Islandi ekspeaminister: tegin finantskriisis poliitikuna vigu

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islandi endine peaminister Geir Haarde.
Islandi endine peaminister Geir Haarde. Foto: Reuters / Scanpix

Islandi endine peaminister Geir Haarde ütles Pärnu Juhtimiskonverentsil, et saareriigi poliitikud sh tema oleksid nelja aasta taguses finantskriisis pidanud tegema teistsuguseid otsuseid.

Islandi finantskriisis 2008. aasta sügisel hävisid riigi kolm suurt kommertspanka peaaegu ilma hoiatuseta ning see muutis oluliselt riigi majandusseisu - finantskriis muundus kiiresti majanduslikuks kriisiks, riigi SKP vähenes märkimisväärselt ning Islandi krooni väärtus kukkus. Järgnes poliitiline kriis, demonstratsioonid, valitsuse koosseisu muutus, poliitikute sh Haarde kohtuasjad.

Ebaõnnestujaid selles loos on palju, ütles Haarde. «Kes ebaõnnestusid? Kindlasti pangajuhid, käitudes täiesti vastutustundetult. Samuti rahvusvahelised reitinguagentuurid, andes meie pankadele liiga kõrgeid hinnanguid. Ebaõnnestujate sekka võib lugeda ka rahvusvahelised laenuandjad, kohalikud audiitorid, Euroopa regulatiivse raamistiku loojad. Samuti oli pankade suhtes üleliia positiivselt meelestatud nii kohalik kui välispress – veel veidi enne kriisi pälvis üks langenud pankadest Euromoney parima panga tiitli ning kiitvaid hinnanguid jagus teistelegi,» rääkis Haarde. «Ja kahtlemata olid ebaõnnestujateks poliitilised juhid. Mina pean ütlema, et kuigi kriisi päriselt ära hoida polnud võimalik, oleksime ka meie poliitikutena saanud kriisis teistsuguseid otsuseid teha.» 

Kuigi kriisi laastavad mõjud Islandile on olnud märkimisväärsed, tõi Haarde välja ka selle, et pärast 2008. aastat pole riigis siiski kõik peapeale pööratud ning taastumise võimalused on head. «Kala ja roheline energia on meil endiselt alles. Samuti elavnes pärast kriisi turismisektor, kuna kroon odavnes. Samuti on meil hea inimkapital, kuna meie rahvastik on suhteliselt noor ja hästi haritud,» rääkis Haarde. «Oli palju halba pangandust.  Oli ka pisut halba poliitikat - tõesti. Lisaks oli ka halba õnne, kuna 2007. aastal USAst alguse saanud laenukriisi mõjud jõudsid meieni. Mis me sellest õppisime – püsige oma liigas ega ärge hüpake üle oma varju.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles