President Kersti Kaljulaidi ametiaasta märksõna oli «Narva».
Eesmärk – tõmmata eestlaste pilgud valdavalt venekeelsele Eesti ja Euroopa Liidu piirilinnale, mis viimastel aastatel oli otsekui hajunud ja avalikus teadvuses seotud stereotüüpidega.
«Mina jätkan seda teed Tallinna ja Narva vahel vähemasti seni, kuni Tallinna ja Narva vaheline kaugus kõigi eestimaalaste jaoks võrdub täpselt nende kilomeetrite arvuga,» lubas president Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva künnisel, pidades 21. veebruaril kõne Narva raekoja platsile kogunenud inimestele. Augustis asus president kümmekonnaks päevaks Narva tööle, kohtus sealsete inimestega, käis asutustes ja ettevõtetes.
President pole teinud saladust, et toetab Narva saamist Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024. Ja ehkki igale mõjule tekib demokraatlikus ühiskonnas loomulik vastasmõju, mis Narva puhul avaldus ilmingutes, et linlased pole suure ja mõnevõrra ootamatu tähelepanuga harjunud («teised tulevad siia meie asju ajama»), on riigipea missioonil ometi olnud käegakatsutavaid tulemusi.
Tartu Uus Teater lavastas suvel endises Kreenholmi Manufaktuuris Jaak Joalast rääkiva teatritüki «Kremli ööbikud», mida käis vaatamas enam kui 23 000 inimest. Väga paljud avastasid enda jaoks esimest korda Narva.
Kultuuriüritusi oli teisigi – detsembris peeti muusika ja linnakultuuri festivali Station Narva. Aasta lõpus avati uhiuus Vaba Lava teatrikeskus.