Unikaalsus võidab raha.
Eestis tuleb tikutulega otsida juhti, kes saja miljoni eurose riigihanke võitmise eel ütleb, et parem, kui seda ei juhtuks. Rainar Aamisepp on selline mees.
Aasta alguses mõlkus Aamisepa peas mõte arendada Geenivaramu teadlaste leidudest uusi teste. Isiklik geenikaart näitab, miks ühel ja samal ravimil on inimestele erinev toime. Õige geenitest aitaks tohtril paremini rohtu määrata.
Covid-19 tulek lükkas need arendused kõrvale. Riik pani arstiabi seisma ja märtsis-aprillis kukkus raha sissetoov igapäevatöö 80 protsenti, ees terendasid koondamised, kuni terviseamet abi küsis.
Algas Synlabi tõus suurimaks koroonaproovide analüüsijaks Eestis võimekusega 10 000 proovi päevas, sõsarlabor Soomes suudab veel kaks korda sama palju. Jätkuvat laienemist tõukab tagant teiste Euroopa riikide huvi leida oma Covid-19 proovidele kusagil vaba laborimahtu, Aamisepp suudab seda pakkuda.
Avara mõtleja geenid sai mees oma sordiaretajast vanaisalt, Julius Aamisepalt. Nii peetakse Põhja-Euroopa regiooni, mida Aamisepp juhib, Euroopa suurima Saksa juurtega laboriteenuseid pakkuva Synlabi kontserni üheks võimekamaks osaks.
Uuel aastal on investoreid rõõmustamas Synlabi aktsiate avalik emission (IPO), millelt kontsern loodab teenida 5–6 miljardit eurot lisakapitali. Covid-19 taandudes vajavad unarusse jäänud uuendused taas vaba raha.