Telema: mõõtma peab töö tulemust, mitte selleks kuluvat aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui mõõdame tulemust, siis ei ole vaja nuputada, kui palju aega kulus millegi tegemiseks. Kui töötaja tulemused on paremad kui kolleegidel, aga ta ei teinud seejuures kuigi palju tööd, kas see siis ongi tähtis?» rääkis Telema nõukogu esimees Toomas Veersoo mobiilse töökeskkonna otsustajafoorumil.
Kuna pooled ettevõtte töötajad on tarkvaraarendajad, on keeruline mõõta, kui palju aega võiks mingi töö tegemiseks kuluda. Need, kes tööd tegema hakkavad, hindavad, kui kaua see aega võtab ning enamasti jõuavad ettevõtte juhid ja töötajad selles osas üksmeelele.
See tähendab, et töökeskkond on lahti haagitud füüsilisest keskkonnast ja tööd saab teha kõikjal. «Kui ma ise päeval kodus töötan, siis ma tõesti teen seal parema tulemuse. Seal ei ole segajaid. Büroos on ikka segajad, me kutsume neid pop-up'ideks, mõni ilmub alati kusagilt välja, keegu tuleb juttu rääkima. Kodus neid segajaid ei ole. Eks kohusetunne on inimestel olemas ja seda ei maksa alahinnata,» märkis Veersoo.
Kontor on tema sõnul ettevõttel olemas aga ka 10 aasta pärast. «Inimestevahelisest suhtlemisest pidavat kirjalik osa moodustama 7 protsenti, vahetut suhtlemist ei asenda miski.»
Seda, kas mobiilne töö on kasvatanud ka tulemuslikkust ja töötajate rahulolu, ei ole ettevõte otseselt mõõtnud, aga sellel on kindlasti omad head küljed.
«Meil on tööl emasid, kellel on laps mõnikord haige ning oluline on kodus olla. Mobiilne töökeskkond võimaldab neil siis tööasjadega kursis olla ja võimalusel siiski oma panus anda.
Samuti on nii võimalik palgata inimesi sõltumata sellest, kus nad parajasti elavad. «Meie helpdesk'i töötaja töötab Karksi-Nuias ja tal on täpselt samasugune töökeskkond, nagu tal oli siis, kui ta töötas Tallinnas. Üks aktiivsetest omanikest aga elab ja töötab USAs.»