Politsei- ja piirivalveamet allkirjastas 15 infrastruktuuriettevõtte, vanametalli kokkuostja, riigiasutuse ja mittetulundusühinguga metallivarguste tõkestamiseks koostööleppe.
Metallivaraste elu läheb kibedamaks
15. oktoober 2012, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostöölepinguga tekib asutustel kohustus teavitada politseid ja suuremaid metalli kokkuostupunkte toimunud vargustest võimalikult kiiresti, et vältida ebaseadusliku metalli kokkuostu ning küsida metalli toojatelt detailsemaid andmeid.
Leppele kirjutas alla näiteks Eesti Raudtee, Kuusakoski, Tolmet Eesti, Elektrilevi, Elisa, Starman jne. Kusjuures asja algatajad olidki lisaks politseile Kuusakoski ja Elektrilevi.
«Väga oluline on asja juures filosoofiline ja moraalne pool, et eraettevõtted tõstavad teema päevakorda. See on vaba kodanikuühiskonna oluline moment,» rääkis PPA peadirektor Raivo Küüt Postimehele.
Ta seletas, et metalli varastamisega pannakse ohtu paljude inimese elu ja tervis, näiteks kui varastatakse elektriliine, alajaamadest seadmeid ja kaevuluuke. «Signaal ja sõnum on see, et sellise tegevusega rikkaks ei saa,» lisas Küüt.
Siiski on koostööleppe nõrgaks kohaks liitunud kokkuostjate vähesus. 16st asutusest on kokkuostjaid vaid paar, mistõttu ei pruugi leppest märkimisväärset kasu olla.
«Mul on siiras soov, et ettevõtted, kel on seadmeid, kust varastatakse ja need, kes tegelevad metallijäätmete käitlemisega, tuleksid ja liituksid leppega,» sõnas Küüt. «Informatsiooni liikumine peab olema väga kiire. See tähendab, et kui pannakse toime vargus, siis teatatakse sellest kohe politseisse ja antakse edasi ka leppes osalejatele ehk potentsiaalsetele firmadele, kuhu võidakse esemed viia.»
Nagu öeldud, on olulisel kohal informatsiooni jagamine, kuid ka detailsusaste. Näiteks, kui tuuakse kokkuostu elektrimootor, tuleb kirja panna mitte ainult «elektrimootor», vaid ka lisakirjeldus, et oleks võimalik tuvastada, kas tegu on varastatud kraamiga, kes selle tõi jne.
«Küllap see nimekiri asutustest, kes kokku ostavad, saab täiendust,» avaldas Küüt lootust. «Kuid see ei tähenda, et nende üle, kes pole leppega liitunud, järelevalvet ei tehta.»
Ta rõhutas, et need kohad, kus võidakse varastatud asju kokku osta, on politsei huviorbiidis kogu aeg.
«Me jätkame seda tööd, et järelevalve korras võtta vastutusele need, kes hämaraid tegusid teevad. Eelmisel nädalal oli meil kohtumine keskkonnainspektsiooniga, kus leppisime kokku järgmiste kuude tegevused ja väga selgelt on plaan ettevõtted läbi kontrollida – kogu nende tegevus,» rääkis Küüt.
Kas need reidid võivad viia probleemsete asutuste sulgemiseni? «Mina küll loodan nii, sest see on tegevuslubadega ala ja tuleb selgelt vaadata, kui ettevõte ei järgi reegleid, peavad sanktsioonid järgnema kuni selleni, et ettevõte ei peaks sel alal enam tegutsema,» vastas Küüt.
Ta avaldas lootust, et koos keskkonnainspektsiooniga leitakse õiged mehhanismid, kuidas paremini metallivarguste vastu võidelda. «Kui vaja, siis tuleb õigusruumis teha vastavaid muudatusi. See ei saa niimoodi kesta,» lisas Küüt.
Kehtiv jäätmeseadus ei luba kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Elektrijuhtmeid, sidekaableid, liiklusmärke, teeviitasid, metallist kaevukaasi ning raudteerööpaid tohib vastu võtta vaid vastavas valdkonnas tegevusluba omavalt ettevõttelt või jäätmeloa omanikult.
Metallijäätmete üleandmisel tuleb seaduse kohaselt koostada kahepoolselt allkirjastatud dokument, kus on kirjas tooja nimi, registri- või isikukood, elu- või asukoht, jäätmete kirjeldus, liik ja kogus, jäätmed kohaletoimetanud sõiduki registreerimisnumber ning jäätmete maksumus. Vanametalli eest ei tohi maksa sularahas, vaid pangaülekandega.