Rikkust lubav mahlaskeem valmistas kergeusklikele liitujaile pettumuse

Monavie mahla pakendid ja turundajate pildid.

FOTO: Peeter Langovits

Viimastel aastatel Eesti turul kerget rikastumist lubav USAst alguse saanud MonaVie mahlaskeem on siinsetele liitujatele valmistanud pettumuse, kuna suuri rahamägesid ei ole tulnud.

Monavie on «imeline» mahl, mis peaks muutma inimeste elu, olema täis haruldasi marju, mis langetavad kaalu, tulvil antioksüdante, mis pidurdavad vananemist, ning koos joogiga peaks saabuma inimeste ellu finantsiline sõltumatus ja palju raha, vahendab ERR Uudised saadet «Pealtnägija».

Muretu pensioniea nimel soovitab võrgustik osta ja edasi müüa Brasiilia acai-marja mahla. Mida rohkem sõpru inimene võrgustikku toob, seda suurem on ka tema palgatšekk. Tarbijakaitseamet ütleb aga, et tegemist on lihtlabase ebaseadusliku püramiidskeemiga.

Portjee Aleksandr Hlabov, ehitaja Viktor Ignatenko ja meditsiinitöötaja Maie unistasid kergest rikastumisest. Viimase 12 kuu jooksul otsustasid nad teineteisest sõltumata võtta laenu ning liituda USAst alguse saanud Monavie nimelise mahlaskeemiga, mis on Eesti turul uusi liitujaid värvanud viimased paar aastat.

22-aastane Hlabov liitus äriga tänavu jaanuaris. Et tal endal piisavalt stardikapitali polnud, tuli sõbralikult appi Monavie kohalike juhtfiguuride krediidifirma, kelle käest ta 300 eurot laenu sai. Aga kahtluseuss näris noormeest juba siis. «Ükskõik mis äri sa teed, siis tuleb see tunne sisse, et sa hakkad midagi kartma. Aga siis ma rahustasin ennast, et kõik saab korda, küll sa ehitad äri ja oled ülirikas,» rääkis Hlabov.

Et ta tõi ühele järjekordsele MonaVie koosolekule kaasa palju sõpru, sai ta boonusena tasuta reisi Pariisi, mahlamüüjate ülemaailmsele kokkutulekule. Ja seal sai Tallinna noormees lõplikult aru, et nende naeratavate fassaadide taga on midagi hoopis muud.

«Nad üritasid nii ausalt rääkida, et ma tundsin, et nad valetavad. Kusjuures kogu saal läks nii hulluks nende sõnadest, et nad karjusid «MonaVie»! Ma mõtlesin seal, mis toimub, see tundus kuidagi nii naiivne lihtsalt,» meenutas Hlabov.

Just imelised ja veenvad ettekanded ongi väga suur osa mahlaskeemi massipsühhoosist. Huvilistele mainitakse küll ulmelisi rahanumbreid, mida aga paljudele ei räägita, on see, et 99 protsenti osalejatest ei saa rikkaks ja ei jõua isegi mitte ligilähedale.

Kui Hlabov lahkus kahtlasest ärist juba märtsis, siis kõrgharitud meditsiinitöötaja Maie, kes oma töö tõttu ei soovinud perekonnanime ega enda nägu avaldada, kuulis priske rahalaeva saabumisest alles sel suvel. Tema saamahimu tõukas tagant üks valus kaotus – tema kodu varastati tühjaks. «Oli vaja uut tehnikat ja sai laenatud raha selle tehnika ostmiseks ja nüüd oli lootus, et selle laenu ma teenin tagasi läbi MonaVie,» ütles ta.

Maie olukord on aga eriti trööstitu, sest kastide viisi väidetavalt haruldast mahla vedeleb tal lihtsalt kuuris. 17 kasti mahla eest on Maie maksnud kokku 1400 eurot, lisaks selle juurde käivad lisamaterjalid. Tänaseks on Maiel kaelas 10 000 eurone võlg, millest paar tuhat on MonaViega seotud.

24-aastane Viktor Ignatenko on tänaseks mõistnud, et Soomes ehitajana teenib märksa paremini kui võlujooki müües. Ta ise kaotas skeemis ligi 700 eurot, kuid nägi ka neid, kes petuskeemi täiesti valimatult raha maksid.

«Ma nägin neid inimesi, kes ostsid 20 kasti, see on põhimõtteliselt 2000 eurot ja ma ei saa aru kus neil on mõistus, kuidas nad saavad nii palju raha toppida selle süsteemi sisse, kust nad seda raha tagasi ei saa kunagi,» arutles Ignatenko.

Nii tema kui teiste pettunute jaoks muutus mahlaäri eriti kurnavaks siis, kui saabus aeg iga kuu paarisaja euro eest kaupa juurde osta. Kui sa kohustuslikku nn «autoshipi» ei teinud, kaotasid seni teenitud punktid ja sellega ka raha.

«Minimaalne ost oli üks kast, aga soovituslik kaks kasti. Aga kõige rohkem soovituslik on kolm kasti,» märkis Aleksandr Hlabov.

«Järgmine kuu lihtsalt olin ma rahast nii lage ja kuna sõprade hoiatus oli, et sa kerid ennast aina sügavamale auku, siis ma tegin endale selgeks, et see on vale valik olnud,» sõnas Maie.

«Siis kui ma ütlesin, et ma ei taha enam nendega koos töötada, siis nad ütlesid, et ma pean veel juurde maksma peaaegu 300 eurot,» meenutas Ignatenko.

Kui kerget raha lootnud uued tulijad said aru, et MonaVie on ainult üks lõputu auk, mis raha neelab, otsustasid nad ärist välja astuda ja ülejäänud kauba tagasi viia. Kuid see osutus keerulisemaks kui nad arvatagi oskasid.

«Nad ei tohi oma tiimist lahti saada, sest kui üks inimene läheb ära, kõik teised kukuvad ka automaatselt ära. See on nagu püramiid, see hakkab hävinema lihtsalt, aga mitte alt, vaid ülevalt,» märkis Hlabov.

Tarbijakaitseamet: püramiidskeemid pole midagi uut

Tarbijakaitseameti osakonnajuhataja Hanna Turetski-Toomik ütles, et Monavie mahlaskeemi puhul võib öelda, et tegemist on inimeste ajupesuga ja eesmärgiga, et inimesed liituksid, soetaksid endale mahlad ja hakkaksid neid edasi müüma.

Tarbijakaitseameti kinnitusel ei ole sarnane püramiidskeem, kus tähtis ei ole mitte toode, vaid võimalikult palju uusi liitujaid, mitte midagi uut. Maailmas on kümneid näiteid kahtlastest müügivõrgustikest ja pettasaanud klientidest. Ametil on hetkel Eestis pooleli ka menetlus MonaVie skeemi tõkestamiseks.

MonaVie intensiivkursused ja koosolekud toimuvad iga kuu nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus. «Pealtnägija» käis koosolekul Tartus, ühe kaubanduskeskuse ruumides. Koosoleku algatuseks kiitis koolitaja Elen MonaVie tervistavat iseloomu. «Ma võin öelda nii palju, et ma magan öösiti palju vähem, mul on aega selle võrra rohkem. Mul on piisavalt energiat,» ütles ta.

Seejärel pani noor daam mängima ilmselt enda poolt sisse loetud plaadi, kus ta annab mahedal häälel mõista, et mitte mahl pole kõige olulisem. «Aga palun ära isegi mõtle mahla müümisele. Me otsime ärisse inimesi, kes soovivad teenida raha ja kasvatada meeskonda, mitte neid, kes soovivad mahla müüa. Ilmselgelt on palju kergem leida inimesi, kes tahavad teenida raha, mitte neid, kes tahavad uut mahla maitsta. /.../ Kui sa mõtled, kui paljude inimeste numbrid on su telefonis, kes sooviksid teenida tuhat dollarit nädalas, siis usun, et leiaksid palju inimesi. Sa võid nautida elustiili, millest oled unistanud.»

Lisaks kinnitati, et inimesed ei peaks muretsema, kust alustamiseks raha leida. Selleks soovitas koolitaja Elen võimalikul uuel liitujal leida sõber, kelle käest laenata.

Tarbijakaitseameti kinnitusel ei ärata niisugune soovitus usaldust ning usaldusväärne ettevõte selliselt käituma ei peaks.

Ka kannatanud teavad rääkida, et edasimüüjate usaldusväärsus sattus pehmelt öeldes kahtluse alla, kui koolitusel algas niinimetatud «ullikeste lollitamise» õppetund.

«Seal oli selline meetod, et stuudios või saalis istuvad näiteks 25-30 inimest ja neile räägitakse, kui hea ärivõimalus see on. Siis seal oli juba varakult kokkulepitud inimesed, nö jänesed ja nendega oli kokkulepitud, et kui antakse need vormid välja, siis nemad automaatselt allkirjastavad, et tellivad kümme kasti, panevad oma nime, et teha sellist massiliiklust,» selgitas Hlabov.

Ettevõte: tegemist ei ole püramiidskeemiga

Üks MonaVie edukaim värbaja ja koolitaja Eestis on Vallo Arumäe, endine logistikafirma juht. Arumäe kõrval on teine Eesti kangeim mahlahangeldaja Veiko Kruustük. Kusjuures nii Arumäe kui Kruustük on MonaVie võrgustikus saavutanud Blue Diamond Executive taseme, mis reklaampaberi järgi tähendab vähemalt 2500 dollarit nädalas.

Kui «Pealtnägija» soovis aga kahe edukaima mahlamüüjaga kokku saada, siis väideti, et firma poliitika ei võimalda neil kommentaare anda.

Saksamaal resideeruva MonaVie Lääne-Euroopa tegevjuhi Peter Verdegemi sõnul on mitmed organisatsioonid kinnitanud, et tegemist ei ole püramiidskeemiga. «Ma ei ole isiklikult kursis Eesti tarbijakaitseameti arvamusega, kuid ei, me ei ole püramiidskeem. Kindlasti mitte,» kinnitas Verdegem.

Vastates küsimusele, kas ettevõte värbabki endale uusi liikmeid nö jäneste abil, ütles Verdegem, et see ei ole firma taktika. «Mul ei ole aimugi, kus selline praktika on. Ma ei ole ise Eestis käinud, kuid see ei ole midagi, mida me propageerime. Sellist taktikat ma ei tunnusta. Loomulikult on inimestel erinevad tehnikad ja toote turustamise või ärikontseptsioonid, kuid niisugusel viisil meie seda ei propageeri,» ütles ta.

Verdegem lisas, et nagu igas ettevõttes, tuleb ka MonaVie’s raha teenimiseks tööd teha.

Tagasi üles