Kui seni on vabatahtlike päästjate tegevused olnud piiratud valdavalt klassikalise tuletõrjumisega, siis lähituleviks võivad vabatahtlikud viia läbi päästeoperatsioone ka siseveekogudel.
Vabatahtlikud päästjad võivad saada tegevusi juurde
25. oktoober 2012, 15:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Priitahtliku Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi sõnul on praegu vabatahtlike tegevused piiratud klassikalisema tuletõrjumisega ehk vee veo, tulekustutamise abistamise ning tulekustutamisega.
Samas märgib ta, et vabatahtlike võiks kasutada ka millekski muuks kui veevedu või pritsimine. «Me ei taha, et ühtegi kutselist päästjat lahti lastakse, aga aega ajal võiksime neid aidata.»
Killandi sõnul on aastatega olukord paranenud ning räägitakse pinnalt päästest ehk siseveekogudel õnnetusse sattunud inimeste ja vara päästmistest. «Päästeliidul on täna 10-15 koolitatud meeskonda valmis sellega tegelema.»
Päästeliidu andmetel on Eestis 100-110 vabatahtliku meeskonda ehk kokku 1200-1300 vabatahtliku päästjat. Nende arv on Killandi sõnul igal aastal pisut kasvanud.
Päästeameti pressiesindaja Annika Koppel ütles Postimehele, et vabatahtlikke on päästealal oktoobri alguse seisuga kokku 1236. Viimase kahe aastaga on arv suurenenud üle 30 protsendi.
Vabatahtlikke päästjaid kaasatakse päästetöödel selliste tegevuste juures, mida neile on väljaõppe käigus õpetatud. Kehtivad väljaõppe programmid ei luba teha keerulisi erivõimekust nõudvaid tegevusi, nagu näiteks suitsusukeldumine ja veepääste.
Sel aastal andis päästeamet vabatahtlikkuse tegevuse toetamiseks üle depoohooned Sakus, Võsul, Kanepis ja Puhjas. Eelmainitud kohtades andis amet lisaks depoohoonele ka päästeauto vabatahtliku valveteenistuse tagamiseks.