Tõusis USA presidendiks.
Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Joe Bideni ametiaja algus saab olema üks keerulisemaid riigi lähiajaloos. Demokraat ei pea rinda pistma mitte ainult jätkuva koroonapandeemia ja kasvava töötusega, vaid peab hakkama lappima lõhesid ka sügavale poliitilistesse kaevikutesse taandunud riigis.
Esimesed tagasilöögid sai Biden juba valimisvõidu järel, kui sisuliselt kogu Vabariiklik Partei keeldus presidendi eeskujul demokraadi võitu tunnistamast. See jättis Bideni ilma sujuvaks üleminekuks vajalikust luureinfost ja seadis küsimärgi alla uue administratsiooni võimekuse 20. jaanuaril tööd alustada.
Bideni kasuks räägib ligi 50-aastane kogemus Washingtonis, mistõttu demokraat ilmselt suudab navigeerida ka olukorras, kus uustulnukal oleks keeruline vee peale jääda. Samuti nähakse Bideni tugevusena pikka koostööd vabariiklastega, mis annab lootust kuristikuna haigutavaid poliitilisi erimeelsusi lappida.
Esialgse lendstardi andis Bidenile fakt, et suur osa Ameerikast hingas kergendatult Donald Trumpi valimiskaotuse järel. Ilmselt mõne aja pärast see oreool lahustub ja Bideni tegevus võetakse luubi alla ka väljaspool võrdlust Trumpiga.
Tõsi on see, et Biden ei olnud demokraatide eelvalimistel populaarne kandidaat, kuid võitis silm silma vastu jäädes sotsialistliku Bernie Sandersi. Samas on endine asepresident näidanud kampaaniarajal end oodatust kindlamalt ja tõestab poliitikaplaanidega, et suudab kohaneda muutuvate oludega.
Kuigi Bideni enda näol on tegu keskteedemokraadiga, kaasab ta inimesi mõlemalt parteitiivalt, sest partei on samuti pooleks progressiivide ja konservatiivsemate demokraatide vahel. Näiteks tema tervishoiukava ja kliimapoliitikat võib pidada igati tulevikku vaatavaks – nimelt on Bideni eesmärk saavutada USA süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.
Samuti saadab selge sõnumi tema asepresidendivalik – Kamala Harrisest saab esimene nii kõrgesse ametisse valitud naine ja tumedama nahavärviga inimene USAs. Ilmselt aitab seegi Bideni administratsioonil lepitada suve alguses lahvatanud rassipingeid, mille järel on hakatud pidama diskussioone ammu lahendamist ootava orjanduspärandi üle.