekoormatus ja subjektiivsus asjade käsitlemisel, kuna palju on tegelikult ebaolulist, mida saaks lahendada tsivileiseeritumalt, ehk tsiviilkoodeksiga, otsimata alati midagi kriminaalset. Rohkem vajaks kasutust kohtuvälised meetodid, mis ka konkreetselt Taisto Reiside puhul oleks võimalik lahendada litsentsikomisjoni pädevust suurendades. Sama kehtib ka teiste, igasuguste komisjonide puhul, mis on teovõimetud ja kasutud formaalsed organid kaasajal, kuid võiks olla edukalt vahelülid lahenduste leidmisel ja asjade reguleerimisel. See on aga juba seadusandja pärusmaa.

Kõik pole uudis, mis täna avastatakse. ““See avastus oli bingo” nentis autoregistrikeskuse tehnokeskuse peaspetsialist.” Ma küll ei tea, kus see peaspetsialist siiani on elanud ja töötanud, et ta alles nüüd avastas, et bussidele lisakütusepaake paigaldatakse. Kallis lehelugeja, ära satu paanikasse. Seda on juba ammu tehtud. Ka suuremad firmad kui AS Taisto on oma kaugsõidubussidele lisapaake paigaldanud. Ja paigaldavad ka praegu. Selles võib igaüks veenduda, kui ta meie bussifirmade turismireiside hindasid vaatab. Peaks ju kõigile selge olema, et kui me müüme turismireise suhteliselt madala hinnaga, tuleb firmal kasutada muid nõkse, et ots-otsaga kokku tulla. Ei saa aru, miks lehelugeja peab arvama, et 1000 liitrit kütust on mängimine tema eluga, aga 700 liitrit (tehase paigaldatud kütusepaagi mahtuvus) ei ole. Tegelikult mängib lehelugeja oma eluga ka isiklikku autot kasutades, sest ka sellel on kütusepaak ning sageli lisaks veel kanistrid bensiiniga. Bensiin aga on veelgi ohtlikum, kui bussides kasutatav diiselkütus. Kui me tahame täiesti turvaliselt sõita, tuleks minna tagasi hobuse juurde – temal ei ole kütusepaaki. Ja otse loomulikult on varem keevitatud ja keevitatakse ka edaspidi kütusepaake, kui nad lekkima hakkavad. Pole veel kuulnud, et selle tõttu mõni avarii oleks juhtunud. Küll on aga kütusepaagi õigeaegne parandus (s.t keevitus) avarii ära hoidnud, sest lekkiv kütusepaak on keevitatust palju-palju kordi ohtlikum. Ainus, mida võib AS Taistole ette heita, on autobussi (tehase) konstruktsiooni rikkumine. Kuid ka selle kohta tuleks öelda, et ega tema ainuke ja esimene ei ole. Ma ei ole AS Taisto töötaja ega klient, kuid praegune kära jätab küll pigem mulje võitlusest turu pärast. Ilmselt on lihtsalt üks firma kellelegi jalgu jäänud. Jaan Tedder, Tallinn

15. juuni "Postimehes" kirjutab Ülo Tonts artiklis "Teateid tegelikkuse muutumisest" riigieksamikirjanite kehvast tasemest. Üldjoontes olen ma tema väidetega nõus. Tõepoolest - väikerahva püsimisele on väga ohtlik, kui tema haritlaste väljendus ja arutlemisoskus lonkab. Kõigi tema poolt kirjeldatud hädadega olen isegi õpetajana töötades kokku puutunud. Mind häiris selles artiklis üks koht. Tsiteerin "...mõttearenduseks sobiva suuna ütleb teema sõnastus kirjutajale vaiksel viisil ette." Artikli kirjutaja peab sellist olukorda loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks. Minu arvates see ei ole loomulik. Ei ole loomulik juba see, et inimene ei tohi oma kirjatükile ise pealkirja panna. (Loomulik pole ka tegelikult see, et inimeste mõtlemist keegi kuskil vägagi küsitavate kriteeriumite järgi hindab.) Veel vähem on loomulik see, kui inimese arutluskäik, tema mõtlemine on kirjandi teema sõnastusega ette ära määratud. Võibolla tuleks lõpetada niinimetatud "VABADE" kirajnditeemade, koos nendega aga ka teatud konservmõtlemise pähemäärimine koolides. Miks ei või inimesed lõpueksamitel valida lihtsalt endale sobiva valdkonna arutlemiseks. Äkki jätaks inimeste endi otsustada, kuidas nad oma arutluskäigu kahte-kolme sõnasse kokku võtavad ja kas üldse võtavad. Nagunii peab eksamikirjandi kirjutaja arvestama sellega, et ta kirjutab teatud kindlale auditooriumile, kel on oma arusaamised tõest, mõtlemisest, stiilist jne. Ta peab neid arusaamisi teadma - kasvõi telepaatilisel teel. Mida küll sõnad teevad meiega!?

ET klienditeeninduse muutustest. See ei ole ET ülbuse viimane piir.Julgen ennustada, et maapiirkondade klientidel on hullemad ajad suhtlemisel ET-ga alles ees. See,mida ET nimetab kliendi paremaks teeninda-miseks on tegelikult räige EV põhiseaduse rikkumine nende klientide suhtes kes on abonomentideks analoogjaamade piirkonnas kus väljumiseks jaamast tuleb kasutada väljundit 9 või 0.Eelkõige on need ääremaade ja suurimate sotsiaalsete probleemidega piirkondades olevad keskjaamad.Iseloomulk on,et neis piirkondades puudub ka korralik mobiillevi. Alustada tuleb sellest,et nende keskjaamade piirkonnas elavatele kodanikele ei ole tagatud põhiseaduslik õigus ühendusele vajalikul ajahetkel päästeteenistuse,kiirabi ja politseiga,kuna nendesse keskjaamadesse siseneb ainult teatud arv (isegi ainult 1-2)ühendusliini,mis vajalikul ajahetkel võivad olla teiste abonomentide poolt kasutuses.Seega abivajaja peab lihtlabaselt järjekorras ootama liini vabanemist.Ja pikad internetiühendused vaid süvendavad seda probleemi. Kui internetiühendus läbi nende jaamade üldse võimalik on.Veel on kasutuses väikseid keskjaamu kus internetiühendus ei ole tehniliselt võimalik. Praktiliselt nende keskjaamade abonomendid on sunnitud kasutama ja jäävadki kasutama 50-nendate aastate tehnoloogiat ja maksavad selle eest ET-le tänapäevaste hindadega kuni need keskjaamad ühel päeval prügimäele viiakse.Mis saab siis ei tea isegi ET.Oma "jumaliku" õigusega on ET need piir- konnad kuulutanud väheperspektiivseteks kus ei teostata mingeid kapitaalseid liinitöid. Sellesama õigusega tõmbab ET vee peale nendelegi vähestele kes püüavad seal kasutada kodaniku- õigust vabale ettevõtlusele.Näiteks sellises piirkonnas tuleb linnas sularaha järel käia,kuna kaupluses puudub 2000-l

Tere toimetus! Rõõm kuulda, et on olemas selline kampaania nagu seda on kaine juhi kampaania. Aga kahjuks peab tõdema tõsiasja, et kõigil soovijail ei ole võimalus sellega liituda. Reklaami tehakse ainult raadios. Aga kes kuulab kogu aeg raadiot? Ajalehtedest ei ole võimalik teada saada, kus on need kohad, kus saab ennast kaineks juhiks registeerida. Miks ei võiks kõik bensiinijaamad sellega tegeleda? Minu soov oleks ka saada seda tunnistust, aga kahjuks ei ole mul võimalik selleks Tallinasse minna. Kurb kui kõik soovijad ei saa oma soovi täide viia! Kaine autojuht.

Eesti Nokia – virtuaalne peldikusein Uuel meedial vanad probleemid: raha või vabadus? MART KADASTIK kirjastaja =>vördselt rumal jutt sombriga. postimees on sama palju peldikusein ja vaba kui delfi. kommentaare delfis avaldatud artiklitele ei pea lugema. pigem alandab selliste kommentaaride avaldamine usaldust postimehe suhtes. töeliselt kyyndimatu.

Esimene kraadikaitsmine interneti teel Esmaspäeval, 12. juunil kaitses Tallinna Pedagoogikaülikooli Reklaami ja meedia osakonnas bakalaureusetööd kolm järjekordset lõpetajat esimesest lennust. Mart Jõhvikas, kelle töö "Kaubamärgi identiteet, personaalsus ja turu-uuringute osatähtsus selle loomisel" (juhendaja dots. Linnar Priimägi) pälvis maksimaalse hinde, viibis kaitsmise ajal USA-s ning oli komisjoni ja retsensentidega ühenduses Interneti vahendusel. Protseduur (töö lühitutvustus, vastused retsensentidele ja komisjoni liikmetele) möödus igasuguste tõrgeteta. See on ilmselt esimene selline kaitsmine vähemalt Pedagoogikaülikoolis ja valmistab rõõmu, et niisuguse protseduuri õigustatust näidati just TPÜ moodsaimal erialal, reklaamis ja meedias. Maksimaalset hinnet vääris komisjoni arvates ka Jaanus Kosemaa ning Epp Hundi bakalaureusetöö "Imidzhi teooriast ja praktikast" (juhendaja dots. L. Priimägi). Mõlemad tööd tegelevad Eesti reklaaminduses praegu kõige aktuaalsema teemaga ja nende rakenduslik väärtus on suur. M. Jõhvikas on läbi töötanud kogu kaubamärgi kujundamise alase kirjanduse, mida praegu maailmas arvestatavaks loetakse. J. Kosemaa ning E. Hunt aga võrdlesid imidzhikujunduse peatükis näiteks "Eesti presidendi", praeguse Eesti presidendi Lennart Mere ning Isamaaliidu presidendikandidaadi Tunne Kelami imidzhit, jõudes küllalt ootamatute tõdemusteni. 1995. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli esimesena reklaami ja meediat õppima asunuid oli 15, tänaseks on neid lõpetanud 12 (ja järgmisel aastal lisandub arvatavasti veel üks). See on tähelepanuväärne protsent. Reklaami ja meedia osakond ning õppetool on seega Eestile andnud juba 12 kõrgharidusega (bakalaureusekraadiga) reklaamispetsialisti. Tänavu suvel toimub uus, viies vastuvõtt (20 üliõpilast). Linnar Priimägi, reklaami ja meedia õppetooli dotsent

Lugesin tänasest Päevalehest et vanuri ülekäigurajal surnuks sõitnud politseinikud ei olnud õnnetuses süüdi. Nii otsustas ametkondlik juurdlus. Politseikroonikas näidati vereloiku valgetel joontel mis seaduse järgi pidanuks jalakäijat kaitsma. Ega ei kaitse küll, see sai nüüd veelkordselt kinnitust. Arvan et selline punkt tuleks liikluseeskirjadest üldse välja võtta. Selle seal hoidmine peale antud juhtumit oleks näkkusülitamine kõigile kes liikluseeskirju eksamiks pähe tuubivad, näkkusülitamine lapsevanematele kes oma lastele õpetavad kuidas turvaliselt üle tee minna ja veel paljudele teistele. Ei mäleta et oleksin viimasel ajal kusagil vöötraja ligidal politseipatrulli autojuhte valvamas/trahvimas näinud ja pärast seda juhtumit kui nad ise inimese vöötrajal surnuks sõitsid ei ole neil selleks enam ka mingit moraalset õigust. Sa õpetad oma lapsele et üle tee tuleb minna ainult vöötrajal nüüd selgub et sealgi võib politseiauto ta karistamatult surnuks sõita kui sel mingi pisisuli tagakambris on. Absurdne! Kindlasti tõstatab see juhtum täie teravusega küsimuse nn. politseisisestest ametkondlikest juurdlustest. Sääraseid juurdlusi saaks teha ainult sõltumatu komisjon! Ei saa kitse kärneriks panna! Andrus Norak

1.juunil, Lastekaitsepäeval kõndis Eluliidu poolt organiseeritud marssil tuhatkond inimest loosungeid kandes läbi Tallinna vanalinna ja pidas Toompeal miitingut millest ka vähemalt kaks Riigikogu liiget osa võtsid. Vaatasin sama päeva õhtul Aktuaalset Kaamerat lootes sealgi midagi sellest üritusest näha aga ei miskit. See pani küsima et milles asi kui sellise mastaabiga üritus enam uudisekünnist ei ürita? Palju täenäolisemalt oli tegu teadliku mahavaikimisega. Miks segada inimesi nende lõputul raha ja asjadejahil, seda enam kui sellele "Moolokile" juba niigi kõik on ohvriks toodud kaasa arvatud sündimata inimelud! Eriti jäi meelde loosung "Meid võiks olla viis miljonit!" Võiks muidugi aga viimati oleksime pidanud oma perekonnas siis ilma selle teise köögikombainita või autota hakkama saama! Hoidku selle eest! Küsimusi tõstatus ka palju. Kus oli valitsus? Miks vaid kaks Riigikogu liiget Tunne Kelam ja Enn Tarto? Miks siis ikkagi mitte Aktuaalses Kaameras? Kas Riik mis ei hoolimata sündimata inimeludest,neist kõige kaitsetumatest, teistestki hoolib? Kas selline riik on üldse väärt kaitsmist ja lojaalsust? Andrus Norak

Tere "Postimehe" kirjade rubriik. Mind ärgitas ajalehe kaudu end väljendama 8.06.2000. a. "Tartu Postimehes" avaldatud Jüri Saare artikkel "Augustist pääseb õhtuti linnabussi vaid esiuksest". Sellest jääb mulje justkui trügiksid sõita soovijad vaatamata bussifirma pingutustele ikka kangekaelselt valest uksest sisse. Olles juba võrdlemisi kaua sunnitud iga päev kaks korda bussiga sõitma, toon siin ära oma tähelepanekud, mis on mind juba pikka aega imestama ja vahel vihastama pannud. Nimelt sõidavad bussid sageli peatusepostist ja pingist nii kaugele mööda, et eriti vanematel inimestel on tõeline pingutus jõuda tagumise uksenigi veel enne, kui buss uuesti peatusest väljub. Tõsi küll, see komme on viimasel ajal siiski veidi taandunud. Teiseks ei suvatse bussijuhid sageli esimest ust üldse avadagi ja seda ka siis, kui selle taga seisavad siseneda soovijad. Enne on nad nõus ootama kuni klient lõpuks aru saab, et seda ust ei kavatseta avada ja keskmise ukseni jõuab, et siseneda. Mõnikord oodatakse veel nii kauagi, et inimene jõuaks kaassõitjatest mööda trügides juhini piletit ostma, olgugi, et raha oli juba õues silmatorkavalt käes ja kogu protseduur oleks võinud palju kiiremini minna. Nii ei ole väide, et sõitjad tuleb harjutada esiuksest sisenema, päris korrektne. Vastupidi, sõitjad tuleb nüüd esiukse juurde tagasi meelitada, mis polegi nii lihtne, sest nende sealt tõrjumine on kestnud juba mitu aastat. Lugupidamisega ja planeeritavaid uuendusi tervitades, Margot Keres.

Kas püstol lisab turba? USAs on praegu tõsine debatt Kongressi tasemel. Et kas see, et rahval on relvad, teeb elu turvalisemaks või vastupidi. President arvab viimast, need, kes aga relvamüügist tulu saavad, on muidugi relvi pooldaval seisukohal. Soovitaksin neil vaadata üle lombi siiapoole, näiteks Eesti või mõne muu värskelt vabaduse-peapööritust tundnud riiki. See polnudki nii ammu kui relva tohtis kanda vaid kõrgem miilitsa-, sõjaväe- või KGB ametnik. Teised relvadele peaaegu kuidagi ligi ei pääsenud. Ja relva omaminegi, rääkimata kaasaskandmisest, oli väga suur kuritegu. Ole sa kuitahes mandunud moraaliga, ega seda riski taha keegi võtta, et pelgalt kahtlustusest kantud läbiotsimine sind raskeks kurjategijaks teeb. Tulemus: turvalisus võrreldes tänapäevaga nagu päev ja öö. Iga läbipeksminegi oli sündmus, millest räägiti, pauku nagu ei tehtudki. Jaa, siis ei olnud küll turumajandust, aga mis see siia puutub? Või ehk siiski - relvavalmistajate ja -müüjate huvid ei pääsenud löögile. Sinna ilmselt ongi meie röövimiste, mõrvade ja varguste alge maetud. Näidakem siis usinasti ameeriklastele lahendused kätte, küll siis siinmaal ka mõistus koju hakkab jõudma.

Tere! Sooviksin teada saada, mis põhimõtetel valitakse kirju "postimehes" avaldamiseks ja kas kõik kirjad avaldatakse internetis? Lugupidamisega! Tiiu Jüriado

Tere, Kirjutan teile, suures lootuses et te kirjutaksite asjast mis võiks teile huvi pakkuda. Mina olen Eivinas Guzas, kes saavutas talvel MM-il 3 koha, kuid ei ole saanud mingit toetust ega heakskiitu, mulle ei ole isegi ühtegi vastuvõttu tehtud. Oma kuludega ei suuda ma enam treenida ning selle taha võib jääda ka minu edaspidine karjäär, kas Eestil on siis sportlasi liiga palju. Minu täpne tulemus oli: 3 koht Laskesuusatamise Juuniorite MM-il Austrias Hochfilzenis 8.02.2000. Sinna maani olin ma finantseerinud oma treenimise kulud ise vanemate abiga. Kuid mida edasi seda suuremaks summad lähevad. Ma treenisin lootuses, et mind kunagi toetatakse, nüüd kus on mul kõva tulemus ette näidata ei liigu asjad ikkagi õiges suunas. Riigi toetusest jäin ma ilma tänu alaliidu uimasusele (nad ei suutnud teha kirja toetuse saamiseks). Alaliit koosneb põhimõteliselt ainult Kalju Valgusest, kes juhib laskesuusatamise federatsiooni üksind, kuna ta on kõik teised aktiivsemad inimesed enda ümbert ära peletanud. Minu treener Tiit Pääsuke on lubanud mind aidata, kuid sealt ei ole veel midagi head tulnud. Minu tulemus on siiani parim mis on eestlased laskesuusatamises on saavutanud ja sellel hooajal ei ole ükski noor minu tulemust üle teinud. Mul tekib küsimus, et kas Eestil ei ole vaja rohkem häid sportlasi. Ma loodan, et see lugu tekitab teis huvi ja, et te kirjutate sellest. Kui ma ei saa mingid toetust siis pen ma kahjuks loobuma sportlase karjäärist mida ma olen harjutanud 8 aastat. Kui te olete huvitatud, siis palun võtke ühendust e-maili või telefoni teel (6576284). Vastust oodates Eivinas.

Tere, usuõpeusvastane tark! Reedeses "Postimehes" oli esmapilgul päris tarka juttu ajav lugu usuõpetusest. Kuid kripeldama jäi mõte, et loo kirjutanud inimene ei tea Piiblist ja piiblieetikast mitte midagi. See on sama kui Luule Viilmaa vastased kirjutavad, et lugesid kolm lehekülge ellujäämisõpetusest ja viskasid siis raamatu nurka, sest see olevat täielik jama. Piiblilooga hästi kursis olevad inimesed , samuti need, kes Viilmaa kõik raamatud on põhjalikult läbi lugenud ,ei ütle enam kindlasti, et "jama".Praegu riiki "edukalt" juhtivad tegelased on küündimatud milleski äärmiselt olulises. See tuleneb teatavat laadi harimatusest, mis saab olla vaid inimestel, kellel pole olnud võimalik saada tõeliselt harituks. Tarkust ja teadmisi ei tohiks segamini ajada: teadmine ei tee veel arukaks, sest maakeral poleks elu hapnikuta. Praegune elu ilma hapnikuta meeldib eriti marjamaalastele, sest seal seda jätkub. Ükskõik millisesse töökollektiivi sisse elades on põhiprobleemiks inimestevahelised suhted. Klannidevahelises võitluses tegelikult võitjaid ei ole. Usuõpetustunnid peaksid algama juba algklassides. Kõikides koolides peaksid lapsed enne sõõma asumist tänama isakest loodust, et meil on toit laual. Lugupidav suhtumine kaaslastesse saab alguse kodunt, kuid kinnistub koolis. Seal aga eraldatakse lapsed kastidesse ja peetakse iseenesestmõistetavaks, et loomariigi esindaja orav peab hakkama saama lendamisega, sest linnud ju saavad. Väga ühekülgne arusaamine usuõpetusest paistab silma kõikidel nendel, kes nõukoguliku haridusega ongi piirdunud ja isiksusena oma arengu on seisma pannud.

Eilne 18.05 Kahvel põrmustas kõik senised rekordid ja näitas lesbilist suguühet kunstfallosega otse stuudios. Mis järgmiseks? Kas Shetlandi ponid ja nekrofiilia? Minu teada peaks Eestis eksiteerima mingisugune massimeedia kõlblusliku järelvalve organ. Kus ta on ja miks ta ei tegutse? Mina igatahes Kahvlit enam ei vaata ja kutsun üles ka teisi Kahvli saadet boikoteerima..........

Elame ajal mil meie ühiskond jätkuvalt sekulariseerub. Selles ei saa süüdistada ainult nõukogude aega. Ühiskond oleks ka muidu sekulariseerunud ehkki mitte nii kiiresti, nii et ses osas on meid ülejäänud Lääne Euroopale lihtsalt järele "aidatud". Loomulikult paneb see traditsioonilisi kirikuid endilt küsima oma koha ja rolli üle Eesti ühiskonnas. Kuna võitlus esimese vabariigi aegse rahvakiriku taastamise eest on sisuliselt kaotatud, püüab EELK (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) päästa mis päästa annab taotledes Avalik Õigusliku organisatsiooni staatust, sealjuures seda ühiskondliku tellimusena esitades. Vennaliku Eesti Metodisti Kiriku liikmena tunnen omalt poolt vaid kaasa EELK-e et ta peab sääraseid vahendeid kasutama. Ehkki rahvakirikuks enam ei saa saab veel apelleerida ajaloole ja Eesti nn. luterlikule rahvuskultuurile, saab apelleerida teatud lobigrupile riigikogus, saab apelleerida hulgale arhitekuurimälestisele, saab apelleerida hirmu õhutamisele veidrate sektide ja muude uususundite suhtes mis paraku on lahutamatuks osaks demokraatiast. Saab apelleerida, kui mitte enam Jumala ilmutuse monopoolsele tõlgendamisõigusele siis otsustajarollile selle suhtes mis toimub Eesti usumaastikul ja teistes kirikutes. Saab apelleerida teatud osale hariduselust ja lahutamatutele asjadele inimelus, nagu sündide registreerimine, laulatuste registreerimine, surmade registreerimine. Saab küll aga ainult kiriku trantsedentse/jumaliku dimensiooni arvelt, oikumeenia arvelt, ütleksin isegi et ühiskonna arengu ja tulevikkusuunatuse arvelt. Ja tuhat korda parem oleks kui EELK sellest ise aru saaks. Andrus Norak

Kultuurset suhtumist! Kindla peale tuleb prostituuudid litsenseerida, maksustada, anda neile pealinna südames tegutsemispiirkond ja sotsiaalsed garantiid. See on ju kultuurse suhtumise küsimus. Õnneks ei puudu meil intelligentsed inimesed, kes saavad aru, kui mõjus ja vääramatu on argument: prostitutsioon on olnud, on ja jääb. Näen juba vaimusilmas praeguse Tatari tänava otsas tulikirjas silti uue tränavanimega "Lõbu tänav", õ-täht sujuvalt pöörlemas, nii et ta vahepeal ka serva poolt on vaadeldav. Muidugi on ka kuritegevus kõigi oma vormidega alati olnud, on ja jääb. Seepärast tuleb ka sellesse suhtuda kui tavalisse ettev6tlusesse, litsenseerida, maksustada jm. Selleks, et see riigiametnikel paremini silma all oleks, tuleb kesklinnas eraldada vastavad piirkonnad ja väänikud ilusasti kokku koguda. Näiteks taskuvargad Raekoja platsile, pangaröövlid Estonia puiesteele jne. Maksupetturitele peaks sobima Endla tänav. Ei-ei, mitte selleks, et Maksuamet ja Linnakohus neid kuidagi ahistama peaks. Oleme ju kultuursed ja oskame ka nende meeste ettevõtlust muu äriga samaväärseks pidada. Oluline on, et me vastavad riigimaksud neilt ilusti kätte saame. Selle osa tulust, mis maksupettus-ettevõtluse arendamisse reinvesteeritakse, jätame muidugi maksustamata, kuid kasum, mis petturlusest välja kanditakse, tuleb armutult maksustada. Mis puutub kurikaelte sotsiaalsetesse garantiidesse, siis tuleb pensioni määramisel tööstaazhi arvutades arvesse võtta, et relvaga töötamine on tervisele ohtlik töö. Ikka võib ju juhtuda, et suure ähmiga ei tule meelde, kummast otsast püstol pauku teeb ja siis on õnnetus käes. Vat nii!

"Minister Jürgensoni poliitnõunik Andrus Villem ütles eile Postimehele, et kaitsepolitsei soovitus peatada Martini volitused on tingitud võltsimisparagrahviga algatatud kriminaalasja eeluurimisest ja ka ministeeriumisisesest distsiplinaarjuurdlusest." Kui allkirja võltsimisest tuleneb võltsitava isiku volituste peatamine, siis on meil kasutamata reserve :-) Ehk teisiti - kui on võltsitud Ruth Martini allkirju, ei saa välistada ka Mart Laari või Lennart Meri allkirja võltsimist. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Pruugib vaid kellelgi Mart Laari või Lennart Meri allkirja võltsida, kui nimetatud isikute volitused peatatakse.

Lugupeetud Postimees ja lugejad. Tallinn-Tartu ekspressrong on ainult tahtmise asi! Edelaraudtee erastamisega seoses on palju juttu olnud ainult riigi dotatsioonidest, kuid üsna vähe sellest, kuidas raudtee edaspidi funktsioneerima hakkab. Näiteks on vähe teada, et Tallinn-Tartu ekspressrongi käivitamiseks pole vaja teha kuigi palju. Kuigi 160 km/h sõitev rong pole lähiajal tõepoolest reaalne, on imelik mõne poliitiku arvamus et see oleks ainuke, mis ära tasuks. Ilma suuri kulutusi tegemata võimaldaks nii raudtee kui rongide tehniline seisund juba praegu läbida vahemaa ainult natuke rohkem kui kahe tunniga. See on kiiremini kui bussiga ja sama kiiresti kui autoga kui mitte kiirust ületada. Näiteks Soomes sõidab Helsingi ja Tampere vahel rong just nii kiiresti, ja seda iga tunni aja järel ja tipptunnil rohkemgi. Oluline on ainult leida sobivad ajad sõiduplaanis, loobuda vahepeatustest ja suunata aeglasemad või peatustega rongid selleks ajaks tagavarateedele. Kuna kõige tulutoovamad naftarongid sõidavad sama põhimõtte alusel, ei tekiks raudtee jagamise pärast vastuolu nendegagi. Rongiks kõlbaks hästi seesama Johanna, mida seni on näha rohkem telekas kui raudteel. Ainult teist samasugust oleks veel vaja. Kui üle lüüa kasvõi pooledki bussisõitjad, suureneks Edelaraudtee praegu 30 miljoni kroonine piletitulu kohe ligi kaks korda, seda võrde piletihinna juures. Selleks peaks rong sõitma vähemalt neli korda päevas, kaks korda hommiku poole ja kaks korda õhtu poole. Olen rääkinud kümnete inimestega, kes sõidavad Tartu ja Tallinna vahet bussiga kord või paar nädalas ning peaaegu kõik neist eelistaksid rongi kui selle sõiduplaan ka kiirus oleksid vähegi konkurentsivõimelised. Ebamugavate ja haisvate bussidega sõidetakse praegu ainult olude sunnil. Erilist ebamugavust peavad paljud tartlased tundma oma väliskülaliste ees, kes küsivad kuidas saab Tallinnas lennujaamast raudteejaama. Nii pikka vahemaad bussiga sõita on eurooplase jaoks üsna haruldane ning eriti selliste bussidega. Samas seni ainsa vähegi kiirema rongiga sõidavad vahel Eestis resideerivad lääneriikide suursaadikudki. Oma kogemustest tean et rong oleks meeldiv alternatiiv ka autosõidule, seda eriti kui sõita tuleb tihti. Pingsa juhtimisele keskendumise asemel võib rongis tegelda millegi hoopis meeldivama või kasulikumaga. Võib kasvõi süüa-juua, mis samas oleks lisateenistuse võimalus raudteefirmalegi.

Mul on pretentsioone Eesti Posti suhtes.Kuna teatised arved ja sellised asjad ei jõua kätte õigeaegselt.Näiteks ise elan Tartus Orava tänavas.Ka minu naabritel on olnud selliseid pretentsioone. Mina isiklikult olen selle läbi ka kannatada saanud.Kuna mulle pole laekunud Qgsm-i avre teatist.Tänu sellele Ei saanud ma endale Uut telefoni osta,kuna eelmine arve on maksmata ja võlgnevus liiga suur.Arvet ei ole ma kätte saanud tänase päevani. Mulle sellised ebameeldivused ei meeldi.Muud nagu midagi eriti!!!

Kahju miljardeid dollareid Üle kogu maailma hinnatakse viirusest nakatunud arvutite arvuks pool miljonit kuni üle miljoni arvuti. Kahjude suuruseks hinnatakse miljardist kuni 2,6 miljardi dollarini (17,5-45,5 miljardit dollarit), ehkki mitmed eksperdid on tõdenud, et kahju suurust on raske kokku arvata. --- mhh ?

Tarmo Looduse umbusaldamisest. Ehkki ta inimesena tundub sümpaatne ja siiras oma püüdlustes ei saa Eesti politseid siiski tõsiselt võtta niikaua kuni Kadaka turul piraatkaubandus kevadiselt õilmitseb. Soovitaksin härra ministril habe maha ajada mustad prillid ette panna ja seal ise ära käia. Kui sest muud kasu pole, noh siis saab oma tööarvutisse mõned odavad CD-d ikka. Andrus Norak

Abordist Tahaksin kogu häälega kaasa hüüda Albert Türnpu artiklile: Abort lõpeb alati surmaga. Loomulikult ei taheta sellest rääkida sest Eestis tuleb vist endiselt iga elussünni kohta ligi kolm aborti ja seega on meie ühiskond täis inimesi keda see teema väga isiklikult puudutab. Leian aga et keegi kuskil, soovitatavalt juristiharidusega inimene, peaks ka meie ühiskonnas nende kõige kaitsetumate, keda inimeseks ei peetagi, eest välja astuma. Millal saab inimesest inimene? Kui keegi oma sündinud lapse tapab või teda vigastab, saab ta kohtulikult karistada. Kui minu abikaasa aga naistenõuandlasse läks küsiti talt mitmel korral ,"kas soovite sünnitada?" justkui ei olekski see iseenesestmõistetav, justkui oleks sünnitamine lihtsalt üks võimalus teiste seas. Tahaksin küsida mõnelt arstilt kes maksumaksja raha eest säärast "tööd" teeb et kuidas sobib see kokku Hippokratese vandega kus arst tõotab igati elu soodustada ja alal hoida? Selleks ei tahaks küll oma maksukroone anda ja kas ei ole minul kui rahva s.o. kõrgeima võimu liikmena ka õigus otsustada milleks riik mu raha kasutab? Uus elu saab alguse siis kui viljastatud munarakk emakaseinale kinnitub. See on uue inimese ürgusaldus oma eluandja vastu. Kuidas saab seda petta? Milline kohutav konflikt peab aset leidma emainstinkti ja tahte vahel. Kas ei ole see ka omamoodi enesetapp kui inimene oma bioloogilise loomusega nõnda vastuollu astub? Kuidas saab siis loode, kel mingeid inimõigusi ei ole, järsku inimeseks ? Justkui ei olekski loode ja sündinud inimlaps omavahel seotud. Olen alati imestanud nn. "sekulaarse humanismi" silmakirjalikust. Rääkides inimesest ja inimese nimel tunnistatakse inimeseks vaid täiskasvanud tahteline olend ja ei jäeta inimesele tema kõige kaitsetumal ajal, st. emaihus, mingeid õigusi. Ja mitte ainult siis. Kas ei tegele debatt eutanaasia üle samalaadse küsimus

Lp.Postimees!Mul on yks mõte, mis võiks huvi pakkuda teistelegi. Olen väga rahul sellega, et taipasin omal ajal Tallinnast ära maale elama tulla ja tunnen kaasa paljudele Mustamäe ning eriti Lasnamäe elanikele. Elada kõledates kivilinnades, kus pole lastel turvalist kasvukeskkonda, domineerib valdavalt muukeelne elanikkond,samuti röövimised, pommiplahvatusedjm. Siin linnast väljas vaid 40 km kaugusel on aga linnulaul, Pirita jõe kosekohin,aiamaad ja lastel ning pensionäridel rõõmu ohutust õuesviibimisest. Loomulikult on suurem osa töökohti Tallinnas, kuid kui bussiliiklus on tihe (iga tunni tagant) ja autosõit mööda Tallinn-Tartu korralikku maanteed võtab aega vaid 20 min., siis ei ole seegi probleem. Kosel, kus mina elan, on palju poode, koole, lasteaiad ja kõik muugi olemas ning korterid vähemalt kolm korda odavamad kui Tallinnas.

Armsad kaaskodanikud, Kui rahvuskaaslase oma lemmiktoiduks pidamine on tõesti midagi eestlasele loomupärast, siis säästkem sellest vähemalt siitilmast lahkunuid ja neid leinama jäänuid. Sündimata jäänud lapse ema Kristina on oma elust ja tegudest juba aru andnud kõige õiglasema Kohtuniku ees, teda ravinud arstide tegutsemise õigsus ja oskuslikkus leiab küllap põhjalikku läbikaalumist, Kristina elukaaslasel aga, ja kõigil teistel, kelle jaoks ta oluline inimene oli, võtab toimunuga elama õppimine veel kaua aega. Ärgem siis tehkem neile seda veelgi raskemaks.

Armsad kaaskodanikud, Kui rahvuskaaslase oma lemmiktoiduks pidamine on tõesti midagi eestlasele loomupärast, siis säästkem sellest vähemalt siitilmast lahkunuid ja neid leinama jäänuid.Sündimata jäänud lapse ema Kristina on oma elust ja tegudest juba aru andmud kõige õiglasema Kohtuniku ees, teda ravinud arstide tegutsemise õigsus ja oskuslikkus leiab küllap põhjalikku läbikaalumist, Kristina elukaaslasel aga, ja kõigil teistel, kelle jaoks ta oluline inimene oli, võtab toimunuga elama õppimine veel kaua aega. Ärgem sis tehkem seda neile veelgi raskemaks.

Narvas elavad Stalmakov, Tshernozemov ja Penkov on lipuvargusega sooritanud kuriteo . Leian , et see on kuritegu ka kogu eesti rahva vastu.Vaieldamatult solvasid nad ellise teoga meie riiki ja väärivad vastavat karistust. Sellisel teol ei saa olla mingit õigustust.

Tere! Tegelen Ida-Virumaal asuva trahteri "Valge Hobu" reklaamiga, vastuseks küsimusele, miks trahteri kava enam üles ei panda mega.ee peokavade hulka, sain vastuseks mega.ee tiimilt selle, tsiteerin: "Suur tänu, Teil on väga ilus ja sisukas kava, kuid peame kurvastusega tõdema, et olles konsulteerinud oma advokaatidega, ei saa me Valge Hobuse kava üles panna, nimi on rassistlik ja vihjab otseselt valge rassi paremusele teiste suhtes. lugupidamisega, Debian Schoff, mega.ee kvaliteedikontrolli osakonna vanemassistent" tsitaadi lõpp Ise ma sellist jama pole küll Eesti kohanud, pealegi kas siis valge hobu on tõesti siis parem kui must või vastupidi? Hobused on igatpidi toredad loomad, on nad siis valged , mustad või punased. Ehk on sellel osakonna vanemassistendil mingi suur probleem valgete inimestega või on hoopis hobuste vastu midagi, eriti valgete.

Ohver süüdi! Teame kõik hästi, et kuritegevus lokkab kõigil tasandeil. Nüüd on üks firma ajanud käe sügavale kooliõpetajate ja nende toetajate tasku. Kahtlemata väga taunimisväärne tegu. Loodame k6ik, et politsei süüdlased tabab ja osagi kadunud raha kätte saab. Seejuures on aga oma ebaloogilisuses enam kui kummaline Postimehe parastav juhtartikkel. Pealkirjas nimetab ta turismifirmat tundmatuks. Võtku lugeja koos lähikondlastega (mida rohkem, seda parem) kätte ärikataloog ja püüdku otsustada, mitu firmat sealt võiks tuntuks lugeda. Kardan, et te ei saa protsentigi. Inimkogemuse haare piiratud aja jooksul lihtsalt ei suuda võistelda üliõhukeste kataloogilehtede mahutavusega. Olevat veel rumalast peast odavamat otsitud. Aga nii ju tulevatki alati toimida! Või võtame uue suuna ega korralda enam vähempakkumisigi. Et mida kallim, seda kindlam. Kapitalism see meil siis küll enam ei ole. Litsents omamine ei tähendavat ka midagi. Aga, öelge, palun, mida see siis tähendab? Siis tuleks ju litsenseerimine kui mõttetu tegevus kohe lõpetada. Miks peab liitu kuulumine rohkem lugema? Firma võib ju tegutseda ausalt seni kuni liikmesolek käes ja siis üks suur "äri" teha, mis teised kõik varju jätab. Arvan, et firmade litsenseerimine on vajalik, kuid litsentsi andja peab ka vastutama oma tegevuse eest. Õpetajad aga tegutsesid täiesti loogiliselt. Ootame edaspidi Postimehelt ohvrite parastamise asemel õigemini adresseeritud seisukohavõtte. Võibolla soovitada iga organiseeritud reisi puhul, et osavõtjad otsiksid kindluse mõttes ise peatuskohtade aadressid ja telefoninumbrid välja, helistaksid kõik välismaised peatuskohad läbi ja veenduksid, et nende raha on kohale jõudnud, aga, tõtt öelda, sulide leidlikkuste piire ei või ka alahinnata...

Kommentaar: Kuku Vahetund Postimehega 19. aprillil kell 13.15 Postimees kutsub üles Eesti kaitseväele raamatuid kinkima ja tasuta teatrietendusi andma. Tore üleskutse! Aga idee pole sugugi uus, sest Eesti Draamateater on juba rohkem kui viis aastat pakkunud Eesti sõdurpoistele võimalust tasuta teatris käia. Igal kuul annab Draamateater sõdupoistele 50-60 tasuta piletit erinevatele etendustele. Kindlasti jätkub selline meeldiv koostöö ka edaspidi. Angela Mooste, meediatoimetaja

Lp. Postimees! Kuulsin raamatute kinkimise aktsioonist täna raadiost ja TV-st. Mul just raamatud seisavad kastides ja soovisin need anda ära sõdurpoistele. Helistasin Viljandis Sakala Kaitseliidu Maleva telefonidele, sealt aga ei osatud mulle küll midagi konkreetset vastata(üks leitnant oli sellest poole kõrvaga midagi justkui kuulnud). Riigikaitse osakonda ma Viljandimaa telefoni kataloogist ka ei leidnud. Õnneks oli Teie lehes ära toodud maakondades telefoninumbrid kuhu pöörduda. Proovisin sellel telefonil helistada umbes kella 16.00 ajal aga tulutult. Muidugi proovin kindlasti õhtu poole veel aga ikkagi jääb mulle tunne, et kogu kampaania on kuskil üleval pool välja mõeldud, väeosades ja mujal ei tea sellest küll keegi midagi.

Käies mööda Tallinna tänavaid ja vaadates sisse kioskiakendest võib näha arvukalt tooteid nagu "Limonnaja" hind 6.20, kogus 220 grammi, kõrval "Posle Britva" ja mitmeid teisi. Sealsamas kioski kõrval on ka kliendid keda võiks küll kõiges muus kahtlustada kui soovis habet ajada ja pärast seda oma nahka värskendada. Keda siin lollitatakse? See on ju lapselegi selge milleks neid jooke kasutatakse. Selge see, et veerand liitrit 70% alkoholi teeb inimese palju enam purju kui sama palju maksev pudel õlut. Imelik on aga et tegu on importmarkidega Venemaalt ja Ukrainast mida tõenäoliselt täiesti legaalselt sisse veetakse. Tahaksin küsida et kas meile siis oma salaviinast enam ei piisa? Andrus Norak

Bioloogiadoktor Ain Raitviir avaldas arvamust, kuidas igapäevase elurütmi kaks korda aastas siia-sinna nihutamine inimese tervist õõnestab ja stressi tekitab. Tervisele tehtavat kahju võrdleb ta viina joomise ja suitsetamisega. Kui juba aastas vaid kaks korda ühe tunni võrra kella keeramine sellist pöördumatut kahju tekitab, kuidas siis suhtuda reisimisse? Mitmeid kordi aastas üle ookeani lendavad ja üle kuue tunnise ajavahega kohanevad inimesed peaksid siis ju lausa puruhaiged olema?

Sotsiaalministeeriumi pensioni väljamaksmised on segased aastaid. Tundub, et neil ei ole midagi muud teha kui uusi tobedaid mitte toimivaid seadusi pensioni välja maksmise takistamiseks välja nuputada. Arvan, et kinnipeetud rahasid on mõnda aega mõnus kantida.Mõni mammi saab lõunas käia. Loodan, et sotsaiaalministeerium eesotsas tobeda ministriga lähemal ajal laiali saadetakse

Tagumikud tagantvaates. Stiliseeritud kumerused trippide ja sukahoidjaga kaunistasid üsna pikalt, kuulu järgi presidendipojale kuuluva firma prügikaste. Ega see just "protestantlikku eetikat" ei väljenda mida Eestile vaja oleks. Meenub tsitaat kirjanduslikust suurteosest "Palgest palgesse Ameerikaga", kus Nikita Sergejevits Hrutsov ütles teda kankaaniga lõbustada püüdnud tantsijataridele, et "meil Nõukogude Liidus ollakse harjunud vaatama inimeste nägusid, mitte tagumikke". Uhh nüüd pidi vabadus olema. Kas see tähendab et nüüd kehtib üldrahvalik kohutus tagumikke vaadata. Ei ole olnud mahti küsida kas "kahvlimees" Võrno ka oma tütrekesel selliseid asju laseb vaadata nagu ta oma saates propageerib või on ta veel liiga pisike selleks et millegist sellisest aru saada . Üks Poola kirjanik küsib "et kas nüüd peale raudse eesriide langemist oleme me mõistetud kogu eluks kaubamajas elama". Ma lisaks omaltpoolt, et "kas selle kaubamaja erootikaosakonnas?". Tänan ei soovi. Kus sa oled "Protestantlik eetika?" Vajame ja ootame sind. Seda eetikat saab aga kahjuks/õnneks juurutada ainult seest väljaspoole, ehk kõigepealt teeb Jumal inimsüdame uueks ja siis muutub ka välispidine elukorraldus. Selles poolt/vastu kampaanias ei tulnud see aga kusagilt välja. Küll aga kinnitas see stereotüüpi et kirikud on alati millegi vast ja ilma positiivse programmita. Nii see aga ei ole! Kristus on elumuutev vägi! Andrus Norak

Hain Rebase arvamuses kirjutab ta et EYS on Eestis vanim tegutsev organisatsioon. Siiski pole see päris täpne, sest Eesti Loodusuurijate Selts (http://www.loodus.ee/LUS/ajalugu.html) on siiski pisut vanem, asutatud 1853 ja peaks olema koguni Baltimaade köige vanem tegutsev organistasioon. Kahtlemata on aga EYS'i näol tegemist köige vanema eestimeelse organisatsiooniga...

Lugesin tänasest Postimehest (03.04.2000) jälle noortest roolijoodikutest. Minumeelest on see katastroof. Valitsusel on viimane aeg midagi ette võtta. Liiklus eeskirjade rikkumise eest tuleb natuke rangemaid karistusi hakata andma. Eesti peaks näiteks Rootsist eeskuju võtma kus raskes joobes roolijoodik kuni 2 aastase vangla karistuse saab. Mis kasu on sellest kui politsei peab kinni ühte ja sama meest mitu korda ja siis ta jälle autorooli laseb?

Petised ja narkomaanid- Manhattan Underground Oleme sõpradega korraldanud siin-seal yritusteseeriat nimega Seinast-Seina. Jõudsime järjega ka klubisse nimega Manhattan Underground, mis paikneb Ruby Tuesday keldrikorrusel. Koht ise oli lahe, sürrealistliku kujundusega võlvikelder. Kõik paistis nagu korras olevat, kuid… Esimesed peolised räntsatasid istuma, kostis röökimist: "Tümpsu!!!". Nagu meil plaanitud oli, alustas YnX mõnusa jazziliku deephouse’isetiga. Rahvast kogunes saali juba päris ohtrasti, aga näha oli, et mängitav muusika neile eriti ei meeldi. Nii mõnedki taarusid kahtlaselt, tont seda teab, mis aine mõju all. Seejärel hakati DJ-d pidevalt tülitama, mõned paistsid üsna agressiivsed. Nõuti mängitava musika lõpetamist ja kästi goa-trance peale panna või muidu… Peale YnX-i pulti asunud JJ jätkas kõigest hoolimata house’iga. Pilves jõmmid ei peatunud tülitamast, ähvardades nüüd juba tappa anda. Kui JJ oli oma seti lõpetanud, võttis ohjad üle Skratch, kes mängis karmimat sorti house’i, lootuses, et narkarid natuke maha rahunevad. Selleks ajaks oli meie tuju juba rikutud, hea meelega oleks tehnika kokku korjanud ja jalga lasknud. Siis ronis üks tätoveeringutega, tugevalt pilves tüüp DJ nina alla ja räuskas: "T***a, ma annan sulle molli, löön selle aparaadi sulle pähe puruks, mul läheb kaif peast ära kui sa nii s***a musa mängid, t***a". Täielik hullumaja. Uuesti pulti asunud JJ võttis kiiresti ette techno, keerates tempo ülemäära kiireks, misläbi muusika muutus suhteliselt jubedaks, kuid rahvas jättis meid nüüd vähemalt rahule, lösutasid silmad pahupidi toolidel või asusid tantsu vihtuma. Meil kõigil oli sellest jamast juba pehmelt öeldes kõrini. Kell pool kaks tuli üks turvameestest ning ütles meile, et pidu on läbi, pange muusika kinni. Nii me

Olles viimastel nädalatel korduvalt Tartu-Tallinna väljamüüdud bussist pärastlõunasel ajal maha jäänud, lugesin hämmastusega "spetsialist" Anu Meose "konsultatsioonide" tulemusi ja direktor Uno Aava seisukohti. Anu Meose arenemisvõimelöisust näitab muidugi oma keelduva otsuse muutmine peale "Postimehe" ajakirjanikuga vestlemist. Samuti näitab see Teie ajakirjaniku tublidust. Siira tänulikkusega

IT miljona"rid. Lugesin moo"'dunud na"dala ajakirjandusest suurima roo~~muga noortest IT teadlastest, kes ka rikkaks saamas. Tulid meelde moo""dunud sajandi 60 ndad aastad, kui noor Nikolai Aluma"e lo~i Eesti Teaduste Akadeemia Kyberneetika Instituudi, saatis noored mehed (ja naised) Moskva eesrindlikesse teadusinstituutidesse teaduskraade taotlema ja rakendas tagasitulnud ka otstarbekalt too"'le. Edasi korraldas ta asepresidendina Teaduste Akadeemias inglise keele o~ppe ja asus saatma noori inimesi juba Euroopa teadusasutustesse.Sealjuures on vaja ma"rkida siinkohal seda, et ta saatis nimelt va"lismaale noored ja andekad, vastupidiselt NL yldiselt levinud va"lismaalka'imise reeglitele.Mulle tundub, et akadeemik Aluma"e ise yldlevinud "teadusturismi" ei harrastanud. Nii loodi Kyberneetika Instituudis va"ga positiivne (ytleks lausa kadestusvaa""rne) keskkond teaduse arenguks ja saavutati va"ga ruttu ko~rge maailmatase.Kuigi ma ei kuulnud, et Kyberneetika Instituuti oleks kuidagi teiste TA asutuste ees eriliselt rahaliselt turgutatud.Peamine oli tark omakasuoyydmatu juhtimine ja o~ige kaadripoliitika. N. Aluma"e poolt alustatud tulevikkuvaatav too"" lo~i aluse Eesti kiirele infotehnoloogilisele arengule viimastel aastatel ja muidugi ka selle ala ta"naste noorte teadlaste jo~ukusele. 40 aastat on muidugi pikk aeg.Kuigi N.Aluma"e too"" na"itab, et ka NL tingimustes sai edukalt teadust teha ilma KP kuulumata,ei oldud tegevustes pa"ris vabad. Geeniteadustki on Eestis juba aastakymneid harrastatud, sinna on kulutatud Eesti piiratud teadusrahadest suur osa.Kuulsin ka riigi poolsest innovaatilisest toetusest teadusele ja'rgmiseks aastaks. Varsti loodame siis kuulda "miljarddollarilistest" molekulidest, mida Eesti toodab ja myyb ja kyllap siis ka noortest geenimiljona"ridest.Kui ma"ng on aus,ega siis needki tulemata jaa""! Mul on va"ga kahju, et akadeemik Nikolai Aluma"e nimi ei ole 100 eesti suurkuju hulgas, kuhu tema kahtlematult kuulub.N.Aluma'e energia oli ka Tallinna teadlaste maja, selle inglise keele kooli ja paljude yhisyrituste aluseks.

Lugedes 29.märtsi lehest Ennu kirja, tekkis küsimus, kas toimetus ise neid kirju ka loeb ja kas tõesti avaldatakse suvaline jutt, mille autor seda tahab? Kas tõesti on Eestis ainult 3000 pensionäri? Mis mure siis oleks neid ülal pidada? Pension võiks sel juhul olla Riigikogu tasemel ja ikka jääks sotsiaalmaksust üle. Teiseks, mis probleem on kella keeramata jätmine õpilastele ja tudengitele, kel suvel niikuinii puhkus? Tõusku ja magagu, millal tahavad, mis see kell neid segab? Üldse paljudes kirjades tekib mulje,et kell määrab aja, mitte ei mõõda aega,s.t. kella keeramine paneb päikese varem tõusma. Nt. - kui kell on keeramata, peame lennukile jõudmiseks tõusma tund varem. Vabandust, kui kell on keeratud, peavad tund varem tõusma ka teised, kel pole lennukile vaja jõuda, vaid kes lähevad lihtsalt kooli, tööle või saadavad teisi. Kui kord juba kirjutasin, tahaks öelda ka sajandivahetuse kohta, mis on küll aastaks moest maas. Nimelt - see probleem sõltub ju sellest, kuidas nimetati esimest aastat - kas see oli aasta number üks, või esimene aasta - s.t. kas aastaid loetakse naturaal- või järgarvudega. Selles suhtes peaks seisukoha andma ajaloolased, kuid nende sõnavõttu lehes pole juhtunud nägema. Toimetus võiks küsida neilt - seda soovituseks käesoleva aasta detsembri lehtede täitmisel. Üldse tundub, et lehes võtavad sõna kõige rohkem need, kes probleemist aru ei saa, või teemast midagi ei tea. Siin võiks toimetus siiski mingi valiku teha. Mina ei soovi avaldamist, vähemalt mitte täisnime all, kuna olen riigiteenistuja, kelle kallal niikuinii hambaid teritatakse.Mingit tagasisidet siiski tahaks, sest arvan, et ma oma arvamusega üksi ei ole. Tiiu Võrust

Ärge muutke meelt. Marianne Spitz Saksamaalt. Saadan oma lapsi hommikuti kooli Saksamaal,kus teatavasti mindi läinud nädalavahetusel üle suveajale Seni on lapsed kodust väljunud söömata.Mitte pöhjusel et mul pole olnud neile midagi lauale panna,vaid nii vara puudub isu.Keha magab veel.Loomulikult möne aja möödudes soostuvad nad jälle oma hommikueine enne majast lahkumist ärä sööma,nii on see ju köik need aastad toimunud, aga ma küsin ,miks me peame oma lapsi öpetama oma keha "häält" ignoreerima.Keha on sunnitud toimima nii,nagu peremees otsustab ja kui talle see sund üle jöu käib,hakkab ta streikima.Mönikord kulub selleks aasta(kümnei)d.Ma olen veendunud,et see on meie,täiskasvanute ülesanne lastele vahendada,kui oluline on oma kehasignaale tundma öppida ja nendega arvestada.Nii kasvavad lapsed tervemalt üles ja neil on hiljem kergem kohaneda ajavahega,kui nad teise ajavööndisse satuvad

Kas Eesti ajalehed teavad et üks Ameerika Eestlane mängib filmis TABAMATU ILU (AMERICAN BEAUTY) mis võitis viis Oscarit? Mena Suvari, kes mängib Angela osa, on Eesti päritoluga. Ta on siin Ameerikas väga suur uus Hollywood star. Kirjutakse palju tema kohta ajakirjanduses ja web site lehekülgi on päris palju leida tema kohta võrgus. Loodan et Eesti ajalehed võiksid tema kohta ka kirjutada, eriti kuna TABAMATU ILU on siin Ameerikas nüüd parima filmi Oscari võitja. Olen rõõmus et see film on nüüd Eesti kinodese ka jõudnud.

Ei usu, et olen ainuke huvitudes uuringutulemustest, mille põhjal otsustas Eestis Valitsus kehtestada läbi aasta vööndiaja. Põhjendus, et antud elukorraldus, muudab 3000 pensionäri ja väikeste laste elu muredevabamaks ei ole piisav, et võtta tööinimestelt, tudengitelt, õpilastelt, kes moodustavad Eestis vast siiski suurima osa rahvastikust, nende suveõhtud. 3000 pensionäri moodustavad 0,2 % Eesti elanikest! Võrdluseks võiks tuua TTÜ üliõpilaskonna arvukuse, mis on ca 4000. Olen arvamusel, et enamusele selle kooli ja teiste ülikoolide, gümnaasiumite tudengitele on selline muutus vastumeelt. Väidetavalt olevat küsitluse põhjal antud muutust pooldanud 4/5 inimestest. Ma ei tea, kuidas oli korraldatud küsitlus, kuid kindlasti mitte järgides reegleid, mis kindlustaks kogu rahva arvamuse representatiivsust. Minul isiklikult ei ole ühtegi tuttavat, kes pooldaks suveaja kaotamist. Oma Postimehes avaldatud artiklis (Postimees, 03.11.99, lk 11) väidab autor, Laurits Leedjärv (Tartu Observatooriumi direktor), et suveaja kaotamine on loodusseaduste vastu ja asjata päikese peatamine taevavõlvil. Kuid miks peaks kell selle pärast keeramata jääma, et see oleks sekkumine looduse tahtmisse vms. Me ei kummarda ju päikest, vaid taotleme parimat Eesti kodanikele. Seadus ütleb: Lähtudes rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415) paragrahvist 7 ja rahva tervise huvides Vabariigi Valitsus määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1998. a määrus nr 206 «Suveaja rakendamine» (RT I 1998, 85, 1390). Mida on silmas peetud rahva tervise huvide all? Kas keegi on läbi viinud uuringud, kuidas mõjuvad lühemad suveõhtud tööinimese tervisele, kel puhkust niigi napib. Võib ainult arvata, kas see on stress allikaks või mitte!? Miks teha elu veelgi raskemaks kui ta juba on?

Et Eesti valitsus mingisuguse Selma Teetsalu uurimuste taustal otsustab suveajaga oma rada minna, on absurdsus. Suveaega kasutatakse üle terve maailma, see viib inimeste sisemise kella paariks päevaks segadusse, siis aga kohaneb kiiresti. Kui ma San Franciscost kodumaale sõidan, on ajavahe 10 tundi, ja ma kohanen ka juba kahe päevaga. Proua Teesalu, ja need kes tema küsitavate uurimistulemuste järele niisuguse rumala otsuse tegid, on Eesti rahvale suure karutüki mänginud. On veel nädal aega meelt muuta, ja vähemalt Põhja-Ameerikaga üheaegselt suveajale üle minna. Peeter Grüner, San Francisco

Igasugune erakapitalil põhinev ettevõttmine käib omamoodi mööda nööri. Minul tekkis ükspäev kahtlus, kas seda ei tee ka mitte Hansapank. Nimelt tihti on olukordi, kus nende niiöelda server mõneks tunniks välja lülitub ja puudub igasugune võimalus oma rahaga arveldamiseks. Ei tea kas põhjukseks on oma klientide peletamine või on asi hoopis selles, et selle mõne tunni jooksul on pangal kindel summa oma kätes millega müüa osta ja teha muid tehinguid välisturgudel. Neil on küll kindlaks määratud reservid, kuid kas need onka siis kui kliente ei teenindata?

Pruune päevalehti? Tänan ei! Shovinistlikke maavanemaid? Tänan ei!

Austet härra Robert Lepikson! Loomulikult on teil õigus-ei ole vaja mingit kultuuri ega haridust. Las tänapäeva Eesti noored hoiavad oma niigi väikesemahulisi ajusid millegi muu jaoks. Jaa, mõistust läheb neil (meil) vaja palju, et aru saada teiesuguste poliitikute nägemustest elust Eestis.Milleks ongi vaja hoida kultuuri? See ei too ju suurt midagi sisse,pigem kulutab... Teen ettepaneku,et varsti võiks ju ka eesti keele õpetamise ära lõpetada, sest mida sellega ikka peale hakata.Tuleb Mõisa-Lepiksoni Eesti, tulevad uued kombed ja uued keeled. Nii et kallid wõrokõsõd- pange aga oma kompsud kokku, jätke kultuur sinnapaika ja viige oma lapsed Tallinna ingliskeelsetesse erakoolidesse majandust õppima!! Lugupidamisega Maria Soo

Kommentaariks bussipileti hinnast meil ja mujal. Härrased Vilba ja Soomere,Teie arutlustest võib küll aru saada,kuid tõde bussipiletite hinnast on teist väga kaugel.Põhjus on lihtne-te lähtute "keskmisest" palgast.Sest te olete kesk- või kõrgema palgaklassi esindajad kellele bussipileti hind ei ole kindlasti probleemiks ei siin- ega sealpool Soome lahte.Kui te üldse bussi kasutate,miks muidu vaikite te faktist,mis Teie arutlused korrapealt ära nullib. Ma arvan,et ei ole mõtet vaielda selle üle,et ühistransporti kasutavad enamsti keskmisest palgast vähem teenivad reisijad.Ja see tuleb võtta eelduseks. Järeldus on see,et bussipilet on Eestis väga kallis.Niisiis: Minimaalpalk Eestis 1400 EEK,min.tunnitasu ca 8 EEK,iga linna elanik teab ise,mitu piletit saab selle raha eest osta. Minimaalpalk Soomes ca 5000 FIM,min.tunnitasu ca 30 FIM ehk minimaalselt 3 bussipiletit ühe töötunni eest. Ja nüüd fakt millest härrased vaikisid-HELSINGI PILET KEHTIB 1(ûHE)TUNNI-kõikides linna transpordivahendites-bussis,trammis,metroos ja linnalähisrongis sõidukordadest olenemata.Mitte ühe peatusevahe,nagu meil.

Pakun Teile avaldamiseks järgmise materjali. Materjali ajendas saatma Tarbijakaitseseaduse lünklikus, mis võimaldab seadust hästi tundval ja pahausksel müüjal tarbijal "naha üle kõrvade tõmmata." Tarbijakaitse on osutunud võimetuks ning müüja tunneb end täiesti karistamatult. Loodan, et alljärgnev lugu on hoiatuseks mõnelegi fotoaparaadi ostu plaanivale lugejale. Fotokaupu müüv AS FOTEX nöögib kundesid. Probleem FOTEXist 31.12.98. ostetud peegelkaameraga NIKON F60 algas läinud aasta veebruaris, mil aparaat filmi tagasi ei kerinud. Vastavalt Tarbijakaitseseadusest tulenevale õigusele viisin selle FOTEXisse sooviga aparaat uue vastu välja vahetada - sellest ning alternatiivina ka raha tagastamisest keelduti jäigalt. Ainus võimalus - remont. Aparaat võeti garantiiremonti, kuid tähtaja kohta anti väga ebamääraseid vastuseid. Kui ka kahe kuu möödudes oli aparaat ikka veel remondis, pöördusin väljapääsu leidmiseks Tarbijakaitsesse. Tarbijakaitse suhtus väga osavõtlikult, kuid ei suutnud aidata: olin andnud aparaati ostes pahaaimamatult allkirja garantiitingimustega nõustumise kohta ning seega vabatahtlikult loobunud õigustest, mida tarbijale annab Tarbijakaitseseadus (kauba ümbervahetamine, raha tagastamine). FOTEX oli Tarbijakaitses hästi tuntud, samasse "ämbrisse" olid astunud enne allkirjutanut teisedki kliendid. Firma juhi, hr. Tõnu Kuusikuga kompromissi leidmine ei õnnestunud, mees käitus ääretult tasakaalutult ja närviliselt, keeldus kirjaliku reklamatsiooni vastuvõtmisest, räuskas ning ähvardas allakirjutanut koguni füüsilise vägivallaga. Kuna kohtu kaudu õiguse nõudmine oleks osutunud ülemäära kulukaks, loobusin. Nikon F60 oli remondis 10.02.99.- 21.04.99. ja hiljem veel kord sama probleemiga 18.05.99.-03.06.99., kokku 86 päeva. K.a. märtsi alguses ilmnes häire film

Sagedane on Eestis suhtumine: Politseilt abi ei leia. Mistõttu otsitakse alternatiivvariante või kui "tutvust" või raha ei ole, siis lihtsalt vaikitakse asi maha. Mulle aga tundub, et terve Eesti õigussüsteem eksisteerib vaid de jure ja omasoodu "kellegi" jaoks. Miks? Iseseisvumisest alates olen pidanud asutuse juhina õigust otsima 4.korral, mis iga kord on lõppenud fakti konstanteeringuga: mõttetu tegevus. 1. fakt: (1998) murti sisse ja varastati asutusest mob.telefon ning üritati minema viia televiisorit; teatasime koheselt ja politsei koos ekspertidega käisid kohal, võtsid tunnistused ja jäljed (mida oli hulgim); tulemus: vastuseta siiani. 2.fakt: (1998) varastati firma kohvikust sissemurdmise teel kaupa ja üritati minema viia kassaaparaati; vargad tabati asutuse töötajate, kohaliku päästeametniku ja konstaabli aktiivsusel koheselt; samal päeval kuriteo toimepanijad - mitmeid kordi karistatud, kodutud ja töötud - vabastati; tulemus: kuriteo toimepanijaid ei ole tänini ilmunud kohtusse (sic! huvitav, kus neile kutsed küll saadeti!?), mistõttu asi lükkub aina edasi. 3.fakt: (1999) firma kohvikus toimus kaklus, provotseeritud joobes kamba poolt; politsei reageeris väljakutsele, öeldes telefonis: "Kutsuge nad (tülinorijad) telefonile, ma räägin nendega...(sic!)"; kui kutsusime, arvasid mehed, et neid "nurga taha" kutsutakse ja ärritusid veelgi enam; lõpuks saime nad telefoni juurde keelitada, mis oli tagajärgedeta tegevus, sest kuuldes, et tegemist on politseiga, meeste viha aina kasvas ja laamendamine jätkus; tulemus: lõpuks tuli kodurahu huvides rakendada oma jõudu - mehed läbi peksta ja välja visata. 4.fakt: (2000)omakasupüüdlik töökoja brigadir, lepingu järgi vastutav ka vara eest, tegi firmale "külma arve", ja lahkus koos töökoja vara ning toodanguga; vargusele ja omavo

Arusaamatu on viimaste päevade Postimehes viimasel leheküljel avaldatavate Venemaa-teemaliste artiklite mõte. Kas on tegemist Venemaa jõhkra Tsetseenia vastase agressiooni tõttu kogu maailmas suurenenud venevastaste meeleolude vähendamise katsega Eestis ? Jääb mulje, et artiklitega püütakse jätta muljet - kuigi suur enamus tavavenelastest kiidab heaks sõjategevuse Tsetseenias, on need samad venelased siiski armastusväärsed inimesed. Täiesti naeruväärne on avaldada nutulaulu 86 hukkunud Pihkva dessantväelase-terroristi omastele kaasa tundes, samal ajal kui need samad sõjardite omaksed on heaks kiitnud paljude tuhandete tsetseenide tapmise. Milleks kirjeldada agressorite kannatusi, kui kirjeldamata on agressiooni ohvrite kannatused ? Kas tõesti on sadakond dessantväelast-terroristi rohkem väärt kui sajad tuhanded tsetseenid, kelle kodumaa on kahe Venemaa poolt vallapäästetud metsiku sõjaga muudetud aastakümneteks elamiskõlbmatuks põrguks ning rahvast ise püütakse Venemaa föderaalvõimude poolt täielikult hävitada ? Loodetavasti ei jätka Postimees omapoolset kaudset kaastegevust Tsetseenia vastase agressiooni heakskiitmisel, kasvõi agressoritest ilustatud "pilte" luues. Andrus Mölder, pikaajaline väikerahvaste huviline

Ajaloo kirjutamise privileeg kuulub mitte ainult võitjatele, aga ka suurriikidele ja suurtele rahvastele. Nii pole mõni ime, kui selliste Euroopa riikide juhid, kes on endiselt kimbatuses oma maa varasema verise ekspansioonipoliitika tagajärgede likvideerimisega, ei söanda parandada Venemaa ilmset troonipärandajat, kui Vladimir Putin õigustab nende juuresolekul Ishkeerias toimepandavat rahvamõrva NKVD-lasele omase banditismi (terrorisimi) vastu võitlemise otsitud retoorikaga. Tshetseenidele võib üht-teist ette heita küll - näiteks suutmatust saavutada praeguse sõja puhkemise eel selline kontroll oma territooriumi üle, mis oleks aidanud vältida korduvaid "arenenud riikide" kodanike röövimisi. Kahetsusväärne on ka see, et tsetseenid ei kasutanud neile antud aega ja juhuseid otstarbekamalt iseseisvuse saavutamiseks. Sõltumatus - siia on koer tegelikult maetud. Lääne poliitikud ignoreerivad idioodi visadusega seika, et venelane surub Tsetseenias alla kõikidele rahvastele rahvusvahelise õiguse alusel mõeldud enesemääramisõigust. Selja pööramine enesemääramisõiguse jalge alla tallamisele OMON'laste poolt jääb silmakirjalike heaoluühiskondade südametunnistusele. See pole paraku esimene kord, kui end tsiviliseerituks pidav osa maailmast näitab end mittetsiviliseeritud valguses. Prantsuse võõrleegioni pühaks paigaks on Camerone'i asula Mehhikos, kus 1863. a. suri 60 prantsuse sõdurit ebavõrdses lahingus kahe tuhande mehhiklase vastu. Igale USA koolilapsele õpetatakse, et Sam Houstoni, David Crockett'i ja Jim Bowie nimesid tuleb hoida aus. Nemad langesid koos sadade kaaslastega 1836. aastal Alamo lahingus, samuti lahingus mehhiklaste vastu, kus viimased omasid kümnekordset ülekaalu. Kui suurem osa maailmast ei oska näha Shamil Basajevis ja kadunud Dzohar Dudajevis David Bowie't ja Camerone'i sangarit kapten Danjou'd, jäägu see maailma probleemiks. Viimaste päevade lahinguid Saadi-hutor'i (Komsomolskoje) pärast Itsekeeria mägedes võib vabalt pidada tsetsheenide Alamo'ks, kohanimeks, mis jääb tähistama seal sõdinud meeste vaprust. Ei tarvitseks jätta nentimata ka seda, et Mehhiko relvajõududel on tänapäevani tavaks anda au Camerone'is langenud prantslastele. Juhtus olema 24. veebruaril, kui ütlesin tänavavestluses, et surres pääsevad islami võitlejad paradiisi Allah'i juurde. Selle peale vastas kolleeg Toomas Kümmel, et ei tuleks unustada: tsetsheeni sõjameeste puhul pole tegemist üliinimestega, kellel on kerge siit ilmast lahkuda. Tundub, nagu maailma rahvaste pere ei kavatse lähiajal tunnustada tsetseheenide mehisust. Kiitus siis vähemalt nendele paljudele eestlastele, kes ei ole ükskõiksed, nähes kui rängalt ebaõiglane see on, et tsetsheene sunnitakse veelkord jooma sellest kibedast, traagilisest ja alandavast karikast.

Olen ühe,kolme ja viie aastase lapse isa.Lugesin tartu perest,no kuidas on see meie riigis võimalik,et kolmandat last saav pere on sellises olukorras.Olen masenduses ja mul on väga häbi Eesti riigi pärast.Olen täiesti nõus hr.Kallasega,Eesti riik on tõbras.

Palun avaldada alljärgnev kiri kirjade toa veergidel: Kaua veel kestab annelinlaste mônitamine, kes tahavad hommikuti tööle sôita? Juba pikemat aega on tipptunnil nr. 1 liinil väike buss,mis on puupüsti rahvast täis.Hirmuga môtlen igal hommikul peatuses, kas jôuan peale pressida vôi mitte.Tagasihoidlikumad jäävad muidugi järgmist bussi ootama. Kas tôesti valmistab mingit rôômu sellele inimesele, kelle kom- petentsi kuulub busside liinile saatmine, suurt naudingut? Polegi vaja, et päev otsa oleks liinil lôôtsaga buss, piisab ainult tipptundidestki. Bussi- pileti hinda küll tôstetakse, kuid inimlike tingimusi küll ei taheta pakkuda. Halastage ometi annelinlaste peale! Igapäevane reisija.

Massikommunikatsioon- võimas relv Massikommunikatsioonivahendeid kasutatakse rahva mõjutamiseks, objektiivsete uudiste edastamiseks, lihtsalt üldsuse tähelepanu võitmiseks ja ka ebajumalate ning isikukultuse loomiseks. Õigete vahenditega manipuleerides suuda-vad osavad inimesed suunata massi, st enamuse suhtumist ükskõik millesse. Selles peitubki televisiooni ja ajakirjanduse kasulikkus ning ohtlikkus samaaegselt. Üldsuse suhtumise ja arvamuse mõjutamise ning suunamisega on ametis enamus ajakirjanikke nii kirjutavas pressis kui meediavallas ning raadios töötavate inimeste hulgas, kes esitades mingist sündmusest vaid ühekülgse ja subjektiivse pildi, mõjutavad oma lugejaid-kuulajaid. Kuna tänapäeva inimesed minetavad tänu pidevale kiirustamisele oma mõtlemis- ja analüüsivõime ning toituvad vaid massimeediast, siis on neid üha kergem mõjutada, sest neil inimestel puudub võime eristada tõde valest. Kuigi on üsna raske sündmusest midagi teadmata otsustada kajastatud info õigsuse üle, võiks inimene mõelda ka kurikuulsale lausele “Ära usu kõike, mida loed!”, mis iseloomustab ajakirjandust väga hästi. Objektiivsete uudiste ja faktide kajastamiseks on olemas ka nn tõsisemaid ajakirjanikud, kes ei huvitu niivõrd massikommunikat-siooni võimu enese huvides kasutamisest, kuivõrd inimeste tähelepanu suunamisest millelegi, mis neid endid huvitab. Need massimeediaga tegelevad inimesed taotlevad eeskätt sündmuste tõelise olemuse ja faktilisuse täpsust. Kirjutades ja tehes saateid sellest, mis nende hinge kriibib ja neid ja neid liigutab, juhivad nad massi huviorbiiti ka selliseid teemasid, mida omakasu peal olevad meedia-inimesed iialgi ei puudutaks. Tihti on kõmuks kutsutud libauudised ning mõttetud klatðijutud omased kirevatele pildi-ajakirjadele ja talkshow-dele mida võtavad täie tõsidusega vaid üsna kitsa silmaringiga inimesed. Ilusate piltidega

Kas Hansapank on jôukate inimeste pank? Oletame, et teil on Hansapangas N krooni. Kuna Hansapanga intressiprotsent 3, siis aastas teenib see summa teile juurde 0.03N krooni, ehk kuus siis 0.03N/12 krooni. See on teie tulu, sest pank kasutab teie raha operatsioonideks, mis raha sisse toovad, no näiteks laenab ta teie raha kôrge protsendiga kellelegi välja. Mida pank selle eest teie käest tahab? Loomulikult on teil pangakaart - te saate mugavalt raha otse automaadist kätte, te saate tasuda kauplustes ostude eest jne. Mugav värk. Pank tahab kaarditeenuse eest 10 krooni kuus. Praegu veel 10. Teil on ka telefonipanga teenus, mis küsib te taskust veel 20 krooni kuus. Edasi hakkate te maksma ka interneti kaudu arvete tasumise eest, iga ülekande eest 3 krooni. Te ei ole finantshiid ja te tasute interneti kaudu keskmiselt 3 arvet kuus, kulugu selleks siis kokku ümmarguselt 10 krooni. Seega küsib pank oma teenuste eest teie käest 40 krooni kuus. Paneme nüüd sissetulekud vôrduma väljaminekutega ehk 0.03N/12=40. Siit järgneb, et N=16000 ehk teisisônu - kui teil on pangas vähem kui 16000 krooni, siis hakkate te pangale peale maksma selle eest, et teil lubatakse oma raha pangas hoida. Millise järelduse sa teed, kallis Eesti rahvas?

Lgp."Postimees. On tekkinud väga huvitav vastuoluline probleem raamatukogude laenutajate ning raamatukogu töötajate vahel.Näiteks võõkeelse kirjanduse osakonna töötajad nõuavad igaaastast ümberregistreerimist isikuttõendava dokumemdi esitamasega,millega peab kaasnema elukohta tõendav dokument.Kuna vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei ole elukoha aadress passis kohus- tuslik,siis kas: 1)Peab EV kodanik tõestama (ettenäitama) oma elukoha,mida ei nõua isegi Kodakondsus- ja Migrat- siooni amet,kui raamatukogu vastava sätte aluseks on 100 (ükssada) kroonine garantiimaks mitte Tallinna elanikele(jälle küsimus:miks inimesed väljapoolt on havemad?),et saada teada,kas klient ei ole vahetanud varem näidatud elukohta(ära mine maale lugema!). 2)On huvitav saada teada, kas arve(esitatud firma või isiku poolt kulutatud tõendi hankimise kohta), kompeseeritakse isikule,kellel puudub elukoha mär- ge passis. Ma arvan,et selle probleemiga seotud asjaosalised võiksid lähemalt valgustada antud probleemi. Lugupidamisega A.Borkman /autoisener/

Påris kurb hakkab, kui v66ral maal olles lugeda ja nåha eemalt pealt, kuidas Eesti riik ennasr seestpoolt 6gib. Ma råågin politseisysteemist: M6isa kangelastegu oli t6eline, kellelgi on ju ometi vaja, et politsei n6rk olex, ei uurix, ei tuhnix. M6nel mehel on ju koletud summad tuulde lastud, aga mis sellest, me paneme ta rahandudministrix. Ja nyyd siis plaanib lahkuda tosin narkopolitseinikku 24 olemasolevast. No kuulge, sama håsti v6ix siis hakata Tallinna ja Tartu putkadest kanepit ja systlaid myydama. Hoolimata suurenenud k6must narkoprobleemi ymber pole nagu narkopolitseinikke enam vajagi. V6ib-olla on ka kellelegi kasulik poliitiline tellimus, mine tea. Miskit v6ib ju måda olla Taani riigis, aga Eesti riigis tundub kohati, et polegi sellist punkti, mida mådax ei saa nimetada. Ja "politseireform" oli yx kyynilisemaid nåiteid, kuidas riik enda jalgealust 66nestab. Nn. vaba ajakirjandus on osade teemade kohal vakka nagu suukorvistatud verekoer. Nojah, haukuma hakates ei pruugi peremehelt konti saada... Soovitaxin Postimehel natuke ka nende asjade tagamaid uurida, mitte lihtsalt oluliste syndmuste kroonikat edastada. Jåtke vålja vennad voitkad ning kirjutage t6elistest probleemidest, mitte årge t6mmake reaalsusele ette k6ik-låheb-håsti-ja-veel-paremax katet. Sest on koletu ette kujutada, mis saab siis, kui seegi narkopolitsei raha v6i kaadri nappusel oma töö yleyldse l6petab.

Tere! Nagu eestlaste küsitlus näitab, ei olegi mina mo~ni paranoiline psühhopaat, kes Eestis elada ei saa/ei taha, kuna mulle on koormav iga päev kodust lahkudes sundmo~te sissemurdmisest. Saksamaal ei juhtu to~enäoliselt midagi, kui oma esimese korruse korteri aken tööle minnes lahti ununeb. Isegi inimese jaoks, kellel väärtuse mo~ttes mingit erilist vara ei ole, tundub ometi paljas oht vo~o~ra sissetungimisest ja isiklikes asjades sobramisest vastik. Sama masendav on tööl päev-päevalt kuulda kaasinimestele osakssaanud sissemurdmistest. Ma eelistan elada turvalises Euroopas ja senikaua mo~tteid Eesti asjadest eemal hoida, kuni ma ei hakka Postimehest ükskord lugema turvalisest kodumaast. Ave Minajeva, Saksamaa

trahvide kogumine liikluses tõhusamaks. politsei trahvib liikluses laias laastus võttes kiiruse ületajaid trahvitakse hoolsalt jalakäijaid,kes vales kohas teed yletavad. pidevalt passitakse kaubamaja juures ylekäiguraja juures.aga miks on politseinikke vähe ehk peaaegu mitte yldse reguleerimata ylekäigu radade juures.teen yleskutse politseile et tõhusamlt trahvitakse neid autojuhte kes ei lase ja jalakäijatel yletada teed tavliste nn.sebrade juures. teame igayks omast käest kui raske on yletada teed põhimgaistraalide reguleerimata ylekäiguradadel. autojuht saab igal juhul oma sõitu taksitamata jätkata kui katkematu voor autosid järjepanu sõidab, jalakäija seevastu peab ootama soodsamt momenti, et oma eluga riskimata yle tee lipata. on ju liikluseeskirjas öeldud et autojuht peab laskma jalakäija yle tee eelisõigusega jalakäijale ettenähtud tee yletamiskohas(see ei ole tsitaat LE-st). Peaks ju kuidagi meie kaootilist liikluskultuuri parandama ja mõelda võiks seejuures ka rohkem jalakäijatele,sest liikluses oleme autode ees yhtmoodi abitud. looda iseenda peale!aga miks mitte liikluspolitsei abiga? kui politsenikele tundub mu kiri ylekohtune siis võiks vahepeal politseinikud(erariietes muidugi) ja ka autojuhid liiklusvahendi koju jätta ja proovida linnas jalakäijana liigelda. kas suhtumine muutub?loomulikult kirutakse siis neid autojuhte,kes yle tee ei lase ettenähtud kohas.unustatakse et ise ollakse ka yks nende paljude seast! yhesõnaga kutsun meie politseid yles jalakäijana abistama teisi minusuguseid tee yletamisel meile selleks ettenähtud kohas.

Tahaksin öelda mõned sõnad eilses lehes ilmunud uudise kohta Austria kaubamajast, kus esimesed paljad inimesed endile tasuta riided said. Irooniline et teen seda meedias. Masendav et inimesed on vabatahtlikult tarbimisühiskonna poolt manipuleerituina valmis hullemaid asju tegema kui nad ehk sunniviisil teeksid. Eks nõnda suurfirmad ja pangandus meie taluvuspiire testigi. Et esiti paljaks, siis "seksuaalsesse kaamerasse" või "kahvlisse" seksima, siis aga juba ehk teatud eriolukorras juute tapma vms. Piinlik oli lugeda nagu mul alati piinlik on olnud saadet "Reisile Sinuga" vaadata, kus samamoodi inimestega manipuleeritakse ja kus nad saamahimu ajel kasvõi oma ihud ära lubavad, et ainult Marokosse saada. Meenuvad Paolo Pasolini sõnad "konsumerismi leebest fasismist", mis tegelikult nii leebe ei olegi.Kurb vaadata kui inimene vabatahtlikult oma inimväärikusest loobub. Palju eest ta seda teeb näitabki ära kui kõrgelt ta end hindab. Säärasele ellusuhtumisele on läbi ajaloo vaid kirik suutnud alternatiivi pakkuda. Kahjuks ei suuda seda minu meelest enam see "Protestantlik eetika", mille järgi president oma aastapäevakõnes õhkas, vaid see eetika mida munga- ja nunnaordud ning nende ilmikosakonnad esindavad, sest nende aluseks on vaesuse, kuulekuse ja puhtusetõotus. Alternatiivi ahnuse ja edevusehullusele on meil aga kibedasti vaja ja on igati tervitatav et seda arusaama ka president jagab.

Lugesin 16. veebruari "Postimehe" arvamusleheküljelt debatti "Võitlusvõime määrab sõduri haridustase". Juhiksin tähelepanu ühele ebatäpsusele Taavi Rõivas´e kirjutises. Ma tsiteerin: Ma ei taha rääkida sellest, et nõme oleks neli aastat õppinuna joosta ja hüpata kolme kuuga seersandipagunid teeninud (kuid jah, mis seal salata, põhiharidusega ja mitte just eriti nutika) jaoülema käe all... Kaitseväe lahingukooli, kus omandatakse seersandiväljaõppe, ei võeta neid, kellel pole keskharidust. See tähendab, et Eesti kaitseväes ei tohiks olla mitte ühtegi põhiharidusega seersanti. Vähemoluline on ka see, et seersandiväljaõpe kestab poole rohkem kui kolm kuud.

AASTA INIMESED, 95 NAELA TÜKK Aeg-ajalt on "Postimehest" ja mujaltki lugeda, kuidas keegi tubli eestimaine tegija olla pälvinud kauge suurriigi tähtsalt biograafiainstituudilt kõrge tunnustuse -- aasta inimese või muu seesuguse tiitli. Sinnajuurde sinisilmne, uhkustundest pakatav imekspanu, et kuidas ikka onu Sam -- ilmselt küll oma selleks seatud spetsialistide kaudu -- näeb ja teab kõike, isegi pisikese Eesti inimeste tegemisi ! ... Piinlik küll, et pean ilusatele illusioonidele külma vee peale tõmbama, aga ....niisugused biograafiainstituudid on ennekõike mastaapsed rahategemise kontorid loomeinimeste tunnustusevajaduse -- et mitte öelda edevuse -- ärakasutamise arvel. Sellise järelduseni jõuab paratamatult igaüks, kel nendega pikemaajalisem kogemus . Mina saan neilt kirju -- iga kuu-paari tagant -- juba oma kümme aastat. Sestsaadik, kui üks kontor mu aasta inimeseks "valis" ja tiitli juurde käiva nodi agressiivsete müügipakkumistega mu posti üle ujutas, olen juba aastaid kõik nende kirjad avamata otse prügikasti visanud. Mistõttu ei teagi, kas ja kuimitu korda veel noid tiitleid pälvinud olen... Saanud nüüd järjekordse kirja, sedakorda teiselt tegijalt - Inglismaal Cambridge's asuvalt Rahvusvaheliselt Biograafiakeskuselt (International Biographical Centre) -- eks igal tulupõllul rahmelda oma gigantidepaar nagu Pepsi ja Coca -- meenus mulle hiljuti "Postimehest" (02/05/) loetud lugu Molodjozh Estonii kultuuriajakirjanikule aasta inimese diplomi andmisest. Tehkem siis uudishimust, et kuidas seesuguseid diplomeid ikka saadakse ?, see ümbrik lahti ...enne äraviskamist... Viisakas personaalne kaaskiri kuulutab, et Keskusel on väljaandmisel Who's-Who-raamat "XX sajandi 2000 väljapaistvaimat teadlast" ja et mina olevat välja valitud sinna sisse kantud saama, milleks on kiiresti vaja saata vormikohane lühielulugu. Tegu olevat raamatu teise väljaandega, mispuhul jääb küll veidi ebaselgeks, kas mul on au olla valitud esimese 2000 hulka või järgmise 2000 hulka ja kas tuleb ka raamatu kolmas jne väljalase...? See-eest rõhutatakse, et kõik on tasuta, sest kirje selles sajandi raamatus POLE ostetav, loevad vaid inimese teened. Natuke allpool aga pakutakse "eriliselt soodsa hinnaga" ettetellida raamat ja muud huvitavat... Näiteks diplom "XX sajandi väljapaistev teadlane" kolmevärvitrükis, oma nimega, 95 naela ehk 165 USD "each", st tükk. Või sama hinna ja nimetusega medal, hõbedaga viimistletud, koos näitamise-kastikesega. Või milleks koonerdada, kui juba siis juba -- võib osta kogu komplekti (package): iluväljaaandes raamat + diplom + medal, kogu moos ainult 270 naela ehk 485 USD tükk! Diplomile trükitava teksti "Väljapaistvate saavutuste eest .......alal " jaoks tuleb teil endal spetsifitseerida tegevusala. Kui te tahate endale aga diplomit näiteks väljapaistvate saavutuste eest "post-sovjetliku ühiskonna vaimupotentsiaali reformimisel bioväljade, kosmoseenergia ja massimeedia toel", siis see ei lähe sel lihtsal põhjusel, et .... teie formulatsioon ületab ettenähtud 40 tähemärgi limiiti. Lehe pöördelt on lugeda, et "ehkki Keskusega teeb tema raskes selektsioonitöös koostööd suur hulk eraisikuid, organisatsioone, instituute ja võimuinstantse ning Keskuse oma usin uurijate koosseis", oleks kena, kui te teeksite neile teadmiseks omapoolseid soovitusi......järgneb vorm, kuhu saate kanda 14 inimese nime koos täisaadressiga. Allservas märkus, et kui teil rohkem soovitatavaid, võtke lisaleht. Siin peitubki võti saladusele, kuidas ikka nad seal kuulsas Keimbridzhis nii hästi meie inimesi teavad... Sest 14-ne püramiidskeem varustab Keskuse nimekirjaga enamikust tegijaist Eestimaal -- ükskõik mis alal -- kõigest nelja-viie kirjaderingiga.... Lõpetuseks 2 palvet: (i) ükskõik milline ka pole kellegi "väljavalitu" suhtumine sedasorti tunnustusse, ärgem kiidelgem sellega laia maailma ees, (ii) lõpetage oma kolleegide nimede ülesandmine neile kontoreile! Peeter Saari

paksu pahandust tekitas Tartu Kunstimuuseumi direktori vallandmine. Miks ei toimu aga Tallinnas, analoogiliseltEKM-i direktori valimist - ei paista ju M. Valk silma ei osava administraatori ( näiteks kiitis heaks plaani EKM-i parima turismiartikli Niguliste kiriku andmise Eesti Kontserdi kasutusse) ega ka tubli kunstiteadlase või -kriitikuna (erinevalt E. Talvistust). Lihtsalt toredast inimesest ja Heints Valgu abikaasast olemisest jääb justrkui väheseks.

Tere ! Kindlasti vaatasid ka paljud teised Eestimaa kodanikud reedehommikust (28.01.2000) ETV hommikuprogrammi. Kus arutati Sillamäe jäätmehoidla ohtlikust ja ka korras olekut. Ning nagu ka seal väideti tahetakse seda jäätmehoidlat korrastada, minu meelest see ei olegi halb idee. Aga see ei ole põhjus miks ma kirjutasin, nimelt küsiti ka isikult (kahjuks nime enam ei mäleta ) kes oli tulnud stuudiosse reede varahommikul seda probleemi lahti seletama, et: "Kas Sillamäe jäätmehoidla on ikka kõige ohtlikum, ning mis võiks veel ohtlium olla või siis ohtu avaldada meie elanikele ? " Ning see isik kes oli sinna stuudiosse sllel reedesel hommikul tulnud, vastas järgmiselt : " Selle kui ohtlik miski on määrab ikkagi ministeerium." Minu meelest ei avalda meile Sillamäe jäätmehoidla küll nii suurt ohtu kui MINISTEERIUM. Sest Sillamäe jäätmehoidla ohustab meid staabiilselt, aga MINISTEERIUM ? Seda ei tea kunagi mis sealt nüüd jälle tuleb.

Tere Ma tahaksin arvamust avaldada seoses Erki Nool ´Reval Cupiga. Võistlus oli muidu parimatest parim, kuid selle kahe päeva jooksul oli ainukeseks tüütuseks ringi jooksvad, alla meetri viiekümnesed "tatikad".Pileti raha nemad maksma ei pidanud ja tuldi sinna, juhuslikult või oldi vanematega, kulli mängima.See aga segas väga pealtvaatajaid kes olid selle võistluse eest kõvasti raha maksnud. Minu arvates võiks järgmine kord tasuta sissepääseda ainult kas alla meetrised, kes ei ole veel eriti võimelised ringi kappama või ei saaks tasuta sisse keegi.

Tere Viimasel ajal on ajkirjanduses olnud palju vastukaja tudengihakatiste sõjaväkke saatmise kohta ja valdavalt on see olnud negatiivne. Minu arvates on see virisemine pehmelt öeldes nõme, sest "kes ei taha pidada ülal oma sõjaväge, hakkab pidama võõrast"- Napoleon ütles seda ja väga targalt. Miks rahvas ei taha aru saada, et mitte ainult riik ei pea neile midagi andma, vaid ka inimene peab midagi oma riigi heaks tegema. Ja veel- loota vaid suurriikide abile agressiooni korral on mõtetu, kui kohalikud ise oma julgeoleku kindlustamiseks midagi ära ei tee. Samuti on minu arvates mõttetu väide, et riigile siis nagu polekski kõrgharitust vaja ja et kõik tudengikandidaaadid peavadki sõdureiks jääma- nii võib välja lugeda. Ei pea. Ja kes ainult selle pärast varem ülikooli läks, et sõjaväest vabaneda- see inimene on vist päris loll, kes ei tea, mida elult tahab. Tegelikult ongi ju parem armees enne tudengipõlve ära käia, sest peale kõrgkooli on... palju asju on. Nii palju siis vastuseks neile ilkujaile. Muuseas- minuga on veel sama meelt paljud minu klassivennad.

31.jaanuari "Postimehe" repliigis "Haider vapustab Euroopat" küsib Indrek Kannik: "Kas äkki peaks protestidega liituma ka Eesti ja paluma näiteks Viinis asuval OSCE-l kindlustada Austria tagasipöördumine demokraatlike väärtuste juurde? ". Huvitav, mida selle küsimusega mõeldakse? Kas siis rahva tahte järgimine valitsuse moodustamisel ei olegi enam demokraatlik väärtus? Miks siis üldse veel valimisi korraldatakse? Praegu tundub küll, et viimaks ometi öeldakse välja tõsiasi, mida juba ammu märgata on võinud - rahva arvamusega ei kavatsetagi enam riigi juhtimisel arvestada. On ainult rõõm tõdeda, et teiste riikide häbematu sekkumine Austria siseasjadesse vaid suurendab rahva toetust Vabadusparteile. See on ka igati loomulik, sest igasugune välissurve riigi juhtimisele kujutab endast selget ohtu riigi julgeolekule ja iseseisvusele. Lisaks sellele on siinkirjutajal kerkinud üles küsimus, miks täiesti iseenesest mõistetavalt nimetatakse Vabadusparteid populistlikuks? Kas keegi võtaks vaevaks selgitada, milline punkt nende programmist on populistlikum kui näiteks enamus Eesti erakondade programmilistest ülesannetest. Kahtlemata ei ole populism võitlus immigrantidega. Riigi kaitsmine muulaste sissetungi eest on oluliselt realistlikum kui eesmärk püüda pidevalt kasvavat muulaste armeed sulandada oma rahvusega. Kogu Euroopa Liidus näeme muulaste vastase vaenu kasvu tendentsi ja seega on igati loogiline, et probleemi ei tule püüda lahendada mitte muulaste arvu suurendades, vaid oma rahvust kaitstes. Siinkohal toetan kahe käega Austria Vabaduspartei püüdlusi ning loodan, et kunagi on ka Eestis erakond, kes sama mõtte selgelt välja ütleb. Selline oma rahvuse kaitsmisele pühendunud erakond võiks anda isegi põhjuse taas kord valima minna. P.S. Palun minu nime mitte avaldada isegi "Postimehe" interneti leheküljel, kuivõrd tean, kui "poliitiliselt ebakorrektne" minu arvamus on.

Kaitseministeeriumil plaan luua Eestisse ainult 3 suuremat õppekeskust peaks arutatama spetsialistidega. Kindlasti on sellel plaanil ka head küljed kuid pole head ilma halvata Esmalt asu kohtade valik. Minu arvates strateegiliselt on hästi valitud vaid 2 aga Võru taktikalises valikus kahtlen, kui kavatestakse luua ainult 3 baasi aga kui luua 4 siis oleks Võru igati vastuvõeta.Selle plaani koostajad võiks korraks ette võtta eesti kaarti ja vaadata kuidas siis õppekeskused paikneksid. Minu poolne ettepanek oleks jätta Tartusse ka õppe- keskus kuna siis jääks iga keskuse vahele enam vähen ühtlane vahemaa ja kaitse seisukalt oleks see igati arvestatav ja 'meie suured strateegid' on vist unustanud ühe loodusliku eripära mis on Lõuna-Eestil pakkuda.Kaitse kohalt igati hea maastik. Tallinnast tuua sõdureid Lõuna Eestisse on s6ja seisukorras ju aega n6udev tegevus aga kui Tartus paikneks ka keskus siis oleks ju palju lihtsam. tekkib küsimus et kas meie riigi isadel ongi üldes plaan sisse tungi korral vastu hakkata ....

Süüdistusi ,et Ts´ets´eenid on terroristid võidaks ükskord ka tõestama hakata.Jälgides vene meediat jääb mulje ,et nad ei usu seda mula enam isegi ja saavad väga hästi aru ,et tegemist on sõjaga mitte terroristide vaid väikese vabadust ihkava rahva vastu ja ,et pommiplahvatused on nende enda riigi korraldatud. Jõudu ja jaksu ts´ets´eenid. ts´ets´eenidele!

Boris Kivik, Kalendrid. Kas ka teistes lääneriikides, kus nädal algab esmaspäevaga, on nõukogulikud igandid? Kui näed ainult ameerika kalendrit peale kodumaise, siis ei maksa hakata kohe üldistusi tegema. Sama jama on raamatutega, miks hakati ameerika eeskujul raamatu selgi tagurpidi trükkima? Rumal ja lapselik vaimustumine "välismaa progressiivsest eeskujust". Minu poolest võinuks ka napsi edasi 50 ml kaupa müüa... Loll komme, mis muud. Ceterum censeo... Ja nüüd on meil vana armsa jäälõhkuja asemel H. Veldermani lansseeritud soomelik värd "jäämurdja".

Veel uuest hymnist, On toesti oige, et aeg on Eesti rahva vagevus maksma panna. Ja on hea, et kolmteist aastat peale esimese ja seni ainsa toelise Eesti rahvuseepose 'Kiisaelmar' ilmumist Prof. Kasemaa on asja uuesti yles votnud. Vaja on tosiselt asja kallale asuda - sonade ja tegude dialektiline uhtsus - sonaks selle kohta nii monigi elus voi ka juba surnud klassik (vastavalt Ilves ja Mao). Islamivabariigi valjakuulutamine Lihulas on kindlasti ikka alles paevakorras. Arvestades, et suhtlemine Liibyaga on viimasel ajal lihtsamaks muutunud voiks Qadafi appi kutsuda - kogemusi vahetama naiteks. Jaanus Raidal voiks olla vahemeheks. Enne Vahemerele siirdumist tuleks end kodusel Laanemerel uuest maksma panna - naiteks Lati kilulaeva uputamisega kusagil Kihnu vetes. Tootud endisest olematust eriyksusest leiaks siin vaarikat rakendust. Edasi voi kaaperdada vene lennuki ja sundida selles Kuressaares maanduma. Lennuki kaaperdamine monel provintsi- lennuvaljal Venemaal ei pruugi olla palju keerukam kui Katmandus. Aga vene nafta- tankeri uputamine Bosporuse vainas voiks olla tegu mida regilaulikud veel aastasadu peeruvalgel meenutavad. Globaalses plaanis pole Eesti-Hiina piirikysimused vaga tosiselt voetavad - vahemasti parast Belgradi Hiina satkonna hiljutist onnestunud pommitamist vennalike NATO vagede poolt. Peaksime pigem motlema sellest, milliseid propuskeid kasutada Eesti-Vietnami piiril lihtsustatud yletamiskorra kehtestamiseks. Saab see ju olema yhtlasi Euroopa Liidu idapiir. Paljugi annaks ara teha ka vaheste vahenditega kui ainult rahva sydamed oma juhtidega yhes takstis loovad. See on meil aga juba juhtunud. Jaab ainult soovida joudu toole - tookaid kasi ryppe laskmata Isamaa kuulsuse hyvanguks.

EPMÜ saab jälle "peksa" Kui Tartu Ülikooli eelarvet kavatsetakse kasvôi näiliseltki vähendada, tôuseb kisa taevani. Ei tähemda ka see, et tgelikult annab riik teisest rahakotist hoopis finantse juurde. EPMÜ eelarve reaalne vähendamine ei paista aga ajakirjanikele ja Tartu üldsusele eriti korda minevat, kuigi tegemist on linna ühe suurima tööandjaga. Viimasel ajal on mitmete tugvate teadusasutuste liitumise tulemusena EPMÜ-s toimunud suured muudatused. See kajastub paljude erialade populaarsuse hüppelises kasvus viimastel aastatel.. Kutsun Tartu ajakirjanikke üles EPMÜ-s toimuvaid protsesse sagedamini avalikkuse ette tooma. Lembit Nei, Oxford

Lõppes esimene koertenäitus Internetis. Bokserite Maailm korraldas Eestis esimese koertenäituse Internetis, mille käigus hindasid Interneti kasutajad 15 bokserit, kes kandideerisid Ilusaima Bokseri tiitlile ja 12 bokserit, kes kandideerisid Naljakaima Bokseri tiitlile. Hindamine toimus neli kuud ja hindamas käidi 14 eri riigist. Esmakordselt olid võistlused, kus osalesid nii paberitega bokserid kui ka bokserid, kes muidu võistleda ei saa (paberiteta, hallid ja valged bokserid). Hääletamas käisid kodulehekülje külastajad. Võitja on seega bokser, kes meeldis külastajatele kõige enam. Äkki pakub huvi? Bokserite Maailm (http://www.ut.ee/~tommy/boxer)

Kas võõras on alati parem kui oma? Postimehes pajatab Tiiu Põld pikalt sellest, et rootslased on tulnud appi meile meditsiini kättesaadavust testima ja nõu andma, muidugi kalli maksumaksja raha eest. Minu arvates on see nüüd küll rahva raha sulaselge raiskamine. Rootsi meditsiinilt on meie meedikuil vaid negatiivset eeskuju võtta. Eelmise aasta novembris Rootsis käies sain omal nahal seda abi tunda, mis annab silmad ette ENSV-le. Kukkusin libedaga ning nihestasin väikese sõrme liigese. Selle paikapanemine Södertälje haiglas (kuhu jõudsin kiiresti) “kestis” üle kuue tunni. Muidugi meedikud teavad, et abi ise kestab vaid mõne sekundi, aga kogu aeg kulus pidevale ootamisele ja jorutamisele. Rootsi meditsiinis näib kehtivat printsiip, et viie minuti haigega tegelemise järel kulub tund paberite täitmiseks. Kui lõpus sõrm – naksti – paika pandi (300 rootsi krooni), tehti veel röntgenipilt, nagu mulle ilusasti põhjendati, mitte selleks, et tulemust kontrollida, vaid et paberid korras oleksid. Kogu ootamise aja oli võimalik jälgida, kuidas kiirabiautodega uusi haigeid toodi. Nad pandi kärude peale ning nii nad siis tundideks koridori seina äärde oigama ja korisema jäid ilma, et nende vastu keegi meditsiinipersonalist huvi oleks tundnud. Kallid eesti arstid, palun, ärge võtke eeskuju! Sõrm on senini valus, kõver ja liikumatu. Mart Palmas mart@nomad.ee

VÄGIVALDNE REKLAAM Vaadates meie telekanaleid,näeme seal üha enam vägivalda ja kõike muud mis pole kaugeltki enam inimlik.Olgu,kellele ei meeldi,võiks ju teleka kinni panna,aga...On ammune tõde,et just televisioon on 21.sajandil üks suurim ja olulisem infoallikas.Ja seda ka reklaami alal. Nüüd on siis leiutatud veel üks moodus,kuidas ajaleht"Eesti Ekspress"end reklaamida suudab. Väike laps võtab käärid ja lõikab armsa pehme mängukaru julmal moel tükkideks!!!(Uurib mis seal sees leidub)Heakene küll!Selles on küll teatud sõnum-uuriv ajakirjandus,aga kuidas tõlgendab nähtut laps? Küsiks õige emmel või issilt ka sellised suured käärid ja vaataks,mis neis pehmetes mänguasjades sees on...Või võtak juba küsimata mõne suure noa?Hea vähemalt,et reklaamiklipi koer tundub taibukam,kui on seda selle klipi tegijad ise!(Jookseb väikemehe suurte kääride eest ära) Kas sellest ümberringi üha enam võimust võtvast vägivallast juba küllalt pole saanud,et nüüd paneme väikesed lapsed sellisesse julmust õhutavasse reklaami? Ja kui noorus on meie tulevik,siis kardan,et sellist reklaami jälgivate laste poolt loodavas hoses ma elada ei tahaks. noor inimene Põlvamaalt

Teadmatus või pahatahtlikkus ? Kurb oli lugeda 10. jaanuari Postimehest Alar Adamsoni kirja, mis teadmatuse tõttu osutus põhjendamatult tsetseenidevaenulikuks. Sellest kirjast oli näha, et vaatamata tohutule informatsioonile, mis viimasel ajal Tsetseenia kohta meie ajakirjanduses ilmub, ei tea inimesed siiski küllaltki elementaarseid asju. Tahaks härra Adamsonile selgitada, et viimase kahesaja aasta jooksul venelaste poolt juhitud peaaegu pideva tsetseenidevastase genotsiidi tõttu ei ole tsetseenidel enam iialgi võimalik venelastega koos elada. Meeldetuletuseks mõned faktid. Vene-Kaukaasia sõdades möödunud sajandil tapeti mõningatel andmetel üle 900 tuhande tsetseeni ehk üle 90% kogu rahvusest!!! Seejuures ei tapetud tsetseene valdavalt mitte otseste lahingute käigus, vaid sõjale järgnenud äärmiselt julmades karistusoperatsioonides. Vene kindral Jermolov aga väitis koguni, et ta ei puhka enne, kui tapetud on viimane kui tsetseen! 1920-1930. aastatel toimusid Tsetseenias pidevad karistusoperatsioonid, mille käigus tapeti ca 100 tuhat tsetseeni. 1944.a. küüditamise ajal ja hiljem Kasashtanis asumisel olles suri üle 50% kõikidest tsetseenidest! Samalaadset loetelu tsetseenidevastasest terrorist võiks lehekülgede kaupa jätkata! Mis puudutab 1999.a. augustisündmusi, siis siinkohal Alar Adamson kahjuks eksib. Nimelt ei olnud Dagestanis esmaseks ründajaks mitte Bassajevi võitlussalgad, vaid Vene armee. Rahulike külade ründamisega provotseeriti Bassajevit kohalike elanike kaitsjana sekkuma ja kahjuks läks viimane venelaste poolt hästi läbimõeldud "näidendi" õnge. Oskamatust venelaste alatuid trikke mitte läbi näha võib pidada Bassajevi suurimaks süüks. Jahmatav oli lugeda Adamsoni väidet selle kohta, et Venemaa all elades oleksid tsetseenid rikkamad. Tundub, et kirja autor ei tea midagi sellest, kuidas NSV Liidu ja Venemaa keskvõim on p

Lisa Virge Loskiti kirjale "Postitöötajate saladused" Kui mind 20. okt 1980 aastal KGB areteeris ja oma "kontoris" Tallinnas kabinettide eesruumi ootama jättis siis tutvusin sealsete kappide sisuga nende ustel olevate nimekirjade abil. Nendes olid blanketid mille nimetuseks oli: 1.Saabuva korrespondentsi väljavõtmise blanketid,eesti keeles; 2.samad, vene keeles. 3.Väljuva korrespondentsi väljavõtmise blanketid, eesti keelse: 4.samad, vene keeles. Mõistsin kohe et sellest kapist on Pärnu postkontorisse saadetud on minu poolt saadetavate ja minule saabuvate kirjade "väljavõtmiseks" vastavad formularid. Pärnu telefoni keskjaama töötaja andmetel läks KGB-majasse 8 telefoni pealtkuulamise juhtmepaari. Telefonikõnede salvestamise aparaadid olid algelised. Näiteks kui helistasin Heikki Ahonenile siis ka mind ühendas aparaat tema toimuvale kõnele ja kuulsin tema küttepuude kauba tegemist. Kahel korral oli sama lugu Moskvas asuva Kanada konsulaadiga kui sain pealt kuulda konsuli ja tema sõbranna juttu. Niisugused olid ajad. Aga pange tähele - sellest ei räägi endised KGB-töötajad ega postitöötajad.

Pulleritsi loo peale ütlen Aamen! Kirjanik Vetemaale aga tõmban vee peale. Kosmopoliitsus on paha? Ehitage siis Eestile Hiina müür ümber ja visake oma mobiilid järve ja hakake nii ühise "kollektiivina" elama ja kunsti ning kirjandust, liiklusvahendeid ja arvuteid tegema. Oi seda püha eesti (kultuuri)inimese lihtsameelsust ...

Vastuseks Elgas Lumele. Küsite: "Väidetakse, et ajaarvamise alguspunktiks võeti arv 1. Kes võttis, kus võttis, millal võttis? Millega see on tõestatud?" Konkreetsed küsimused, püüan sama konkreetselt vastata: 1. Paavst Gregorius XIII. 2. Vatikanis. 3. Aastal 1582, Eesti võttis ametlikult kasutusele 1. veebruaril 1918.a. 4. Eesti Entsüklopeedia, artikkel “Ajaarvamine”, näiteks. Kui pääsete Internetti, siis tutvuge Greenwichi ametliku seisukohaga http://www.rog.nmm.ac.uk/leaflets/new_mill.html Mart Palmas mart@nomad.ee

Piraatpiuksude loo jätkuks (PM 22.12.1999). Loen ja imestan, et ikka ja jälle kirjutavad meie ajalehtedes inimesed, kes ei tea, et Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tallinn ei ole Eesti. Kuigi vist ei maksagi imestada. Seda mentaliteeti on ju kestvalt kultiveerinud nii riigiraadio kui riigitelevisioon. Eks siis võib ka Postimees rahumeeli ära trükkida Esko Vaaba soovituse kuulata täpse aja signaale Soome Yleisradio saatjatest. Andres Kuusk Tõravere

Juku mälestus Minu ema õpetas alati unustama halba ja kättemaksuiha. Paar päeva tagasi olin jälle Tartus ja oma endises kodulinnas. Kohtasin palju vanu tuttavaid ja tajusin seda, et ülekohus ei jää tasumata. Nägin endist sotsilistliku töö kangelast, võimukat vanaeite endist piimapoe juhatajat, tuntud kommunisti, kes aastaid tagasi ei müünud kriipsugi rohkem võid kui sotsialismi seadused ette nägid. Lihavast ja rasvasest ja tigedast sotsialistliku töö kangelasest oli saanud prügikastimoor. Mu suureks imestuseks polnud mul tast kahju. Paras talle. Tundub, et rikka ärika käkki sõidetud auto koos laibaga ei tekita keskmises eestases ka enam mingit haletsust. Kardan, et kõik kordub ja kui minna laseme, siis võib pooltele eestlastele ka jälle korduda Siber ja kindlasti paljudel ei ole sellest sooja ega külma. Paras talle.

Miks küll on nii suur poleemika tekkinud 1 jaanuaril aastal 2000 sündivate laste meelespidamisel. Minu arust on see valitsuse poolt kena kinkida igale lapsele häll , kes sel päeval sünnib. Miks peab eestlane kohe kadedaks muutuma kui teisel veab. Kui ise ei saa siis teistel pole ka vaja. Meie riik pole ju nii rikas et kõigile vastsündinutele midagi kinkida. Saagu siis vähemalt need mõnedki kes sellel ööl ilmavalgust näevad. Kuidagi võib ju neid naisi premeerida, kes aastavahetusepidustused sünnitamise vastu vahetavad. Kevadel emaks saav Elleri

Lgp. Toimetus Maailma avalikkuse tähelepanu tuleks juhtida analoogilistele situatsioonidele kaasaegses Euroopas. Vene valitsus leiab, et Tšetseenia sõjas käib võitlus terroristide vastu ning seepärast hävitatakse täie õigusega asulaid kahuritule ja õhurünnakutega. Ei tea, miks ei kasutanud Ühendatud Kuningriigi valitsus Põhja Iirimaal või Hispaania valitsus Baskimaal sama meetodit? Oleks võidud ju näiteks Belfast või Bilbao (või mõlemad) maatasa teha, sest IRA ning ETA tegevus oli hästi teda. Tšetseeni terroristide tegevu pole tõestatud, kuid ikkagi rakendatakse väljamõeldud terroriaktide alusel ennolematult julmi meetodeid - hävitatakse väike vabadustarmastav rahvas!

Lugupeetud toimetus. Mind ajendas Teile kirjutama tänases lehes ilmunud lugeja kiri. Seal avaldatakse arvamust, et Toompea probleemid on põhjustatud sealses puhvetis müügil olevast alkoholist. See selleks, sest igaühel on õigus arvata mida soovib. Lool on aga hoopis teine iva sees. Jätkuvalt ja küllalt edukalt serveeritakse üldsusele arvamust, et probleeme tekitavad e s e m e d, mitte neid käitlevad inimesed. Sellist arulagedat probleemi püstitust kasutati ohtralt nõukogude ajal, võimu juures olevad vanameelsed sageli praeguki veel. Ja nii on ju lihtsam. Esemetele suunatud probleeme on palju lihtsam lahendada, see leiab laia kõlapinna ja loob näilise illusiooni tegevuse edukusest. Inimeste probleemidega seevastu peab tegelema paljuski individuaalselt, see nõuab tahtmist, aega ja suuri vahendeid. Tulemusedki on reeglina ettearvamatud. Seni kuni meil leidub inimesi, eriti võimul olijate hulgas, kes on arvamusel, et probleeme saab taandada esemetele ja lahendada neid inimest arvestamata - ei saa olla juttugi kuhugi integreerumisest, astumisest j.n.e. Kui sellist tegevust viiakse läbi teadmatusest ja oskamatusest võib seda veidi aega taluda, kui aga teadlikult siis on tegu suisa oma rahva vastu suunatud terroriga, millele ei ole mingit õigustust. Kahjuks teame ka seda, et väga vähe asju toimub juhuslikult, alati saab keegi mingit kasu. a la´likvideerime transportvahendid- järelikult kaovad nendega seotud õnnetused; keelustame magusa- elatakse kõrge vanuseni isiklike hammastega; keelustame suitsetamise hoonetes, sest ei oska ja ei suuda ehitada ventilatsiooni- hoolitseme inimese tervise eest. Neid näiteid ja mitmesuguseid kampaaniaid on Eestis olnud küll ja küll. Kunagi räägiti isegi millist kasu annab heina asendamine männi okstega. Jah, oleks see vaid nii lihtne ja leiduks piisavalt kergeusklike sellist silmakirjalikku jama uskuma... Lugupidamisega

Tere austatud Postimehe toimetus. Mind ajendas Teile kirjutama möödunud nädalane uus kultuurväljaanne Arter. Ja nimelt selles sisaldunud artikkel Jaan Elkeniga. Et kuidas küll on võimalust ja võimlik nii leheruumis laiutada sõna otsese mõttes utoopiliste mõtteheietustega. Kas nõndasamuti kultuuriajakirjanik tõesti ei kontrolli praegust Eesti kunstiruumi nõnda paljugi, et ta lausa sekundeerib Elkenile. Elkeni kommentaari põhjal on kahju, et meil ei ole oma Sonntage ja Kristevaid, aga püha jumal kus on see feministlik diskursus, millega nad siin olles tegeleksid? Ah? Appi? Halastust? Paus, 15 minutit. Ma paluksin ajakirjaniku kommentaari. Kas tõesti pole võimalik, et kultuurikülgedel ilmuksid artikkel ja "artikkel", ja nad on erinevad oma spetsiifilisuse, autori keelekasutuse ja kasvatusliku ülesehituse poolest. Teie sõber,mitte vaenlane.

Tervitus 30.11.99 Täna varahommikul on möödund 60 aaastat Soome talvesöja algusest. Siin Soomes, mitte eriti kaugel Teile. Teile köike head soovides Sirkka Soukka

Lehest loetuna jääb mõnevõrra arusaamatuks linnapea Ansipi tegevus Tartu politseinike koondamise vastu võitlemisel. Ainuüksi mundrimeeste arvu pärast on ta valmis lõhkuma linna võimuliitu, eeldatavasti siis Keskerakonna kasuks. Samas, suures osas Ansipile kuuluv Tartu Raadio pasundab pea igas tunnis vähemalt korra politseipatrulide paiknemisest linnas ja ka maakonnas. Kelle poolt siis linnapea tegelikult on, kas "raadioturvast" kasu lõikavate kahtlaste tegelaste või õnnetute koondatavate politsenike poolt, kelle töö niigi madalat effektiivsust Tartu Raadio oma teadetega veelgi halvendab. Soliidsemad raadiojaamad minu teada taolise hoiatustööga ei tegele. Ju siis on Raadio Tartule ja tema omanikele politsei eest hoiatamine kasulik.

Automaksust ja veel muustki Kuulates ja vaadates kõiki neid jagelusi automaksu ümber, tekkis mul üks vastuväide Reformierakonna põhjendusele, miks ei saa automaksu kehtestada. Olles ise põhimõtteliselt Reformierakonna pooldaja ja austaja, arvan ma selles küsimuses siiski teisiti. Väide, et sellega antakse hoop just vähem- kindlustatud maaelanikele, kes kasutavad autot vähem ning maksustada tuleks teede kasutamist, on vähemasti minu arvates veidi naljakas. Kui seda mõndasadat krooni lugeda hoobiks, siis see hoop tabab ju igaüht.(Küll mitte mind, kes ma olen truu ühistranspordi kasutaja) Kes vähem sõidab, maksab ka vähem kütuse aktsiisimaksu, aga ka neil väidetavatel harvadel kordadel tahavad ju maaelanikud, et nende teed oleks korras, et sillad oleks ohutud jne. Olles ise maal elav ja töötav inimene, tahaks veel mõnda asja niinimetatud "saatuse- kaaslastele" hinge peale panna. Esiteks- kurtes kehva saatuse üle, mõelge, mitu riigiviina olete te viimastel aastatel ostnud. On ju teada, et enamuse salaviina käibest annavad maainimesed. Ja väite korral, et riigiviin ju kallis, tuletan meelde, et joomine ei olegi meie riigis kohustuslik. Küll aga oleks tore kõigepealt ise riigitruuks saada ja kasvada, ja alles seejärel haliseda. Ning veidi ka töötusest- kui paljud Teist, kallid maainimesed, riigilt toetust küsivad, ise aga saega metsas "musta" raha teenivad või suviti samuti hooajatöödel makse maksmata rügate? Või vaadake kuulutustelehes tööpakkumisi- neid on kümneid kordi rohkem kui tööotsimisi- järelikult tahame me kõik saada suurteks ja kõrgelttasustatavateks ülemusteks, sest lihttööle ei minda. Loomulikult, kergem on võtta see 400 ning eluasemetoetus ja lisaks veel juurde teenida. Ja uskuge- see kiri ei tule sapist või õelusest. ma lihtsalt tõesti elan maal ja näen kõike seda, ainult need, kes selliste asjadega tegelevad, ei taha seda mitte tunnistada, vaid tõesti puhtnaiivselt mõtlevad nii, nagu kümmekond aastat tagasi. Tuleks kord aru saada, et riik ei ole mingi põhjatu auk, kust võib vaid ammutada, ise ilma südametunnistuse piinadeta temaga mängides.Ja veel kord- nii kaua, kui lehtedes on tööpakkumisi rohkem, kui tööotsimisi, ei usu ma mingisse töötusse... Eesti Vabariigi kodanik Jõgevamaalt (nimi toimetusel teada, mitte soovides naabrite sappi...) Lugupeetud toimetus! Kui juhtumisi avaldate, siis just ülaltoodud allkirjaga.

Seoses asjaoluga, et viimasel ajal on järsult sagenenud rasked õnnetused politseiga, ärgitaks Postimeest uurima ja kirjutama sellest, kuidas USAs politsei autot peatades oma turvalisuse eest hoolt kannab. Nimelt, ei lähene politseinik kunagi autole ettevaatamatult, vaid enne enda auto juurest lahkumist avab relvakabuuri luku/truki ning asetab ühe käe relvale. Autole lähenetakse alati teatud trajektooriga ning sellisest suunast mis ei võimalda politseinikku selliselt rünnata nagu se Tallinnas mõni aeg tagasi juhtus. Politseinik ei lähene kunagi auto esiuksele ilma, et ta ei käsutaks autos olevaid inimesi asetama oma käsi roolile/armatuurile nii, et politseinik neid näeks. Minu arust on sellises tehnikas palju sellist mida me võiks üle võtta ja edukalt kasutada.

Tere! Täna on juba kolmas päev selle nädala jooksul, kui mina lähen hommikul kooli ja vaatan imestusega, et kõigil jälle lipud väljas. Tegelikult kõigil ei ole. On ainult suurematel majadel ja asutustel. Enamus eramajasid (nagu ka minu oma) on liputa. Ma kaldun arvama, et tegu ei ole mitte laiskusega vaid teadmatusega. Viimasel ajal on igasuguseid imelikke pühasid tekkinud - Läti ja Leedu tähtpäevad näiteks. On väga vähe eestlasi, kes teavad, millal need päevad on ja millistel neist lipp tuleb välja panna. Tõsi küll, ajalehes on see enamasti kirjas, aga sedagi kõigest kuskil nurgas pisiklese kirjaga (pealegi, ma ei loe enne kooli minekut ajalehte). Minu ettepanek oleks "Postimehes" iga aasta alguses trükkida mingisugune lipupäevade kalender, kus oleks kirjas, millal ja mis puhul lipp välja tuleb panna. Olen üsna kindel, et mina ei oleks ainuke, kes selle üle rõõmustaks. Murelik majaperemees Joel Kuusk

Postimees 16.nov.1999 lk. 3 Riigiduumasse pürgiv Rosok avaliskustas programmi.... küll eesti rahval on ikka kannatust,et selline nagu Rosokk veel Eesti maa pinnal kõnnib... Miks ei ole sellist riigivaenulikku elementi veel trellide taha pandud või vähemalt riigist nii välja saadetud,et tal kaoks igasugune isu siia tagasi tulla?Miks lastakse ajalehel Molodjos Estonii selliseid Eestvastaseid programme õldse trükkida?? Miks selline Eestivastane leht veel meie maal tegutseb??? Need on küsimused Eesti rahvale ja ka meie valitsusele. Eesti rashavas - tule ükskord mõistusele ja näita meie tõelistele vaenlastale nende koht kätte.

Kahtlusaluse läbipeksmine politseis polnud mingi "eksitus" vaid ettekavatsetud organiseeritud kriminaalkuritegu inimeste poolt, kes esindades Eesti Vabariiki sülitavad EV seadustele. Või nagu ühel koduleheküljel Netis veel täpselt defineeritakse - perverssus. Sellise asja eest tuleb politseinike eriliselt karmilt karistada. Janno Luste

Karjatus enne häguseid unenägusid (4,nov."PM" juurde). Kas jäi õhtune action vaatamata või on asi millegis muus? Kuid nii nauditavat lehte pole tükil ajal lugenud. POINT: Milleks Eesti riigile HARIDUS, KULTUUR võiMEDITSIIN??? Maha kõik inimväärne! Või jätame endale valikuvabaduse, sest T.Õnnepalu sõnul "ükski seadus ei ütle,et EV kodanik peab olema inimene. Mis pole seadusega keelatud, see on lubatud". Kokkuvõtvalt: Las 1 eesti mees piiksutab kannelt edasi,küllap hakkavad siis mesilased ja roosid ka sellest hoolima (teaduslikult tõestatud "hea" muusika mõjub) Pealiskaudseid unenägusid soovides ATSMATSI`LE. {HONORAAR SEEKORD KULTUURILE}

Vaadates 10.novembri saadet "Pealtnägija" valdas mind sügav masendus.Masenduse põhjuseks ei olnud mitte ainult see, et politseinikud kolleegi mõrvari "operatiivse leidmise" eesmärgil peksid vigaseks süütu härra Paaveli (minu siiras kaastunne), vaid kõrge politseiametniku M.Erik´u pöhjendused tema poolt antud intervjuu katketes. Et julgelt kaamerasse öelda jah juhtus selline arusaamatus, et kolleegid innustusid liialt,sest nägid härra Paavelis kindlat mõrvarit ja ületasid oma volitusi. Ning kaamerate ees välja öelda, et süüdlaseid karistatakse ning esinetakse sellel teemal ka pressis ja mis kõige tähtsam- esitatakse ametlikud vabandused ning korvatakse igasugune kahju kannatanule. Selle asemel õigustab "ülemkomissar" politsei vägivalda, parreerib süüdistusi, räägib,et viimase kahe aasta jooksul ta ei mäleta niisugused juhtumeid, et hoopis kurjategijad kasutavad selliseid peksmise süüdistusi politseinike kompromiteerimiseks. Ja kõike seda räägib "ülemkomissar" peale arstliku ekspertiisi, milline kinnitas peksmist. Ma ei tahaks süüdistada "ülemkomissari" valetamises, arvan, et tegu võib olla siiski sellega, et ta lihtsalt ei mäleta. Ei mäleta ta ju ka seda, mis juhtus 1997-ndal aastal ajalehekioski juures, tsiteerin 12.03.98 Eesti Ekspressi : "...ei saada iial teada kas ta urineeris, liputas või onaneeris". Lõpetuseks tahaks avaldada arvamust, et politsei reform on tõepoolest vajalik ning seda peab alustama ladvikust, sest "kala mädaneb peast". Jõudu tööle härra Loodus.

Tallinna linnavõimust. Täiesti arusaadav on Savisaare suur protest linnavõimu kaotuse pärast, kuna Tallinnas on väga soodsad ärastamisobjektid mitmete ärihoonete ja maade näol. Kiire keskturu erastamine oli samuti vajalik erkonnale finantside saamiseks.Kuna Savifüüreri ei ole edukate legaalsetest eestlstest(isegi venelastest) äritegelaste toetust, seda ei olnud ka kohlike omavalitsuste valimiskampaanial, ssi on selge et rahad laekusid mittelegaalsetest kanalitest mille eest olks tulnud maksta objektide näol. Kuid kui nüüd jäädi siiski võimust ilma, siis tuleb raha protsendiga tagastada või objekt loovutada. tuletame meelde J.Kogani meediainterviuud, kus ta teatas, et talle pakuti kolme müügikohta keskturul (sic!). Nii et Savifüürerit võib pidada organiseeritud(ei saa nimetada maffiaks,kuna sellel organisatsioonil on omad reeglid,tavad ja tõekspidamised) tankistiks, võimu nimel on see jesuiit kõigeks valmis. Keskerakonna ja Tallinna keskturu (ilus sobivus) finant ja majandustegevuse uurimise osas oleks KAPO pidanud ammu dokumentide võetuse tegema. Liialt palju on antud aega jälgede hävitamiseks.

Tere lgp. Postimehe toimetus. Suur tänu teile, et tõstatasite üles probleemi Purde ja Raua tänava ühiselamu nurgal asetsevast prügimäest. Oleme üliõpilased, kes on iga päev sunnitud mitu korda sellest prügimäest mööda minema ja oma silmi peitma. Oleme teinud seda juba aastaid ja seetõttu on vale väita, et see probleem on tekkinud alles viimase suve ja sügise jooksul. Samuti pole me nõus sellega, et see krunt tehakse korda ehk aasta lõpul, kui raha üle jääb. Kas tõesti hakatakse seda prahti lume seest välja kaevama? See prügimägi on vaja likvideerida kohe. Just äsja olid prügimäe naabriks oleval TÕSi ühiselamus külas austerlased. Hea oli, et nad saabusid pimedas, kui seda viletsust näha polnud. TÕSi üliõpilased on valmis ka ise koristamisel abistama ja hiljem koristatud alal silma peal hoidma. Loodame väga, et varsti saame püstise peaga siseneda Eesti ühte kauneimasse ühiselamusse. Linn on täpselt nii must, kui must on selle kõige mustem nurk. Parimate tervitustega: TÕSi tudengid.

Tere päevast. (Ilmselt ei kuulu antud küsimus teie kompetentsi, ent vastavat kodulehekülge ma internetist ei leidnud, tundsin aga, et kuhugi kirjutama ikkagi peaks.) Nimelt lõpetasin hetk tagasi oma tudengi-linnupette ning nagu paljudel teistel kordadel, pidin tänagi viimase neljandiku keefirist sõpradele jagama.( Tühi kõht ja napid ressursid on ühe kiratseva tudengi peamised toiduvalikut määravad asjaolud.) Selgi korral otsustasin oma viimased 15 krooni kahe viineripiruka ja paki keefiri peale kulutada. Aga kui suur piimatoodete sõber sa ka ei oleks, liiter keefiri on liig isegi siis, kui kõhukorina tagant enam oma mõtteidki ei kuule. Sestap olen juba ammu meie piimatoodete tootjatele tahtnud teha ettepanekut, et nad laseksid pooleliitriste jogurtipakkide kõrval tootmisse ka pooleliitrised piima- ja keefiripakid. Mõtlen just tetrapakke, sest kilekotist joomisega nö. välitingimustes (raamatukogus vm.), saaks hakkama ainult minusugune piimasõber. Hollandis käies nägin ka plastikust keeratava korgiga piimapudeleid. Viimasepeal! Nii ei teki sundust kogu piim korraga ära juua! Mul on ka väike 8-aastane õde, kes koolist tulles kurdab aeg-ajalt kõhuvalu. Kuna olen oma õe kooliarstiga lähedalt tuttav, pärisin, milles asi. Kooliarst tunnistas, et peab iga päev lohutama paari algklasside õpilast, kes tulevad talle kõhuvalu kurtma. Ja põhjust polnud vaja kaugelt otsida: lihtsaim (aga andkem endale aru- ka popim) viis söögivahetunni ajal kõht täis saada on osta kooli kohvikust friikartuleid ja sinna kõrvale kokat või morssi. Aga kuidas jääb siis piimas peituva võlujõuga? Kallis Postimees, palun vasta, kuhu ma peaksin pöörduma või, kui see väga palju tüli ei tee, saada palun minu kiri õigesse kohta edasi. Geograafiatudeng Lauri Tartust.

Niisiis, meie noor kasvav põlvkond tunneb muret selle pärast, et õpetajad peaksid rohkem tählepanu pöörama narkomaaniale noorte hulgas, eriti koolis. Kurdetakse, et õpetajad ei tunne narkomaania tunnuseid ära ega võta kogu sellega seonduva osas midagi ette. Minu küsimus on selline, et kas meie noored üleüldse mõtlevad millest nad räägivad?? Minu kooli ajal (6 aastat tagasi) oli õpetaja õpilase jaoks see, kes üritas talle (õpilase arvates) midagi selgeks teha, inimene kes pidi kuidagi nende peadess tarkust sisse toppima, sest valdav enamus ei viitsinud ei tunnis kuulata ega ka kodus õppida. Nüüd siis peab õpetaja järsku täitma ka noorsoo- ja narkopolitsei ülesandeid?? Tulege palun mõistusele. Millal peab siis vaene õpetaja oma perekonna ja eraelu jaoks aega leidma??? Millkes on siis loodud nood eelnevalt nimetatud institutsioonid?? Võib ju vastu vaielda, et koolis on õpilane poole oma ajast, aga see ei ole kellegi vabandus. Ega õpetajale kui kõrvalseisjale nikuinii noored oma probleeme kurtma ei lähe, oma probleemid peavad nad ikkagi se lahendama, olgu tegemist siis õnnetu armastuse, alkoholismi, ebaterve õhkkonnaga peres või narkomaaniaga. Ja pealekaebajatesse pole kunagi hästi suhtutud. Kui lapsevanemad ja noored ise endi, noorte, aitamiseks midagi ära ei saa tehtud, siis vaevalt et selleks ka õpetajad suutelised on. On ju nemadki pelgalt inimesed. Probleemidega inimesed. Inimesed kellelt tihtipeale nõutakse niigi võimatut. Ehk peaksid noored selle asemel, et õpetajate kaela järjekordset kivi veeretada, ise snid kokku võtma ja üritama oma narkoprobleemile lahendus leida. Teha ise selgitustööd omasuguste hulgas, kui halb on igasugune sõltuvus. Mitte ainult narkomaania, millest on küll viimasel ajal palju räägitud, aga ka alkohol, kiired autod, raha, arvutid.. kõigest võib sõltuvusse sattuda ja tagajärjed on kurjad tulema... Võibolla võetakse omasuguseid paremini kuulda kui moraalitsevaid ja kamandavaid vanema generatsiooni esindajaid. Ehk peaksid õpilased hoopis ise hoolikamalt ringi vaatama ja oma kaaslasi ohtude eest hoiatama.

Saadan oma arvamuse Postimehes 5.11.99 ilmunud materjalide põhjal. Esindusauto kui kultuurinähtus. Ülikooli rektor Aaviksoo avaldus esindusauto olemuse kohta on tegelikult täiesti mõistetav, kuid ei ava täielikult kogu nähtust. Tartu ülikooli kasvandikud omal ajal kritiseerisid Aafrika noorte riikide juhtkonda, kes abiprogrammide arvel kõigepealt muretsesid uhked autod ja alles siis mõtlesid oma rahva vajadustele. Aaviksoo avaldusest ilmneb vaid, et Aafrika suguharupealikel oli õigus ja meie ei mõistnud asjade tähtsust. 1. Ülikooli kui sellise koht maailma kultuurikontekstis ei muutu sellest, kas Tartu Ülikooli rektor käib jala, sõidab bussiga või kõige uhkema limusiiniga. Tartu Ülikooli tuntakse ikka tema õppejõudude ja lõpetanute saavutuste järgi või siis ei tunta üleüldse. Ka igasugustes reklaamprospektides ükskõik millise asutuse kohta ei leia te kunagi firma autopargi kirjeldust. Sest limusiin ilmub tavaliselt siis, kui tase on saavutatud. Kuid mitte Eestis. 2. Staatus on aga väga tähtis isikute tasandil, mida avalikult ise ei reklaamita, kuid mis seltskonnaelus on väga tähtis. Nii nagu seltskonnaelus on tähtis, mida keegi kandis vastuvõtul, kui palju maksis, nii vaadatakse meil ka mis autoga keegi sõidab. Pole ju mitte asjatult ühel juhtival ajalehel "Eesti Päevaleht" isegi iganädalane küllaltki mahukas autolisa. Ja loomulikult võib haridusjuhtide autos näha ka hariduse väärtustamist. See kõik on siiski kohaliku tähtsusega ja vaevalt keegi välismaalane süveneb rektori auto kui staatusesümboli peensustesse. Maailmas võib mõnel pool staatuse sümboliks olla kasvõi ninarõngas, selle suurus või naiste arv, kuid väljapool konkreetset riiki omab see vaevalt mingit tähtsust. 3. Spekuleerime, et härra Aaviksool on täiesti õigus ja staatus on määratud ametiautoga. Sel juhul oleks kerge Ülikooli maine kergitamine - ostame kõige uhkema limusiini ja miks mitte siis kõigile professoritele. Oleks probleem ühe hoobiga lahendatud. 4. Teine naljakas seik on vajadus kaks korda nädalas Tallinna vahet sõita. Ma ei tea, kas tõesti pole rektoril muid ülesandeid, kui Tallinnas passida? Kes siis Ülikooli asjadega tegeleb? Avalikkus ja ka ajakirjandus võib muidugi kritiseerida kalleid ametiautosid, kuid midagi selle vastu ette võtta ei saa. Tarbeasjast sai staatusesümbol tänu võimalusele luksautosid osta. Meie naaberriigis kehtisid piirangud luksusautodele kuni viimase ajani. Nemad tunnetasid, et enne on vajalik majandus jalule tõsta. Meie tahame seda teha luksusautodega. Läheb palju aega enne kui kasvab peale põlvkond, kes on vaba lähiminevikust. Ants Lääne

artiklis http://www.postimees.ee/leht/97/04/04/index.htm kasutab hr Ivar Kostabi valjendit 'käsulaud', mida see sõna võiks tähendada ?

Viinamuugi krmistmisest Mida motles hr. Meri , kui ta utles et viinamuuki peab karmistama ? Kui ta motles riigiviina hinna ja muugi vastavalt tostmist ja kitsendamist, annaks see vastupidise efekti, sest inimesed ostaksid salaviina edasi ja veel suuremas koguses. Salaviina muugi tokestamiseks meil ei jatku politseinikke. Minu ettepanek oleks riigiviina hinda alandada, siis salaviinamuuk vaheneb ja salaviinamuugi vahenemisega peaks ka kuriegevus vahenema

Tsiteeriks tänast Postimeest: ulusid kokku hoida. Ülikooli Mercedese läbisõit on tänase päeva seisuga 270552 km, selle ülalpidamiskulud on oluliselt kasvanud (sel aastal on ainuüksi remondiks kulunud üle 70 000 krooni) ja vajalik on põhjalik kereremont, mille hind on eelneva summaga võrreldav. Kinnisilmi võib väita, et normaalse kasutamise juures ei saa 1994. (või 95.) aasta auto hoolduseks ja remondiks aastas kuluda 70 000 krooni, kui auto enda väärtus on u. 200 000, see oleks reaalne ainult tõsise avarii korral. (Sel juhul ei saaks aga seda summat lugeda normaalseteks ülalpidamis- kuludeks, vaid selle peaks tasuma kindlustus või süüdlane). Kui seda juhtunud pole, on tegemist kuritahtliku teadmatusega või, mis tõenäolisem, korruptsiooniga. Sama kehtib ka arvatava vajaliku kereremondi kohta. Loomulikult ei pea rektor ise asjaga kursis olema, vaid usub oma nõuandjaid. PS. 320 Mercedese läbisõidu ressurss on julgelt üle 500 000 km, heaperemeheliku kasutamise korral. Lugupidamisega Peeter Sikk mitte eriline asjatundja autode alal.