Tehisintellekt on aina enam meie igapäevaellu ronimas ning paneb küsima, kuidas tarkade masinatega koos elada.
Tehisintellekti ajastu on aina jõulisemalt peale pressimas – masinad on alistanud inimese juba peaaegu kõigis mõtlemist kontrollivates testides malest Go ja pokkerini. Suures mahus tehisintellekti kasutav Google on imbunud igatpidi inimeste igapäevaelusse. Seda on rakendatud meditsiinis, kosmoseuuringutes, ilmaennustustes, isesõitvates autodes. Kõikjal.
Läänemaailmas on tehisintellekti võidukäik kutsunud esile üksjagu ettevaatlikke või ka päris paranoilisi reaktsioone ning seadusandjatel seisab ees keeruline ülesanne – kuidas eri eluvaldkondadesse levida ähvardavat kunstlikku mõistust ohjata?
Samal ajal kui demokraatlik maailm intelligentsete masinate reguleerimise üle pead vaevab, on Hiina pannud käima maailma suurima riikliku andmekorje ja -analüüsi eksperimendi, kus inimesed saavad oma seaduskuulekuse, üldise käitumise ja muude tegevuste eest punkte. Praegu veel vabatahtlik süsteem peaks aastaks 2020 kõigile kodanikele kohustuslikuks saama. Niisiis on targast masinast kujunemas George Orwelli Suure Venna käepikendus.
Milliseks kujuneb inimkonna suhe uue tehissõbraga, ei ole tõenäoselt võimalik ette ennustada, aga võimalik, et kunagi ajas tagasi vaadates peetakse just 2018. aastat masinate võidukäigus murranguliseks.