Michal: kaalusin tagasiastumist alates skandaali esimesest päevast

Kristen Michal

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal ütles, et kaalus ministri kohalt lahkumist rahastamisskandaali esimesest päevast peale ning pakkus selle võimaluse välja ka parteile.

«Ütleme ausalt, mina kaalusin esimesest päevast peale tagasiastumist ja pakkusin seda ka erakonnale välja,» ütles Michal eile õhtul TV3 saates «Kolmeraudne». Tema sõnul vastati selle peale erakonnast, et pigem tasuks ikkagi jätkata – vähemalt selle aja, kui uurimine kestab –, vastu pidada ning anda avalikkusele oma selgitused. «Seda ma olen ka teinud,» lausus ta.

Michal märkis, et nii talle kui Reformierakonnale olnuks mugavam, kui ta oleks ametist lahkunud. Samas tõmbas ta enda sõnul selge piiri ja ütles, et lahkub ametist siis, kui peab õigusvaidlust jätkama kohtus.

Samuti ütles Michal telesaates, et kohe skandaali puhkedes kaaluti võimalust tõestada oma süütust valedetektori all. «Küsisime ka õigusnõuandjate abi, nemad ütlesid, et Eesti riigis see ei ole tõend, mida ma ka tean, ja teine pool, ka riigikohtu praktikas seda pole käsitletud vist isegi kaudse tõendina, nii et sellest ei ole kahjuks abi,» märkis ta.

Ta kinnitas, et on pärast Silver Meikari arvamusloo ilmumist alustatud ja esmaspäeval lõpetatud kriminaalmenetluse läbiviimist pidanud alati vajalikuks. «Küsimus on selles, et üks inimene kas solvumisest või mingitel muudel motiividel heitis erakonnale varju, seda uuriti suhteliselt karmis protsessis,» lausus ta ja ütles, et viis kuud kestnud menetlus ei olnud erakonnale ega talle lihtne. «See tulemus on nüüd avalik ja avalik on ta väga suures ulatuses, õigusasjatundjad ütlevad, et sellises ulatuses väga harva asju tehakse kokkuvõttena avalikuks. Avalikkus saab ise otsustada.»

Küsimusele, miks ta pole Meikarit enda nime määrimise eest kohtusse kaevanud, vastas Michal, et seda analüüsitakse ja tõenäoliselt mõeldakse sellele ka veel järgmisel nädalal. «Mina ei ole kuidagi kättemaksuhimuline ja ma pigem kahtlustan, et seda nähtaks taas kord tugevama poole kättemaksuretkena. Muutust sellest ju enam ei saabuks,» lisas Michal.

Justiitsminister kommenteeris saates ka riigiprokuratuuri määrust, millega Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks algatatud kriminaalasi lõpetati. Kriminaalmenetluse käigus kuulati üle vähemalt 60 tunnistajat, nende seas need reformierakondlasest annetajad, kes olid annetamise eel teinud sarnases väärtuses sularaha sissekande või saanud samaväärse ülekande mõnelt oma sõbralt või sugulaselt.

Määruse kohaselt öeldi ülekuulamistel muu hulgas selgituseks, et raha pärines ämmalt, kes sai selle suvila müügist, tegu oli isikliku sularahavaruga, mis oli seifis, või raha võeti kapist, kus olid palga arvel kogunenud pere säästud. Üks reformierakondlane ütles ka, et tegu oli tema enda rahaga, mida ta hoiab kullas, hõbedas ja valuutas, ning teine arvas, et sularaha oli tal kodus, sest kavatses osta maad.

«Nende ütlusi kontrolliti uurijate ja prokuratuuri poolt ja kui nad viitasid ka mõnele inimesele, kellelt nad selle raha on saanud, siis vähemalt lõpetamise määrusest selgub, et kontrolliti ka nende inimeste ütlusi. Minul ei ole alust väita, et nad valetavad,» lausus Michal.

Ta ütles, et pole küll eeldanud, et annetusi tehakse parteikassasse näiteks laste tagant pere-eelarvest, kuid märkis samas, et eriti kampaania ajal on poliitikas väga palju kirge ning inimesed peavad tegema oma valikud. «Inimesed teevad oma elus rahaga palju rumalamaid asju kui seda, et nad panustavad oma tulevasse karjääri,» märkis ta.

Michal lisas, et juba 2007. aastast ei korja Reformierakond annetusi sularahas, vaid need laekuvad erakonnale pangaülekandena. Samas on parteil tema sõnul võimatu kontrollida, mille arvelt või kuidas inimene annetuse teeb. Tema sõnul pole erakondadel maksuameti volitusi ja selliseid volitusi parteid tõenäoliselt kunagi ka ei saa.

Tagasi üles