Kümnenditetagused strateegilised otsused maksid Robert Kittile juhikoha.
Kui Postimees küsis Swedbank Grupi uuelt nõukogu esimehelt Göran Perssonilt, miks lasti Eesti üksuse juht Robert Kitt ja teised juhid ametist lahti selle eest, et neil on Venemaa kliendid, samal ajal kui 20 aastat tagasi tuli Rootsi poolt surve just Venemaa suunal liikuda, vastas just tol ajal võimul olnud Rootsi ekspeaminister, et ajad olid lihtsalt teised.
Kuni eelmise kümnendi keskpaigani peeti majandussidemeid Venemaaga väga olulisteks. Sellele, et idanaaber on ebademokraatlik ja korruptiivne riik, ei pööranud tähelepanu peaaegu mitte keegi. Nüüd, kus Eestist on saanud maailma üks tuntumaid rahapesuga seotud riike, on hakanud pead lendama selle eest, et omal ajal emapanga poliitikat ellu viidi. Nii Swedbank Grupp kui ka Eesti tütarpank teatasid suvel väga headest majandustulemustest. Sellele vaatamata pidi grupi juht Birgitte Bonnesen lahkuma pangajuhi kohalt kevadel ja mõned kuud hiljem lasti lahti ka Eesti üksuse juht Robert Kitt.
Jah, nii Danske Eesti filiaalist, aga ilmselt ka Swedbank Eestist käis läbi suurtes summades kahtlase päritoluga raha. Ilmselt ei vastanud ka Swedbanki kontrollprotseduurid kõikidele üha karmimaks muutunud nõuetele. Persson tunnistas, et ei tea pangajuhtide lahtilaskmise täpseid asjaolusid, aga kinnitas, et otsustel olid konkreetsed põhjused. Seda vaatamata asjaolule, et uurimise tulemusi võib oodata alles kolmveerand aasta pärast või hiljemgi.