Prokurör: Meikari valeütluste eest vastutusele võtmine on välistatud

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp andis ajakirjanikele Reformierakonna kriminaalasja lõpetamise kohta selgitusi.
Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp andis ajakirjanikele Reformierakonna kriminaalasja lõpetamise kohta selgitusi. Foto: Liis Treimann / Postimees

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp kinnitas, et reformierakondlasest endise riigikogu liikme Silver Meikari nagu ka teiste Reformierakonna rahastamise kriminaalasjas tunnistusi andnud inimeste vastutusele võtmine kas valeütluste andmise või rahastamispiirangute rikkumise eest on välistatud.

Sepp ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et kuna kriminaalasjas oli neli süüstavat tunnistajat, kelle ütlused ei leidnud süüdistuse tasandil kinnitust, analüüsiti ka seda, kas on alust arvata, et keegi tunnistajatest on andnud teadvalt valetunnistusi. Tema sõnul jõuti järeldusele, et kedagi ei ole alust valeütluste andmises kahtlustada, kuna ka tunnistajate puhul kehtib reegel, et kõrvaldamata kahtlusi tõlgendatakse nende kasuks.

«Kuna meil ei õnnestunudki taastada tegelikult neid olukordi, mida kahtlustuses kirjeldati, siis me tegelikult ei tea, mis aset leidis, ja seetõttu ei saa ka öelda, et siin oleks mõni tunnistaja valetanud,» ütles Sepp ja lisas, et seega on näiteks Meikari valeütluste andmise eest vastutusele võtmine välistatud.

Samuti ei saa Meikarit ega teisi tunnistajaid tema sõnul vastutusele võtta erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises. Prokuröri sõnul on piirangute rikkumise puhul tegu kuriteoga, mille täideviijaks saab olla erakonna juhtivtöötaja või muu pädev esindaja. «Karistusseadustik näeb väga täpselt ette, kes selline inimene olla saab. Silver Meikar ei olnud Reformierakonna juhtivtöötaja,» ütles Sepp ja lisas, et samuti polnud juhtivtöötajad teised tunnistusi andnud inimesed.

Sepa sõnul tähendab see, et tunnistusi andnud inimesed oleksid võinud maksimaalselt olla kuriteole kaasaaitajad, kes aga saavad vastutada ainult siis, kui on olemas kuriteo täideviija. Kui täideviijaid pole, on ka kaasaaitajate vastutus tema sõnul välistatud. «Selleks, et Meikarit või kedagi teist analoogset isikut vastutusele võtta, peaks olema tõendatud, et üks juhtivtöötaja ta sellesse skeemi kaasas,» ütles Sepp.

Riigiprokuratuur teatas täna ennelõunal, et otsustas Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse lõpetada, kuna kogutud tõenditest süüdistuse esitamiseks ei piisa. Varem oli kriminaalasjas erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises kahtlustatavaks tunnistatud neli ning vastavalt pistise võtmises ja andmises kaks inimest.

Sepp selgitas pressikonverentsil, et kriminaalasjas ei õnnestunud koguda piisavalt suurt ja ammendavat tõendite kogumit, mille pinnalt saaks kahtlustatavatele süüdistusi esitada. Tema sõnul oli uuritavatest kuritegudest möödunud kriminaaluurimise alustamise ajaks mitu aastat, mistõttu tekkis kõigis neljas uuritavas kuriteoepisoodis olukord, kus oli kahtlustatavate sõna tunnistajate sõna vastu.

«Iga süüteoepisoodi kohta, millest kolm puudutasid erakonna rahastamisega seotud kuritegu ja üks pistisekuritegu, oli meil üks süüstav peatunnistaja, ülejäänud tõendid tulenesid temast. Teiselt poolt olid kahtlustatavad, kes oma süüd eitasid,» rääkis Sepp ja lisas, et pika aja möödumise tõttu tekkisid lisatõendite kogumisega nii tehnilised kui õiguslikud probleemid. «Selliseks see olukord oma olemuselt jäigi.»

Tema sõnul andis Reformierakonna endist peasekretäri, justiitsminister Kristen Michalit ja varem erakonna büroos töötanud riigikogu liiget Kalev Lillot puudutavas episoodis tunnistusi Meikar, riigikogu liikme Kalle Pallingu annetust puudutavas episoodis mehe endine elukaaslane ning lisaks oli üks tunnistaja nii välisministri nõuniku ja erakonna välissekretäri Priit Kallakase kui ka pistise võtmises kahtlustatud Pallingu episoodis.

Kriminaalmenetlust alustas prokuratuur tänavu mais pärast Meikari arvamusloo ilmumist Postimehes. Meikar kirjutas toona, et annetas parteile aastatel 2009–2010 115 000 krooni, mis ei olnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles