Prokurör: Reformierakonna rahastamist uuris väike grupp inimesi

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heili Sepp.
Heili Sepp. Foto: Liis Treimann / Postimees

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepp ei nõustunud peaminister Andrus Ansipi arvamusega, nagu oleks rahastamisskandaali uurimiseks kulutatud kõvasti ressursse, mida oleks võinud otstarbekamalt kasutada, tema sõnul tegeles uurimisega väike inimeste grupp.

Sepp ütles Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», et kuulas isiklikult üle kümme inimest ning suurema tehnilise töö ja hilisema menetlusliku töö tegid ära keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud. Tema sõnul oli tegu väikese grupi inimestega, kelle seas oli üks uurija, üks peamine jälitaja ning kaks inimest, kes tegelesid analüüsiga. «Eks sinna aeg-ajalt kaasati mõne ülekuulamise juurde veel mõni teine inimene, kui need ülekuulamised olid väljaspool Tallinna,» lausus ta.

Sepp märkis, et kui peaministri seisukoha järgi võinuks tegeleda rahastamisküsimuste asemel hoopis näiteks politseivastase vägivalla juhtumitega, siis tekib küsimus, kas seda oleks pidanud tegema korruptsiooniuurimise ressurssidest, mis tegelikult ei olegi väga suured. Tema sõnul peaks õigusriigis olema võimalik tagada nii korruptsiooniasjade kui ka vägivallakuritegude menetlemine ning need ressursid ei tohiks võistlevas positsioonis olla.

Samuti osutas ta, et Reformierakonna väga selge sõnum oli juba rahastamisskandaali puhkedes, et kriminaalmenetlust tuleb alustada. «Minu teada Reformierakond väljendas seda soovi isegi enne seda, kui me üldse välja ütlesime, et me juba alustasime,» lausus Sepp ja küsis, et kui ühest küljest leitakse, et menetlus tuleb läbi viia, samas ei tohi seda teha ressursse kulutades ning lisaks väidab peaminister, et menetluse tulemus oli niikuinii ette teada, siis «kas pidigi situatsioon olema selline, et me lihtsalt alustame menetluse ja teeme formaalse otsuse».

Prokurör lisas, et kui seaduse kohaselt on vaja kriminaalmenetlust alustada, siis tuleb koguda nii õigustavaid kui süüstavaid tõendeid kuni hetkeni, mil on täiesti selge, kas kriminaalasjaga saab või ei saa kohtusse edasi minna.

Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust tänavu mais pärast riigikogu endise liikme, reformierakondlase Silver Meikari arvamusloo ilmumist Postimehes. Esmaspäeval otsustas prokuratuur menetluse lõpetada, leides, et kogutud tõenditest süüdistuse esitamiseks ei piisa.

Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ütles samal päeval rahvusringhäälingu uudistesaatele «Aktuaalne kaamera», et rahastamisskandaali uurimine ei oleks saanudki teisiti lõppeda, sest kui puudub süütegu, puuduvad ka süüdistus ja kohtuasi. Samuti ütles ta, et erakonnas ei plaanita teemaga edasi tegeleda, sest «kui tohutud ressursid on paisatud asja uurimisele, selle asemel, et uurida asju Türil ja Viljandis, siis veelgi enamate ressursside kasutamine juba uuritud asja edasiuurimiseks ei ole otstarbekas».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles