Gümnasist Richard Luhtaru võitis Euroopa meistri tiitli füüsikas.
Ühe Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi poisi tänavune aasta kulges nii – mais Euroopa füüsikaolümpiaad Moskvas – üldvõit. Juulis rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad Rumeenias – hõbemedal. Seejärel rahvusvaheline füüsikaolümpiaad Portugalis ja veel üks hõbe. Septembris sõit Jaapanisse, kust tuli pronksmedal rahvusvaheliselt informaatikaolümpiaadilt. Novembris kuldmedal Hiinast astronoomia- ja astrofüüsikaolümpiaadilt.
Tartu koolipoiss Richard Luhtaru on kõik need ja varasemate aastate medalid välja teeninud peaasjalikult iseseisva tööga. Huvi on lihtsalt nii suur. Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer nendib, et Eesti üldharidussüsteemil Luhtarule suurt midagi pakkuda pole. Õpetajad näevad vaeva, et talle midagi uut õpetada. «Oleme talle öelnud, et ta ei pea iga päev kooli tulema, aga tema käib ikka,» ütleb Ojaveer.
Luhtaru-suguseid üliandekaid suunatakse Tartu Ülikooli teaduskooli kursustele, neile korraldatakse olümpiaadikursuseid. Peaasjalikult pusivad sellised õpilased aga ise. Hasardist ja ilma igasuguse sunnita. Küllap ongi säärane huvi edu võti.
Luhtaru on tänavu oma pusimistega jõudnud 18 eluaasta suurima läbimurdeni – Euroopa füüsikaolümpiaadi üldvõit tähendab, et füüsikas talle Euroopas vastast pole. Kui muidu antakse rahvusvahelistel olümpiaadidel parimale kaheksale protsendile kuldmedal, järgmised 17 protsenti saavad hõbeda ning järgmised 25 protsenti pronksmedali, siis üldvõidu pälvib ainult üks, kõige suurema punktisummaga osaleja.
See kõik on aga ilmselt millegi veel suurema algus. «Hetkel kandideerin USA ja Suurbritannia tippülikoolidesse ja tulevikus on plaan hakata füüsikat õppima,» ütleb abiturient Luhtaru.