Tippteadlane osutus šarlataniks.
Paljastatud petturi loo ilmsikstulek ilmestab probleeme tänapäeva teaduses. Teadus pole teatavasti ammugi enam ainult rahulik laboris nokitsemine ja elu suurtele küsimustele vastuste otsimine. Ühelt poolt soosib fraasiga «publitseeri või kao uttu» kokku võetav kõrgendatud konkurentsiga teaduskultuur aina vähemoluliste teadustulemuste avaldamist, teiselt poolt nõuab klikijanune meedia aina enam lihtsaid, kuid samas suurekõlalisi pealkirju.
Möödunud aastal kerkis selle süsteemi ühe sümptomina avalikkuse ette Ameerika toitumiskäitumise uurija Brian Wansinki juhtum. Teiste seas ka USA põllumajandusameti toitumispoliitikat kujundanud ja riigi toitumishariduse programmi juhtinud Wansink jõudis oma pea 30 aastat väldanud teadlase karjääri jooksul avaldada hulgaliselt avalikkuse tähelepanu tõmmanud uurimusi ja populaarteaduslikke raamatuid, milles lahatakse seoseid elukeskkonna ja toitumisharjumuste vahel.
«Maailma tasemel toitumisteadlase» renomee kukkus aga kaardimajana kokku, kui ajakirjandusse jõudis tema kirjavahetus, milles ta soovitas oma juhendatavatel sooritada teaduses lubamatuid statistilisi manipulatsioone, et saada võimalikult «kajastatavaid» tulemusi.
Novembriks oli tagasi võetud juba 15 tema artiklit ning Cornelli Ülikool lõpetas temaga lepingu. Kuigi Wansinki enda süüd ei saa pisendada, tasub loota, et juhtum viib teaduse süsteemi parandamiseni.