Laari valitsuse justiitsminister Kaido Kama rääkis, et ehkki omandireform sai omal ajal palju kriitikat, viidi see tegelikult ellu kõige praktilisemal ja efektiivseimal moel.
Kama: omandireform viidi läbi efektiivseimal moel
20. oktoober 2012, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kama rääkis, et omandireformi vaidlust serveeriti avalikkusele kui aatemeeste rumalust. «Räägiti, et need on aatemehed, kes kujutavad ette, et taastavad mingi 50 aasta taguse olukorra, aga see laseb meie majanduse põhja. Räägiti, et kui anda varad tagasi, läheb see vanainimestele, kes ei suuda kapitalile lisaväärtust luua, kuni sinnani, et tekitab inflatsiooni. Seda rääkisid targad majandusinimesed,» kinnitas Kama.
«Julgen väita vastupidist – see reform, mis läbi viidi, oli kõige pragmaatilisem, kiirem ja majanduslikult efektiivsem tee, mis üldse võimalik oli.
«Kuidas nii? Kui vaatame asju läbi maareformi prisma, siis kõigepealt kogu reform tugines eestiaegsele maakorraldusele. Ma ei kujuta ette, kui oleks pidanud kogu maad hakkama uuesti korraldama. See tagastamise ostueesõigusega skeem, oli väga selge, arusaadav ja lihtsalt läbiviidav,» rääkis Kama.
Omandireformi osades viidi tema sõnul kiiresti viidi läbi maa tagastamine ja ostueesõiguse erastamine. Takerdunud on aga siiani just vabade maade erastamine.
«Meil oli veel üks osa – kolhoosireform, mis oli muust omandireformi kontekstist välja rebitud ja toimus teistel alustel, mille suhtes kokkuvõttes rahva pahameel oli kõige suurem. Seda ideoloogiat ei kujundanud meie, vaid see oli üks seadus, mida said teha majandusmehed ise, seda tegi kolhoosiesimeeste rühmitus,» nentis Kama.
Kokkuvõttes märkis Kama, et reform sellisel kujul tekitas laia omanikeringi, mis oli aluseks tugeva keskklassi tekkele.