Lahkuminek viis uurimise alla

Erki Oppe oli lahkelt nõus pildile tulema, et teavitada inimesi, kui kerge on peretülis vastaspoolele suuri ebameeldivusi tekitada. Foto: Peeter Langovits

Mahajäetud naine hakkas varajagamise käigus väitma, et mees ähvardab teda ja lapsi tappa. Ehkki mees vaidles sellele kogu hingest vastu, tõid naise väited talle ometi kaela arestimajas veedetud öö ja viie kuu pikkuse kriminaaluurimise.

«Ma ei lubanud teda ära tappa,» ütleb Eesti üks paremaid harrastuskalureid ja tuntud ettevõtte müügimees Erki Oppe. «Ma võin küll emotsionaalselt otsekohene olla, kuid ma ei ole millegi sellisega ähvardanud. Jah, ma solvasin tema naiselikkust, kuid see oli kõik. Minu vastu tehtud kuriteoavaldus oli tehtud puhtalt kättemaksuna.»

Kui Oppe (38) juhtunust Tallinnas Rahumäe politseimaja ees seistes Postimehele räägib, mõjub ta usutavalt. Ta ei nõua endale privaatsuse kaitset, vaid on lahkelt nõus pildile jääma. Peaasi, et inimesed teaksid, kuivõrd kergesti on peretülis võimalik vastaspoolele suuri ebameeldivusi tekitada.

Oppe kannatuste rada algas mais, kui ta otsustas lõpetada kolm ja pool aastat kestnud kooselu. Ostis endale Tallinna korteri ja kolis naise Saue vallas asuvast majast välja. Probleem tekkis sellest, et enamik mehe asju jäi naise majja ja nende kättesaamine osutus loodetust vaevalisemaks.

Läbi suletud ukse

Majal vahetati ära ukselukk ja elamisse Oppet enam ei lastud. Nii vaieldi asjade tagastamise üle kas läbi suletud ukse või telefonitsi. Pärast üht järjekordset emotsionaalset vaidlust vigastas ta end ise raskelt. «Pöörasin vihaga ümber ja lõin rusikaga vastu rauast ust,» ütleb ta.

Tulemuseks oli murtud näpuluu, operatsioon ja kipsis käsi. Sama kipsis käega sattus Oppe kümmekond päeva hiljem aga arestimajja. See juhtus 13. mail, millele oli päev varem taas eelnenud naisega läbi suletud ukse peetud emotsionaalne dialoog.

13. mail helistas Oppe oma sõnul kõigepealt naisele. «Ta veel küsis, et millal sa tuled. Ütlesin, et umbes tunni pärast,» räägib mees. Kui Oppe naise maja ette jõudis, ootasid teda kaks politseinikku, kes mehe sealsamas maha keerasid. «Küsisid, kus mu relv on ja miks mul seda kaasas ei ole,» meenutab ta.

Esitas avalduse

Tagantjärele on teada, et päev varem oli naine esitanud kuriteoavalduse, kus teatas, et Oppe ähvardas maha lasta tema lapsed. Samas mainis naine ülekuulamisel, et kooselu ajal polnud mees vägivaldne.

Arvestades, et Oppel on kehtiv relvaluba püstolile SigSauer ja revolvrile Taurus – ta harrastab taktikalist laskmist – ning tal oli kontos üks kuriteokoosseisu puudumisel lõpetatud kriminaalasi, kus ta jagas ihunuhtlust üht teda psühholoogiliselt terroriseerinud rivaalist kalasõbrale, oli politsei jõuline reageerimine igati asjakohane.

Nii veetis mees järgnenud öö arestimajas. «Politseinikud ütlesid, et jah, nad mõistavad mind, kuid prokuröri käsk on, et mind tuleb kuni järgmise hommikuni arestimajas hoida,» ütleb Oppe.

Hommikul sai Oppest ametlikult kuriteos kahtlustatav. Selgus, et lisaks ekselukaaslasele oli politseis käinud tema vastu tunnistusi andmas naise eelmisest kooselust pärit täiskasvanud poja tüdruksõber.

Neiu väitis, et kuulas viimast konflikti läbi ukse pealt, kasutas juhust ja salvestas mehe majaperenaise aadressil tehtud ähvardused oma mobiiltelefoni. Neiu väitel rääkis enne tüli «nii normaalne olnud» mees ähvarduste ajal tavapärasest vaiksemalt ja seetõttu ei olevat seda salvestisel hästi kuulda.

Kas see oli väljamõeldis või tõsi, jäigi viis kuud kestnud uuri­misel välja selgitamata. Eksperdid ei suutnud väidetavaid ähvardussõnu teksti helifailist leida ka pärast seda, kui sealt müra eemaldati.

Paradoksaalsel kombel asusid relvad, millega Oppe võinuks uurimisversiooni kohaselt veretöö toime panna, naise kodus. Seal, kuhu mees ei pääsenud.

Kolm kuud pärast kriminaalasja algatamist kuulas politsei üle naise kaks poega, kes kinnitasid, et Oppe ei ole nende teada kunagi nende ema ähvardanud. Küll oli kodus teinekord olnud tajutav vaimne pinge, sest solvununa ei vahetanud Oppe pikka aega kellegagi sõnagi. Ühes olid pereliikmed ühel nõul – sõnakas lahkukolimine oli pereema nii endast välja viinud, et ta pidi mitmel korral psühholoogilt abi otsima.

Kuulanud ära kõik osapooled, otsustas politsei pärast nõudpidamist Põhja ringkonnaprokuratuuriga eelmisel nädalal, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Seaduse järgi ei pea Oppe oma süütust tõestama ja selgeid tõendeid, et ta ähvardanuks kuriteo toime panna, ei ole.

Kriminaalkohtust pääsenuna ei kavatse mees ometi oma õigust jätta. «Ma tahan asjad kätte saada ja lähen vajadusel tsiviilkohtusse välja,» lubab ta.