Tehnoloogiad kaotavad igal aastal ühe protsendi töökohtadest

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnoloogiad muudavad töö tegemist täielikult.
Tehnoloogiad muudavad töö tegemist täielikult. Foto: SCANPIX

Arengufondi ekspert Imre Mürk rääkis täna hommikul ETV «Terevisioonis», et tehnoloogiate rakendamine kaotab majandusest igal aastal ühe protsendi töökohti.

Mürgi sõnul peavad Eesti praegused 30-aastased inimesed ilmselgelt töötama järgmised 40 aastat ja kindlasti on palju erinevaid ametikohti, mida nad pidada jõuavad. «Ühel töökohal ei saa tulevikus töötada kauem kui kolm aastat, sest töö tsüklid muutuvad järjest kiiremaks» ütles ta.

Mürk rääkis, et inimene on seda võimsam, mida enam valdab ta tehnoloogiaid. «Inimesele, kes ei tegele enesearenguga, tõmmatakse müts silmadele,» ütles Mürk. «Variant on kas kohaneda või kannatada.»

Mürk tõi kümme oskust, milleta 2020 aastal enam tööelus hakkama ei saa. 

Mõtestamine. Arvutid ja tehnoloogiamaailm suudavad toota üha rohkem infot ja järjest olulisemaks muutub inimese oskus mõtestada, mida on vaja luua. On oht sattuda tupikteedele, kui asja läbi ei mõelda. Arvutid ei aita inimestel otsustada. Inimesed peavad üha paremini arvutioskusi valdama. Mida võimsamad on arvutid, seda olulisemaks meeldib inimeste oskus toodetud infot mõtestada.

Loov mõtlemine. Iga töö eelduseks on looming ja mõtestatus. Kui vaadata viimase 30 aasta tööturu trende, siis on näha polariseerumist, rutiinsete ja protokollilisemate tööde kadumist. On tekkinud töökohad, kus on vaja pidevalt loovat lähenemist: juristid, juhid, sotsiaaltöö, turismimajandus jne.

Sotsiaalne intelligentsus. Oskus tunnetada teiste inimeste vajadusi.

Kultuurideülene kompetents. Ettevõtted tahavad olla innovaatilised ja on avastatud, et kui komplekteerida meeskonnad eri kultuuritaustaga inimestest, siis on tulemused paremad. Näiteks Eestis töötavad Skype'is inimesed mitmetest maailma paikadest.

Programmeeriv mõtlemine. Kui andmemahud on väga suured, siis on kiusatus nö kablutada statistikaandmete kodulehele ja võtta sealt andmeid. Aga kui ei süveneta sellesse, kuidas need arvud on tekkinud, võivad tagajärjed olla halvad. See puudutab meediat, poliitikat ja muid valdkondi.

Uue meedia kirjaoskus. Sotsiaalmeediaga toimuv, on täiesti hoomamatu. Paar aastat tagasi, et Facebookil ei saa olla üle paarisaja tuhande kasutaja, nüüd on neid miljardi ligi. Sotsiaalmeedia roll kasvab põlvkondade vahetusega. Kes pole sotsiaalmeediaga veel kohanenud, peaks seda siiski tegema (blogid, Facebook, Twitter jne). Mida rohkem loob organisatsioon teadmisi, seda enam peavad inimesed olema suutelised neid kanaleid kasutada.

Transdistsiplinaarsus. Kuna töö jaotuslikkus suureneb ja ka konkurents tööturul kasvab, siis peab inimene olema ühel alal väga meisterlik. Parem on valida ala, mis meeldib ja sellega süvendatult tegeleda. Samas tuleb omandada laiemaid oskusi (vallata keeli, saada aru, kuidas toimib ühiskond, osata teha meeskonnatööd jne). Põhjus on selles, et ühel kohal ei töötata kauem kui ehk kolm aastat. Osaajaga töötamine mitmes organisatsioonis muutub standardiks.

Enesejuhtimine. Inimesel on vaja teada, kuhu ta tahab areneda. Soovitav on leida mõned endast targemad inimesed ja rääkida sellest, mis on mulle vajalik.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles