Tähtvere spordikompleks ootab jõuluks tennisehalli MARTIN PAu Maamehed kingivad lastele talvevarusid VILJA KOHLER Miks pole Näituse tänava raudteeületuskohal ajatablood? VILJA KOHLER Triibulise taguotsaga tiivuline rajas kodu Oru talu lakapealsele JUHANI PÜTTSEPP Tuhkatriinud käivad ballil kordamööda AIGI VIIRA Võõras sisu, oma vorm REET MARK Juhtus

Tähtvere spordikompleks ootab jõuluks tennisehalli Martin Pau martin.pau@postimees.ee Klubi TOP Tennis kavatseb investeerida Tähtvere spordikompleksi ligi kümme miljonit krooni, ehitades uue tennise- ja ujulahoone ning püstitades jõuluks kolme vana tenniseväljaku kohale teisaldatava kilehalli. Tähtvere spordikompleksi projektijuht, Tallinna olümpia- ja purjespordikeskuse juhataja Raimo Kägu kinnitas, et praegu ootab klubi TOP Tennis Saksamaalt 2,2 miljonit krooni maksvat kilehalli. Kooskõlastuste ootel Kui tenniseklubi saab Tartu linnavalitsuselt kõik ehituseks vajalikud kooskõlastused ladusalt, võib teisaldatav hall katta juba kuu aja pärast kolme korrastamist vajavat savi-liivaväljakut, nentis Kägu. «Hall pannakse üles hilissügisel ja võetakse maha varakevadel,» selgitas ta. Lisaks kolme tenniseplatsiga kilehallile kavatseb TOP Tennis rajada lagunenud tribüünide kohale kahe platsiga sisehalli, kus saaks mängida ka sulgpalli. Siseplatside valmimise aega ei osanud Kägu veel öelda. Pärast eskiisprojekti ja detailplaneeringu kooskõlastamist linnavalitsuses tuleb Kägu sõnul ümber ehitada ka Tähtvere spordikompleksi elektrisüsteem, sest kompleks vajab olemasolevast suuremat võimsust. Et Eesti Energia nõuab, et uus alajaam paikneks temale kuuluval maal, tuleb läbi teha veel maa mõõtmise ja kahte katastriüksusse kandmise protseduur. Kuigi TOP Tennis plaanib korda teha ka aastaid kuivana seisnud 25 meetri pikkuse Tähtvere väliujula, sõltub ujula ehitustööde aeg sellest, kas Tartu linn soovib osta sinna suplusaega munitsipaalkoolide õpilastele ning kas ujulat tahavad kasutada spordiklubid. «Kui on sotsiaalne tellimus, ehitame ka ujula valmis,» lubas Kägu. «Praegu seda tellimust pole, sest Tartu linn ehitab endale ise ujula. See tähendaks, et Tähtverre tuleks teisejärguline ujula, aga me ei kavatse konkureerida munitsipaalettevõttega.» Võimalik taastusravila Kägu märkis, et linna tellimuse äralangemisel tuleb Tähtvere ujulas keskenduda rohkem veeatraktsioonidele ning saunadele või rahuliku atmosfääriga taastusravikeskuse rajamisele. Spordiseltsile Põhjakotkas kuuluva Tähtvere spordikompleksi ujulaosa lubas juba läinud aastal korda teha AS Dinor, kuid firma ei saanud pangalaenu ning ehitus jäi pooleli. Raimo Kägu kinnitas, et TOP Tennis ei kavatse kompleksi osta, vaid hakkab rentnikuks. algusesse | esilehele Maamehed kingivad lastele talvevarusid Vilja Kohler vilja.kohler@postimees.ee Tartumaa põllumehed kingivad linna ja maakonna lasteasutustele ning lasterohketele peredele mitu veoautotäit kartuleid ja juurikaid. «Tartumaa põllumehed viivad sel reedel kartuleid ja juurikaid seitsmele lasteasutusele,» ütles Tartumaa Põllumeeste Liidu juhataja Jaan Sõrra. «Nimekirjas on ka seitseteist rohkem kui kaheksa lapsega peret.» Lasteasutustest saavad talunike kingitusest osa Elva väikelastekodu, Tartu laste turvakodu, Kristlik Kodu, Mäe kodu, väikelastekodu Käopesa, Tartu noorte kristlik kodu ja Kadri Kivistiku lastekodu. Kümmekond põllumeest annetab enamasti juurikaid ja kartuleid. «Köögivilja tuleb kokku tonne, viime selle ise oma autodega kohale,» kinnitas Sõrra. Annetajate nimekirjas on OÜ Mäksa Seeme (jahu), OÜ Vasula Aed (0,5 tonni õunu), AS Rõngu Aed (mõnisada kilo õunu), Aarne Väljaotsa köögiviljatalu Mäksal (tonn kapsast, paarsada kilo juurikaid), Kämara Antsu talu (Jaan Sõrra, 2 tonni kartulit), talunikud Urmas Pärnalaas (Luunja), Valdis Kaskema (Nõo), Heino Gotlop (Rannu), Heino Altin (Elva) ja Einar Saar, Valdur Soop ning Ants Einola (kõik Ülenurmelt). AS Laeva Meierei on lubanud anda jogurtit. Luunja ratsatalu peremees Urmas Saks kutsub Käopesa lapsed reedel hobuseid vaatama ja nendega sõitma ning piknikut pidama. Hillar Kaldi hobusetalu võõrustab sel päeval Tartu kristliku noortekodu lapsi. Heategevuspäeva korraldamise mõte pärineb Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) juhatuselt. algusesse | esilehele Miks pole Näituse tänava raudteeületuskohal ajatablood? Alatihti Näituse tänava raudteeülesõidukoha tõkkepuu taga aega surnuks lööma sunnitud autojuhid leiavad, et seal võiks olla ooteaega näitav tabloo. Eesti Raudtee Tartu teejaoskonna hooldusinsener Jelena Võssotskaja kiidab mõtte heaks, kuid ütleb, et selle teoks tegemist võib takistada rahapuudus. Juhtidele ooteaega näitav tabloo on iseenesest väga hea idee. Olen kümme aastat raudteel töötanud, aga ei mäleta, et keegi oleks meile varem sellist ettepanekut teinud. Kas võtate heast ideest kinni kinni ja hakkate autojuhtide rõõmuks sellega tegelema? Tablood üles panna poleks ju raske, kuid küsimus on rahas. Kui linn seda ettevõtmist toetaks, oleks asi mõeldav. Nii lihtne ongi - kui saab raha, tuleb ka tabloo? On ka tehnilisi probleeme: Näituse tänava ülesõidul korraldab rongiliiklust ehk langetab ja tõstab tõkkepuid jaamakorraldaja, mitte ülekäigukoha valvur. Viimane alati ei teagi, kui kaua on ülesõit kinni. Seetõttu ei saa valvur ooteaega näitavat tablood reguleerida. See peab töötama automaatselt, raudteel olevast valgusfoorist lähtuvalt. Et sel ülesõidul on mitu raudteed, peaks tabloo olema iga tee juures. Kui oleks raha, kui kiiresti saaks tabloo üles seada? Usun, et see töö võib aega võtta ligi aasta, sest tegemist on suure ülesõiduga. Seni tuleb juhtidele endiselt pikka kannatust soovida? Näituse tänava ülesõidul autod tõesti rohkem seisavad kui sõidavad. Oleme juba kuus aastat pidanud läbirääkimisi, et muuta ülesõit seal sujuvamaks, kuid seni pole me edu saavutanud. Oleme kaalunud ka selle ülesõidu sulgemist, eriti oli see päevakorras kuus aastat tagasi, kui avasime Betooni tänava ülesõidu. Kuid ametlikku ettepanekut pole me seni linnale teinud ning vaevalt linn sellega nõustukski. Vilja Kohler algusesse | esilehele Triibulise taguotsaga tiivuline rajas kodu Oru talu lakapealsele Juhani Püttsepp juhani.pyttsepp@postimees.ee Kui Praaklimaa küla Oru talu perenaine Ella Leek ilmade jahenedes laka peale sooja kampsunit otsima läks, ei märganud ta midagi erilist. Kuid nädal aega hiljem pidi ta koerale herkulot tooma minnes kepi käest pillama, sest laka lae all krabises hirmuäratavalt hiigelsuur vapsikupesa. «See väga ilus asi meenutas mulle pruunist jõupaberist vihmavarju, keskelt paistsid kärjed,» räägib elumaja lakka ehitatud vapsikupesast end vabaproua von Leegina tutvustav Ella Leek (83), kes siiski juba üle 60 aasta on õnnelikus abielus oma mehe Vello Leegiga (84). Leekide muinasjutuaeda meenutava, sügislilledesse uppuva Oru talu Jõgevamaal Raigastvere järve kaldal valisid viltpliiatsi jämedused kollase-mustatriibulised vapsikud koduks kolm nädalat tagasi. «Rahulikud loomad, omavahel tasakesi õiendavad, las elavad,» näitab pereisa Vello vapsikute lennuväljale oma lakapealsel rohelist tuld. Vello Leegi ainsaks kohustuseks seoses kiletiivulistega on tühjendada silmapesukaussi, mis ligi poolemeetrise läbimõõduga pesast päevaga vedelikku täis tilgub. Kui üks vapsik siiski saatusliku uljusega majatrepil istuva Ella kampsunil maandub ja sealt murule potsatab, ei kõhkle naine teda kepi raudotsaga mulda vajutamast. «Kui see torkab, siis on pool aastat valus. Ja sügisel surevad nad kõik nagunii,» sõnab loodusega sinasõprust pidav ja toas sinitihast ületalve pidanud Ella. Entomoloog Tiit Teder kinnitas, et töövapsikute tiivad kuluvad sügiseks läbi ja külmade tulles nad surevad. Korvpallist suurem, süljega immutatud ja läbimälutud puidust pesa, mida Ella Leek soovib koduloomuuseumisse viia, tühjeneb siis täiesti. Ellu jäävad vaid noored emavapsikud, poevad kuhugi põrandaprakku kevadet ootama. Tederi sõnul pole vapsikute pesitsemises inimeste uluall midagi erakordset. «Seal nad lihtsalt jäävad silma, aga palju pesasid leidub näiteks metsas puuõõnes,» märkis Teder, kes soovitas allergilistel inimestel vapsikutest kaugemale hoida. algusesse | esilehele Tuhkatriinud käivad ballil kordamööda Aigi Viira aigi.viira@postimees.ee Estoonlannat Luana Georgi ja vanemuislannasid Lilian Sarapuud ning Jelena Todet ühendab eile esietendunud ballett «Tuhkatriinu». Kõik kolm on Tuhkatriinud. Kolm osatäitjat pole sugugi enneolematu ega ilmvõimatu, tähendavad tüdrukud üksmeelselt. Lihtsalt seekord on kolm, mitte kaks või üks. Tuhkatriinu Lilianil jookseb Vanemuises neljas hooaeg. Nii nagu Jelenalgi. Estonia baleriin Luana väisab Tartu lava külalisena esimest korda. Esmakordsuse heledat helki pillub kolme Tuhkatriinu esitendusele enamgi, sest kõigile on Tuhkatriinu roll esimene peaosa. Ning igivana muinasjutt on kõigile kolmele südant mööda. «Rolli suhtes olin kindel, et ma tahan seda teha,» ütleb Tallinnast Tartusse tööle tulnud Luana. «Peaosa annab täiesti uue kogemuse: sina oledki see Tuhkatriinu, kelle ümber kogu lugu käib. See on suur vastutus.» Luanaga sama meelt on nii Lilian kui Jelena. Vastutus on ühesugune, Tuhkatriinud aga erinevad. Ballett on ballett Lausklassikaks tüdrukud Vanemuise Tuhkatriinu-lugu ei pea. «Klassika küll, aga samas on ses loos ka tekste, mis klassikalise balletiga just kaasas ei käi,» räägib Luana. Lilian ja Jelena vaid noogutavad. «Lavastaja on lihtsalt niimoodi tahtnud,» pakub Lilian. Tüdrukute rõõmuks pole Tuhkatriinule teksti suhu pandud. «Õnneks!» hüüatab Luana. Kõik kolm purskavad naerma. «See oleks ebamugav,» selgitab Lilian. «Seisad varvastel laval ja siis pead veel mingi sõna ütlema.» Ta lisab, et lõppeks pole klassikaline ballett tunnetest rääkimiseks, vaid nende tantsimiseks. «Kui tantsid laval, siis tantsid,» tähendab Luana. «Nii nagu meid koolis õpetati: ballett on ballett.» Üksteise proove on piigad paratamatult vaadanud, vaid töösse hiljem süüvinud Jelena etteasted on Luanal jäänud nägemata. Muidu käib üksteise vaatamine lihtsalt töö juurde ning sellel pole mingit pistmist konkurentsitundest hiilgavate pilkude tulevärgiga. «Vanemuises on kõik ikka head kolleegid,» hindab Estonia külaline Luana. «Kord olime Lilianiga lava taga, mul jalg valutas. Lilian pakkus kohe ennast minu asemel lavale minema, kui ma ei peaks jala pärast tantsida saama. Hea toetus.» Erinevad Triinud Üksteiselt õppimine käib ühistöö juurde. Kui üks on laval ja teine saalis, siis paneb vaataja teise vead kõrva taha. «Sellepärast üksteist vaadataksegi, et õppida,» selgitab Luana. Mida nad vastastikku on õppinud, jätavad tüdrukud enda teada. Saalis istunut juhendab tantsivat kolleegi õppematerjalina võtma assistent. «See kergendab tööd tohutult,» räägib Luana. «Kui üksinda teed, siis ju kõrvalt ei näe.» Garderoobis pole nad väga pikki tööjutte ajanud, kuid mõttevahetusi on peetud küll ja küll. Üksteise rollilahendusi tüdrukud iseloomustama ei kipu. «Me oleme niiehknii erinevad,» tähendavad Luana ja Lilian üksmeelselt. Eilsel esietendusel, nagu kontrolletenduselgi, säras laval Luana. Millal siis teised lavale pääsevad? «Siis, kui mina enam ei tantsi,» lustib ta. Pärast teist esietendust sõidab Luana koju Tallinna. Siis tulevad jalga valutanud Liliani ja teistest hiljem rolli õppima hakanud Jelena Tuhkatriinu-ballid. Kord üks, kord teine ja kolmas. Ball on ikka sama. Tuhkatriinu tantsis Vanemuisesse Sergei Prokofjevi ballett «Tuhkatriinu» esietendus Vanemuise suures majas 24. septembril. Charles Perrault’ tuntud muinasjutu järgi on libreto kirjutanud Nikolai Volkov. Lavastaja ja koreograaf on Ülo Vilimaa, muusikajuht-dirigent Mihkel Kütson, dirigent Lauri Sirp. Kunstnikutöö on teinud Mare Tommingas (kostüümid) ja Jaak Vaus (dekoratsioonid). Peaosi tantsivad Luana Georg või Lilian Sarapuu või Jelena Tode (Tuhkatriinu) ja Martin Ots või Deniss Tsezaks (Prints). Teatri Vanemuine laval on Prokofjevi «Tuhkatriinu» esmakordselt. algusesse | esilehele Võõras sisu, oma vorm Reet Mark tartu@postimees.ee Tartu Kunstimuuseum avab kolmapäeval näituse esimesest okupatsiooniajast (1940-41) valitud töödest «Uued tuuled - uued reeglid». Pärast juunipööret alanud tormilised ümberkorraldused ei jätnud puudutamata kunstielu. Nõukogude riik pidas kunsti oluliseks masside mõjutamise vahendiks ning mitte vähem tähtis polnud kontroll kunstnike üle. Esialgu kasutati kunstnike mõjutamisel präänikut. Kõnesolev aasta oli meie kunstiajaloos oma konkursside rohkusega kõigi teiste seas esikohal. Esimene suurem ideekavandite võistlus kuulutati välja 1940. aasta augustis. Maalidest hinnati parimaks Elmar Kitse kavandit «Võim Internatsionaali…». Ära märgiti ka Endel Kõksi pannookavand «1905. aasta». Kavatsetav kunstidekaad Moskvas tõi tellimusi. Dekaaditöid - Andrus Johani, Kaarel Liimandi, Karin Lutsu, Kristjan Tedre omi - saab näitusel ka näha. Kõrvuti nendega on sotsialistliku realismi laadis katsetusi näiteks Eduard Olelt, Peet Arenilt, Lepo Mikkolt, Adamson-Ericult. Kogu väljapanekut vaadates tekib nihestatud reaalsuse tunne. Sisult sotsialistlik ja vormilt pallaslik näib esmapilgul lõbus, hiljem järgnenule mõeldes aga hirmutavgi. algusesse | esilehele Juhtus Varas lõhkus ukseluku Neljapäeva õhtupoolikul poole nelja paiku läks Turu tänava korteriomanik vaatama, kuidas edeneb remont. Ta leidis eest lõhutud ukseluku. Remondi ajaks kokkukuhjatud asjadest oli kutsumata külaline kaasa viinud CD-mängija ja telefoni. Varast otsib kriminaalpolitsei. Kaubikujuht põhjustas kolmikavarii Pool viis õhtul oli Viljandi maantee ja Ravila tänava nurgal kolmikavarii. Toyota kaubik lükkas kokku ees peatunud BMW ja Seati. Inimesed kokkupõrkes viga ei saanud, Toyota juht aga jalutas liikluspolitseid ära ootamata sündmuskohalt minema. Kui mees umbes poole tunni pärast tagasi tuli, sisaldas ta hingeõhk 2,55 promilli alkoholi. Juht ei arvestanud aga sellega, et ka väidetavalt avariijärgne alkoholitarbimine toob kaasa karistuse. Nissan muljus parkla piirdetoru Kolmveerand viis õhtul muljus Toidutorni-taguse parkla piirdetoru juhi äraolekul veerema pääsenud Nissan Sunny. Juht leiti, ta lubas kahju heastada. Noorukid röövisid mobiiltelefoni Veerand kümne paiku õhtul jalutasid neiu ja noormes Ujula tänava Konsumi kaupluse juures. Tütarlaps võttis noormehelt mobiili ja hakkas numbrit valima, kui kaks poisiohtu noorukit tal telefoni käest rebisid. Röövlid kadusid pimedusse enne, kui kannatanu õieti arugi sai, mis juhtus. Mobiilivargaid otsib röövimiste avastamise rühm. Politsei tabas Lina tänavas autokrati Pool üks öösel abistas taas kord politseid valvas tartlane. Helistaja teatas, et Lina tänavas muugib üks mees seisvat autot. Patrull kihutas kohale. Kaak oli jõudnud küll põgeneda, kuid lõhkumisjälgedega auto ja haagissuvila juurest leidsid politseinikud mahavisatud nahktagi. Selle taskus oli juhiluba. Nüüd sai otsing kindla suuna. Thalia kasiino lähedalt tabati 21-aastane Jevgeni. Politsei andmebaas näitas, et noormees on varem olnud osaline rohkem kui paarikümnes kuriteos. Sündmuskohalt leitud autoraadiot rüüstatud sõiduki omanik omaks ei tunnistanud. Tõenäoliselt oli see varastatud mõnest teisest autost. Tabatu taskutest leiti autoosi, mis tema süüd kinnitasid. Et Jevgeni oli purjus, veetis ta öö kainestusmajas. Temaga tegeleb kriminaalpolitsei autorüüstamiste rühm. algusesse | esilehele OTSING ARHIIV TELLIMINE REKLAAM STATISTIKA © Postimees 2000

	Kommentaar ja karikatuur	tartu@postimees.ee

KOMMENTAAR KotkaEnergy – kaunitar või koletis? MARTIN PAU KOMMENTAAR Tartu ei vaja ülikoolidiplomiga kirjakandjaid ja kelnereid STEPAN KARJA KARIKATUUR

KotkaEnergy – kaunitar või koletis? Tartu soojamajandus nõuab tähelepanu, kuid mitte foobiat MARTIN PAU, Postimees Kolmapäeva hommikul tundus, et ajaleht Helsingin Sanomat on saanud maha sõnumiga, mis võib lõhata Tartus paraja pommi. Pealkirja all «Kotkan Energia tõmbub Eestist tagasi» andis rubriik mõista, et just samal päeval vormistatud 230 miljoni kroonine Tartu Keskkatlamaja aktsiate ost lõpeb aktsiate kiire edasimüügiga ning soomlased pühivad Tartu tolmu jalgadelt. See uudisnupp, olgugi ainsagi allika- või autoriviiteta, näis kinnitavat erastamisvastaste ja muidu skeptiliste viktorkorrovitside ja lembitsulbide usku, et kui soojalaevas on Tiit Veeber, on laev põhjas. Ehk teisisõnu: Kotkan Energial polnud algusest peale kavas Tartu soojamajandust tõhusalt tööle panna, vaid mingi osava mahhinatsiooniga (mille taga oli mõistagi Veeberi karvane käsi) sulide taskuid täita. Ligi 80 protsenti Tartu kaugkütte turust haaranud KotkaEnergy Holdingu, Kotkan Energia sõsarettevõtte nõukogusse kuulub riisumises süüdi mõistetud Gunnar Dudkin. Teise nõukogu liikme Mati Meose kinnitusel nõustas KotkaEnergy Holdingut samuti kriminaalkurjategijaks tunnistatud Tiit Veeber. Need on faktid, mis tekitavad paratamatult umbusku. Kuid Tartu linnapea Andrus Ansip kommenteeris neid sõnadega: «Meie ei usalda inimesi, meie usaldame raha - ja 230 miljoni krooni eest saab palju usaldust.» Nüüd on raha juba mitmendat päeva Tartu linna arvel ja usaldus võidetud. Tõepoolest. 230 miljonit krooni on väga suur summa, enam kui pool Tartu linna aastaeelarvest. Näib uskumatu, et keegi kulutab selle raha selleks, et Tartu kaugküte põhja lasta ja linlased surnuks külmutada. Tunduvalt odavam oleks panna katlamaja nurga alla priske pomm. Samas andsid ju KotkaEnergy Holdingu konkurendidki, nii Fortum kui Eraküte, pärast KotkaEnergy pakkumist mõista, et 230 miljonit krooni on ülespuhutud hind. See tähendavat soojahinna lakketõusu, tartlaste kukrute tühjenemist ning kaugkütte pankrotti. See tähendavat turu solkimist. Kõige selle juures on siiski üks suur aga: kuidagi peavad erastajad oma 230 miljonit tagasi saama. Ja soojamajandust põhja lastes ei õnnestu see küll kuidagi. Kui krahh peakski tulema (hoidku muidugi selle eest!), ei tasu end siiski juba ette lasta haarata foobiast, et nii oligi kavatsetud. Küll aga tasub tähelepanelikult jälgida vastsete omanike iga sammu ja pidada meeles nende antud lubadusi. Kindlasti ei maksa unustada, et KotkaEnergy Holdingu emafirma Kotkan Energia OY on munitsipaalettevõte ning krahh Tartus võib tabada väga valusalt ka kümneid tuhandeid soomlasi. Kotka linnavalitsus on sunnitud Kotkan Energia tegemisi Eestis luubi all hoidma. algusesse | esilehele Tartu ei vaja ülikoolidiplomiga kirjakandjaid ja kelnereid Samal teemal: «Tartu arengu hoob on parem elukvaliteet», TPM, 8. september STEPAN KARJA, Postimees Ei ole veel Tartu linnapea Andrus Ansip pealinna kolleegist Jüri Mõisast eeskuju võttes kutsunud noorsugu üles: noored, tulge ja jääge Tartusse! Hoopis õppiva noorsoo ärksa vaimuga esindaja, põllumajandusülikooli üliõpilane Kadri Kreisman avaldasTartu Postimehes mõtte, et Tartu linn peaks mõjutama õppureid siia jääma. Noored turgutavad elu? Tema arutluse järgi tuleks elluastujaile pakkuda mugavat eluaset, käepärast arstiabi, lahedaid laste kasvatamise ja koolitamise võimalusi ning puhast ja turvalist keskkonda, lisaks veel vaba aja sisustamise võimalused. Huvi kõrgema palga järele võivat koolitatud inimestel tekkida alles hiljem. Väga inimlik lähtekoht. Juba ammuilma kirjutas Vladimir Uljanov umbes nii: enne kui inimene hakkab tegelema ideoloogia, teaduse, religiooni või muu sellisega, vajab ta toitu, rõivaid ja katust pea kohal. Kadri Kreisman soovib igal juhul elada hea ja kindla katuse all ja tema arutluse järgi peaks elukoha sobivus ja mugavus meelitama kokku rohkesti noorsugu - nii tekibki üks tugev alustala Tartu linna jõudsale arengule. On sümpaatne, et tulevane spetsialist ei nõua kohe praegu head töökohta ja loomingulist miljööd, tema peab esmatähtsaks hea haridusega noorte kogumit. Nii et kui linnas elab palju haritud noorsugu, ei pea nad kelleltki pudrumägesid ootama, summas sünnivad edasiviivad ideed, tarmukad noored asutavad ise ühiskonnale vajalikud töökohad ning turgutavad elukvaliteedi kõrgemale järjele. Võin eksida järeldades, et eluaset ja mugavat olmet tähtsustades ollakse selle nimel valmis loobuma õpitud erialast ja kõrgetest sihtidest. Teistpidi võttes - ega selleski ole midagi ennekuulmatut. Ka noil aegadel, kui koolide lõpetanud kohtadele määrati, sugenes linnadesse ikkagi inseneripaberitega taksojuhte ja õpetajadiplomiga kelnereid. Mida siis veel tänapäevast rääkida - valikute avardumist tõendavad kas või klantspildid keskeas ärimeestest koos plikaohtu elukaaslasega. Keda on kuhu vaja? Kadri Kreisman muretses eeskätt Tartu käekäigu pärast. Aga kas see ikka oleks jõudsa arengu kindel tagatis, kui linn ehitaks (hiigellaenudega) noorte asumeid, arvestamata, missugune oleks nende rakendus, töö- ja teenimisvõimalused? Kui palk on nigel, ei jätku kooli lõpetanul raha isegi korralikus üürikorteris elamiseks, eluaseme ostmisest rääkimata (uues ilusa väljavaatega majas Fortuuna 1 peaks veel olema müümata kortereid). Peaks olema ammu tõestatud, et ilusad kodud, mille juurde käib hästi talitlev tervishoid, koolivõrk ja tähelepanelik politsei, hakkavad tekkima koos majanduse arenguga. Vaevalt on Tartul võimalik leida mingit teist teed ja tänaseks on selge seegi, et peale (odava) tööjõu arvestab investor mitmeid muid tegureid. Vaevalt tikuks kainelt mõtlev välisinvestor paigutama miljoneid linna ainult seetõttu, et seal teatakse olevat näiteks paar tuhat hea haridusega noort. Noori siia jääma meelitades peaks linn selgitama, keda on vaja ja milleks. Esialgu kuuldub, et lähiajal tekib nõudlus vanglaametnike järele. Tõenäoliselt hakkab Tartu millalgi pakkuma eluasemeid ja olmemugavusi tipptegijatele. Väikekodanlikud haritlased? Kaugematest valdadest vaadatakse ülikoolilinnale nagunii kadedusega, arvates, et siia jääb noori ülemäära palju. Ammuilma jooksid liiva komsomoli üleskutsed keskkoolide lõpetajatele minna in corpore farmidesse lüpsjaks. Nüüd kulutab riik palju raha küll viljakasvatajate, küll piimatootjate, küll ettevõtjate, küll turismitalunike toetuseks. Ometi ei anna sajad miljonid regionaalarengu raha loodetud tulu. Kas ei peitu peapõhjus selles, et keskealiste töökust ei toeta kohalike noorte ind ja hasart? Mine tea, äkki on alust karta väikekodanlike meeleolude puhangut, mille tuules võiks üles kasvada mõni põlvkond haritlasi, kes ei suvatse ebamugavusi taluda ja vaeva näha. Näiteks ei viitsiks noor teadlane kolada aastast aastasse mööda metsi, nagu omal ajal rändasid haruldaste taime- või linnuliikide esindajaid otsides Endel Varep, Erik Kumari ja Heinrich Veroman või nagu on rännanud Erast Parmasto, Hans Trass ja Jüri Martin mägedes ja sopkadel seeni ja samblikke jahtides. Võibolla ei sirgu mitme põlvkonna vältel selliseid töökaid mehi nagu põllumajandusteadlased Loit Reintam ja Aleksander Maastik, võibolla ei nähta niipea loodushuvilist, kes võtaks viibida uurimistööl Andres Tarandi kombel aastakese-teise põhja- või lõunanabal 60-kraadises pakases. Et nii ei juhtuks, tuleks välja hüüda kutse: noored, tulge, õppige ja tõstke elukvaliteeti kogu Eestis. algusesse | esilehele Tartu Postimehe karikatuur algusesse | esilehele OTSING ARHIIV TELLIMINE REKLAAM STATISTIKA © Postimees 2000

	Üritused, teated	tartu@postimees.ee

Kino Ekraan 1 Romeo peab surema 12.45, 15, 19.45, 22. Dogma 17.15. Ekraan 2 Mina, ma ise ja Irene (Me, Myself & Irene) 15.30, 21.30. Ränirahnud: Viva Rock Vegas 12, 13.45, 17.45, 19.30. Illusioon Must kass, valge kass( Pimedate Ööde filmifestivali kavast) 16. Veel üks pidu (Body Shots) 14, 18, 20. Lulu murdeaastad (Las edades de Lulu, Hispaania erootiline armastusfilm) 22. Kontsert Kalda päevakeskuses 27. septembril kl 12 algab Kalda päevakeskuses (Kalda tee 40, tel 486 209) lastepäevakodu Poku mudilaste sügiskontsert. Sissepääs prii. «Dialoogid iseendaga» 28. septembril kl 19 Vanemuise kontserdimaja kammerlaval «Dialoogid iseendaga». Esinevad Reval Ensemble, Neeme Punder (flööt), Toomas Vavilov (klarnet, bassklarnet), Aare Tammesalu (tšello) ja Lea Leiten (klaver). Raudteejaamakontserdid 30. septembril kl 14.30 mängib Tartu raudteejaamas Tartu Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester Johannes Miti juhatusel. Kaasa teeb staažikas tuletõrjuja ja lõõtsamees Eino Kõiv. Kl 16.15 saab samu esinejaid kuulata Elva raudteejaamas. Kontserti toetab Edelaraudtee, teave Tiigi seltsimajast, tel 430 310. Üritused Tõukasside ja -küülikute näitus 30. septembril kl 12-16 korraldatakse üliõpilasmajas (Kalevi 24) tõukasside ja toas peetavate tõuküülikute reklaamnäitus. Teave tel 055 35 882. Loeng Loeng meditsiinieetikast 26. septembril kl 9-10 peab Linkbergi-nimelises auditooriumis (Puusepa 8) Lybecki Ülikooli professor dr v Engelhardt loengu «Ethics in Medicine». Õpetatud Eesti Seltsis 27. septembril kl 16.15 algab Lossi 3-406 Õpetatud Eesti Seltsi 1177. ettekandekoosolek. Esineb Halliki Harro, «Intertekstuaalsusest Eesti ajalehtedes». Teave tel 375 224. Aianduse ja mesinduse seltsis 28. septembril kl 17 algab Soola 1a aud 312 iluaianduse kursus, mis kestab maikuuni (kaks korda kuus). Lektor Arne Kähr. Kursus Kunstialade ettevalmistuskursused Ülikooli täienduskoolituskursustel korraldatakse lisavastuvõtt maalikunsti ja teiste kunstierialade ettevalmistuskursustele. Kursuse maht: 200 tundi (160 tundi joonistamist ja maali, 40 tundi kompositsiooni). Moodustatakse nii algajate kui edasijõudnute rühm. Õppetöö toimub kaks korda nädalas - kolm akadeemilist tundi, jätkub kevadsemestril. Graafikakursus enesetäienduseks kunstiõpetajatele ning graafikahuvilistele (40 tundi, algus 2. oktoobril,12 nädala jooksul õpitakse graafika tehnikaid). Maailma filmikunsti ajalugu kõigile kultuurihuvilistele. Kursus annab ülevaate kinematograafia sünnist kuni 1940ndate aastate alguseni, haarates tummfilmi ja filmikunsti klassikalist perioodi 1930ndatel aastatel. Kursus annab vajalikud lähtekohad orienteerumaks filmikunsti perioodides ja vooludes, käsitlemist leiab filmikunsti kesksete väljendusvahendite areng ning filmikunsti koht XX sajandi kunstikultuuris tervikuna. Kursus esmaspäeviti kl 16-19, jätkub kevadsemestril. Leivaseminar 26. septembril kl 12.30 algab Ülenurmel põllumajandusmuuseumis seminar «Leib meie laual». Kavas on ettekanded ja degusteerimine. Osalejatel palutakse kaasa tuua oma pere lemmiktoit leivast (parimatele auhind). Osavõtt prii. Teave ja registreerimine tel 305 294 (Anneli Zirkel). Huviringid Segarahvatantsurühm Toome 25. septembril kl 19 ootab segarahvatantsurühm Toome Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) vanu ja uusi tantsijaid. Teave tel 050 68 699. Seltskonnatantsud algajatele 26. septembril kl 19.30 algavad Descartes’i lütseumis (Anne 65) algajate seltskonnatantsukursused. Teisipäeviti kl 19.30. Hinnasoodustused. Teave õhtuti tel 056 690 562 või 483 276. 1. oktoobril kl 18 algavad Jakobi 5 II korruse saalis ladina-ameerika tantsude mambo, salsa ja merengue kursused noortele ja nooruslikele. Pühapäeviti kl 18. Teave õhtuti tel 056 690 562 või 483 276. 1. oktoobril kl 16.30 algab Jakobi 5 II korruse saalis flamenco tantsu sevillianase kursus kõigile huvilistele. Erinevad stiilid, õpitud Hispaanias. Pühapäeviti kl 16.30. Teave õhtuti tel 056 690 562 või 497 250. Soome keel lastele 27. septembril kl 16.30 alustab Ingeri majas (Veski 35) tegevust laste soome keele ring. Oodatud on 5-8aastased lapsed. Teave tel 421 773. Lauljatele Põllumajandusülikooli kammerkoor 25. septembril kl 18 algab loomakasvatusinstituudi saalis (Kreutzwaldi 1) põllumajandusülikooli kammerkoori proov, kuhu oodatakse ka uusi lauljaid kõigisse häälerühmadesse. Koori dirigendid on Jane Pakkanen ja Erle Päid. Proovid esmaspäeviti ja kolmapäeviti kl 18-19 samas. Näitused Kunstimajas Ludmilla Siimu, Jorma Toivaneni, Marja Heiskaneni ja Sara Toivoneni ühisnäitus. Vanemuise 26, K-E 12-18. Kirjandusmuuseumis Eesti raamatuaasta näitus «Eesti raamatu aastad 1935 ja 1975» ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjandusarhiivi näitus «Kui lood, loo maailm. Kirjaniku maailmapilt». Vanemuise 42, E-R 9-17. Mikkeli galeriis Ago Teedema isiknäitus «Tagahoovides». Tähe 38b. Gildi galeriis Maia Juhkami isiknäitus «Keramos» (keraamilised vormid). Tähtvere päevakeskuses Lembit Lepp , «Pastelne Tartu». Maalid linnamuuseumi kogust. Keskraamatukogus Lutsu-nimelise linna keskraamatukogu teabe- ja lugemissaalide näituseruumis näitus «Eesti teatmeteos ja aimeraamat Tartu linna keskraamatukogus». E-R 9-21, L 10-18, P 12-18. Teave tel 434 797. I-III korruse fuajees stendinäitus «Mõnda Tartu ja Tartumaaga seotud kirjarahvast». E-R 9-21, L 10-18, P 12-18. Teave tel 433 035. Muusika- ja kunstikirjanduse osakonnas Ülle Mäekala kunstistuudio