Xi suur õhupall.
«Valitseja kasutab ära enamuse ja heidab kõrvale vähemuse, nii ei pühenda ta end mitte vooruse, vaid seaduse teenimisele,» juhendab Vana-Hiina Machiavelliks kutsutud filosoof Han Fei. Juhtumisi on Han üks Xi Jinpingi lemmikautoreid ning paistab, et see põhimõte kõlbab hästi ka Xi-aegse Hiina kirjeldamiseks.
Mida muud on Hiina Xi valitsemise ajal teinud, kui näidanud üles üha agressiivsemat ekspansionistlikku välispoliitikat, samal ajal tülikaid riigisiseseid rakukesi maha surudes. Xinjiangi kinnipidamislaagrid, järelevalveriik, tsensuur ja isikukultus käivad käsikäes grandioossete välisinvesteeringute ja üha kasvava mõjuvõimuga maailmas.
Kõike seda juhitakse Vöö ja Tee projektiga, mis edendab täiustunud globaalset koostööd ja edukat kaubavahetust. Või siis üle maailma strateegiliselt olulise taristu ja poliitilise mõjuvõimu kokkuostmist. Oleneb, millise mätta otsast vaadata.
Kuigi Xi enda sõnul puhub praegu 70 aasta juubelit tähistanud riigi purjedes «võimas idatuul», tasub jälgida, millal Hiina õhupallist toss välja jooksma hakkab. Ei maksa unustada, et Hiina laenudele ja investeeringutele allakirjutamisega aidatakse üleval hoida jahtuvat Hiina majandust, mis on võimaldanud seni Pekingil vähemused lihtsalt massiga lömastada.