Kohmakast ja ebakindlast tarkpeast kasvas Bill Gatesile väärikas mantlipärija.

Kui Satya Nadella 2014. aastal Steve Ballmeri asemel Microsofti etteotsa asus, päris ta sisuliselt kasvu-, et mitte öelda keskeakriisis oleva ettevõte. Aktsia ei suutnud ei tõusta ega ka langeda, mistõttu investorid kutsusid seda «surnud» väärtpaberiks.

Microsoft seisis toona silmitsi väljavaatega, et põhiäri hakkab kahanema. Tarkvaragigant püüdis küll saada uut hingamist, omandades 2011. aasta mais Skype’i ja 2013. aasta septembris Nokia mobiiliäri. Kumbki ülevõtmine oodatud edu ei toonud ja ühe esimese radikaalse asjana, mida Nadella tegi, oligi Nokia varade mahakandmine ja kaardipaketi Bing müümine Uberile. 

Mis aga ehk veel olulisem, ja tänu millele on Microsofti aktsia Nadella juhtimise all kerkinud pea kolm korda, on asjaolu, et ta investeeris miljardeid dollareid andmekeskuste ehitamiseks üle maailma, mis toetavad pilvetehnoloogiale toetuvaid ärisid. See võimaldas muuta senist ärimudelit, kus tarkvarapakette müüdi tähtajatute litsentsidena ja tasu sai võtta ühe korra – tellimusteks, kus tulud on pidevad. Nii mõnigi arvab, et Nadella on Microsofti jaoks olnud isegi parem juht kui Bill Gates.

Satya Nadella, ametliku nimega Nadella Satyanarayana sündis 1967. aastal Hyderabadis, Indias. Tema isa on julgeolekuteenistuse töötaja ning ema sanskriti keele professor. Nadella kasvas üles ajal, mil kommunistid võitlesid Indira Gandhi valitsuse vastu. Tolleaegsed rahutused kujundasidki tema seisukohta, kuidas mobiliseerida muutusi. Oma tegevjuhiameti esimesel kuul kinkis Nadella kõikidele oma juhtmeeskonna liikmetele raamatu «Vägivallatu kommunikatsioon».

Nadella omandas bakalaurusekraadi elektriinseneri erialal Manipali tehnoloogiainstituudis pärast mida suundus Ameerika Ühendriikidesse Wisconsini ülikooli arvutiteadust õppima ning tema magistritöö käsitles värvigraafikat. Paralleelselt töötas ta tarkvarainsenerina tarkvarafirmas Penta Technologies.

Pärast lõpetamist kolis Nadella Californiasse, kus asus tööle tarkvara hiigelfirmasse Sun Microsystemsi. See oli just personaalarvutite õitsengu algusaastatel. Microsoft meelitas ta 25-aastaselt oma ridadesse.

«Nadella oli ülinoor, kohmakas ja ebakindel, aga püüdlik oma potentsiaali ära kasutama,» ütles 2014. aastal ajakirjale Puget Sound Business Journal teda palganud Richard Tait. Aga ta oli uskumatult tark ning tal olid sügavad teadmised arvutisüsteemidest, mida ettevõtted kasutavad. «Ta oli meie salarelv,» lisas Tait.

Nüüdseks on selgunud, et see salarelv osutus väga tõhusaks.