Kauaaegse ettevõtja Väino Kaldoja otsus müüa oma elutöö, luksusautode edasimüüja Silberauto, oli lõppeva aasta üks suuremaid ja märgilisemaid tehinguid, mis tegi kõik õnnelikuks.

Kuni 100 miljoni euroni küündinud tehing peegeldab ühelt poolt 90ndate algusest tuule tiibadesse saanud võitjate põlvkonna järk-järgulist taandumist aktiivsest ettevõtlusest. Kui tihti jääb lahkumist saatma igatsus anda elutöö üle lastele, siis Kaldoja sellega pead ei vaevanud. Järeltulevad põlved ei pea vanemate alustatud võitlust, nui neljaks, jätkama, noortel on oma tee, mida mööda minna, ütles ta korduvalt.

Teisalt tähistab Silberauto müük ühe traditsioonilise ärivaldkonna – autosalongide ja hoolduspunktide pidamise – peatset lõppemist või vähemalt olulist teisenemist. Elektriautode vääramatu pealetung, isejuhtivad sõidukid ja kasutusharjumuste muutumine – omamise asemel tahetakse autot rentida – panevad vanakooli ärimehed tohutu surve alla. Nii nagu 30 aastat tehtud, enam edasi ei saa, mistõttu on targem lahkuda, tunnistas Kaldoja.

Selliste suurte tehingute järel küsitakse alati, mida ettevõtja rahaga peale hakkab. Ehkki Kaldoja ütles vahetult pärast allkirjastamist, et tema pea on investeerimisideedest tühi, lubas ta oma aja, energia ja raha suunata noorte haridusse. Kusjuures üks projekt on just isejuhtiv auto. 

Vaat selline tulevikumees!