Õiguskantsler taunib fiktiivseid meeleavaldusi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Reformierakonna kontor Tõnismäel.

FOTO: Andres Haabu

Õiguskantsler Indrek Teder rõhutas, et õigus meelt avaldada on kodanike üks olulisemaid põhiõigusi ja avalik võim ei tohiks lasta seda õigust kuritarvitada, lubades registreerida fiktiivseid koosolekuid teiste takistamiseks.

Postimees küsis õiguskantsleri arvamust Reformierakonna eilsele käitumisele, kui erakonna esindaja registreeris politseis peakontori ees toimuvad avalikud koosolekud kolmel päeval kümneks tunniks, mistõttu kunstitudengid jäid ilma õigusest seal Silver Meikari toetuseks meelt avaldada. Tegelikult kogu päeva vältavaid üritusi Tõnismäe tänaval oravapartei kontori ees ei toimunud.

Teder ütles Postimehele, et ei ole konkreetse juhtumi asjaolusid analüüsinud, kuid pidas võimalikuks oma varasema tegevuse pinnalt asjaolusid selgitada. Nimelt tegeles ta aastatel 2009 ja 2010 MTÜ Loomade Nimel avaldusega, kes kaebas, et Tsirkuse tuuri korraldaja Lauri Viikna takistas MTÜ Taimede Nimel abil loomakaitsjate võimalust tuuri peatumiskohtades meelt avaldada, registreerides seal ise varakult oma meeleavaldused.

Selle menetluse kestel võttis politsei oma praktikas uue suuna. Seni oli politsei niinimetatud fiktiivsete koosolekute suhtes seda meelt, et neid ära keelata ei saa, sest avaliku koosoleku seadus ei kohusta koosoleku korraldajat registreeritud koosoleku läbiviimiseks ning koosoleku toimumisest või ärajäämisest politseid või kohalikku omavalitsust teavitama.

«Politsei kinnitas, et nad võtavad lihtsalt teadmiseks, et koosolekut ei toimu, kuid see ei anna politseile õiguslikku alust sama korraldaja järgmise koosoleku teate registreerimata jätmiseks. Lisaks selgitati vastuseks õiguskantsleri järelepärimisele, et edaspidi paluvad nad koosoleku registreerijal joonistada koosolekul osalejate paiknemine väga täpselt kaardile, mis enamikel juhtudel võimaldab samas lähedal ka teise koosoleku korraldamist,» märkis Teder.

Menetluse tulemusel saatis õiguskantsler 2010. aastal Tallinna linnavalitsusele kirja, milles palus ka neil sarnast praktikat rakendada, et  fiktiivse koosoleku registreerimine ei takistaks päriskoosoleku toimumist.

Õiguskantsler taunis fiktiivsete avalike koosolekute korraldamist, kui tegelik kavatsus on teiste isikute põhiseaduslike õiguste teostamise takistamine.

«Igaüks peab oma õigusi heauskselt kasutama. Avaliku võim ei tohiks seetõttu lubada ühel isikul kuritarvitada oma õigusi teise isiku arvelt. Uurimisprintsiibist tulenevalt tuleks õiguste kuritarvitamisele viitavat teavet kontrollida, saamaks põhjalikumat teavet kaalutlusotsuse langetamiseks,» märkis Teder.

«Avaliku koosoleku seadus annab õiguse jätta registreerimata koosolek, kui samal ajal ja samas kohas või marsruudil on juba registreeritud üks koosolek. Seadusandja on andnud seega ametiasutustele õiguse ja kohustuse kaalutleda kõiki olulisi asjaolusid ning langetada sellest tulenevalt õiglane otsus,» lisas Teder.

Õiguskantsler rõhutas, et õigus rahumeelselt koguneda ja meelt avaldada on üks olulisemaid põhiõigusi demokraatliku riigi püsimisel, mille tagamise eest on õiguskantsler järjepidevalt seisnud, kontrollides põhjalikult talle esitatud sellekohaseid avaldusi. «Samuti on õiguskantsleril vajaduse korral õigus algatada menetlus omal algatusel,» meenutas Teder.

Tagasi üles