näitus «Ise tegin». E-R 9-18, L 10-16. Teave tel 432 221. Ülikooli raamatukogus Raamatukogu peamajas (Struve 1) E-R 8-21, L ja P 10-18, teave tel 375 750 Kataloogisaalis Suranga Wickramanayake (Sri Lanka) ja Irina Frolova ühisnäitus «Beyond the Horizon. An insight to Sri Lanka». Õppe-lugemissaali fuajees (III k) ja konverentsisaali fuajees (II k) fotonäitus«Aastatuhande puud». Lugemissaalide fuajees raamatuaasta näitus «Kooliõpik 1945-2000» (koostanud ülikooli õppejõud). «Soome parimad plakatid 2000». Kohviku fuajees võistlusele «Ökomaja arhitektuur» laekunud tööde näitus. Raamatuaasta näitus «Tartu Ülikooli esimene naisprofessor Alma Tomingas 100». Kohvikus Ilmar Kruusamäe hüperrealism. Raamatumuuseumis (peamajas, E-R 12-17) kaardinäitus «Soome-ugri rahvad geograafilistel kaartidel». Raamatunäitus «Soome-ugri keelte uurimisest Eestis aastani 1995». Alatskivi lossis Alatskivi lossi kaminasaalis on avatud helilooja Eduard Tubina loodusfotode näitus «Helivärvid» ning Abel Lee graafika- ja eksliibristenäitus. Lossi kiriklas on Nikolai ja Svjatoslav Roerichi maalinäitus «Rahu läbi kultuuri». Loss on lahti iga päev kl 8-18. Giidi ettetellimine tel 050 34 181. Teated Mänguasjamuuseum ootab lasteloomingut 4. oktoobril avatakse Tartu mänguasjamuuseumi õuemajas (Lai 1) näitus«Tõrumehikesed ja kastaniloomad». Näitusel osalema on oodatud kõik lapsed, kes on valmistanud kastanitest või muudest sügisandidest mänguasju. Kuidas toetada puudega inimesi? 5. oktoobrini oodatakse Tartu maavalitsuses taotlusi puuetega inimeste rehabilitatsiooni alaste projektide konkursile. Teave tel 305 292 või 305 212. Tantsud Tähtvere päevakeskuses 26. septembril kl 16.30 oodatakse Tähtvere päevakeskusse seltskonnatantsuhuvilisi paare ja ka üksikuid härrasid või daame. Teave tel 421 983 ja 056 690 562. Õpetajate infotund 27. septembril kl 16 algab Tartu Õppekeskuses (Kaunase pst 22) üldhariduskoolide pedagoogide kutsesuunitlusalane tasuta infotund, räägitakse kutsesuunitluse ja karjäärinõustamise võimalustest Tartu linna ja maakonna üldhariduskoolides. Teave ja registreerimine tel 486 991 või 486 971. Majaomanike teabepäev 28. septembril kl 17 algab ülikooli füüsikahoone auditooriumis 170 (Tähe 4) Tartu Majaomanike Ühingu (TMÜ) teabepäev. Räägitakse veest, elektriohutusest ja prügiveost. Esinevad AS Tartu Veevärk juhatuse esimees Toomas Kapp, TMÜ asutajaliige elektriinsener Jüri Laurson ja Ragn-Sells Eesti ASi lõunapiirkonna juhataja Raivo Markov. Sissepääs vaba. Samas ootab TMÜ juhatus majaomanike kirjalikke ja suulisi ettepanekuid selle kohta, milliste teemadega peaks majaomanike ühing edaspidi tegelema ning kes võiksid kuuluda vastava teema töörühma. Õppealajuhatajate teabepäev 28. septembril kl 14 algab Tartu Õppekeskuses (Kaunase pst 22) Tartu linna ja maakonna õppealajuhatajate tasuta teabepäev «Täiendkoolituse planeerimine õppeasutuses». Lektor on Maie Kitsing. Teave ja registreerimine tel 486 991. Loodusuurijate seltsis 28. septembril kl 17.15 algab Struve 2 Eesti Looduseuurijate Seltsi üldkoosolek. Kuulatakse prof Urve Milleri ettekannet «Birka - vana viikingite aolinn Mälari saarel. Maastiku areng, keskkonna muutused ja arheoloogilised uuringud». Intuitiivteaduste päev 30. septembril kl 12 algab Õpetajate seminari saalis (Salme 1a) intuitiivteaduste päev. Esinevad Ingvar Luhaäär («Avameditatsioon»), Viljo Viljasoo («Bioenergeetika ja informaatika»), Rein Weber («Feng Shui ja geobioloogia») ja Veeliks Jalakas («Uusi kogemusi pendlitöös»). Puuetega inimeste kojas 1. oktoobril kl 17 ootab Tartu Puuetega Inimeste Koda puudega inimesi ja nende sõpru suhtlusklubisse Suur kaar 56. Sotsiaalärevuse uuring Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinik vajab tasu eest une- ja ärevushäirete uuringute osakonnas läbiviidavasse sotsiaalärevuse uuringu vabatahtlike võrdlusrühma terveid 35-55 aastasi mehi. Asjast huvitatutel võtta ühendust õde Moonika Sootsiga tel 448 802, 448 721 (kl 8-12) või e-postitsi: Moonika.Soots@kliinikum.ee OTSING ARHIIV TELLIMINE REKLAAM STATISTIKA © Postimees 2000

Webmaster