Kuidas teie suhtute Estiko poolt kesklinna arengustsenaariumidesse tehtud ettepanekusse võõrandada avaturu krunt? Kas see tähendaks avaturu lõppu selles asupaigas?
Intervjuu Tartu linnapea Urmas Kruusega: nii turg kui ettevõtlus on avalik huvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt tahan maha võtta kahtluse, et linnavalitsust turg ei huvita ja ta on valmis selle muude arenduste huvides ükskõik kuhu kolima. Kindlasti see nii ei ole, avaturg on tartlastele vajalik. Teine asi on diskussioon selle üle, mis üldse sünnib kesklinna piirkonnas ja Emajõe kallastel.
Tahaksin, et diskussioon oleks rohkem avatud ega keskenduks ainult Taskule ja turule. Samas teades, et Kilgile kuulunud kinnistud, kuhu kuulub ka Sadamateater, on saanud uued omanikud, siis ma vaataksin seda piirkonda hulga laiemalt – Emajõe kallast mööda minnes vähemalt Siili tänavani.
Kui ühiste arutelude käigus selgub näiteks, et mõistlik oleks kaldaruumi rohkem avada, uut hoonestust luua – hoonestus Aura juurest Siilini, kaasa arvatud katlamaja, ei ole kesklinnale kohaselt esteetiline –, siis võiksime küll arutada, kas koostöös erasektoriga on võimalik leida uusi lahendusi kesklinna kvaliteedi parandamiseks. Et aga avaturg võiks kesklinnast ära kaduda, ei ole mõistlik mõte.
Aga praeguse krundi võiks ikka võõrandada?
Võõrandamine on tehniline küsimus. Kui meil on toimiv osaühing Tartu Turg, siis on asi omaniku staatuses, turu funktsioonid inimeste jaoks peavad kindlasti alles jääma. Kui vaatame turu, ka avaturu sisu, on osa inimesi tõesti küsinud, kas Poola kaupa peab seal ikka müüma. See on kahe otsaga asi – peaks ja ei pea müüma. Küll olen seisukohal, et inimestel peab kesklinnas olema korralik turg.
Aga kui arutelude käigus tekib võimalus, et turg võiks selles piirkonnas 10–30 meetrit liikuda, väärib seegi arutamist. On selge, et turg peab asuma ka ühistranspordi mõjualas – keegi ei kujuta ju ette, et turg tõstetaks kuhugi linna äärde.
Kui loen lehest, et hotellide täitumus ja turistide hulk on minu unistus, siis ma ei saa ka sellega nõus olla. Ent vaadates üldse võimalusi, kes on valmis Tartusse investeerima, ning teades, et suurvõistluste ajal on hotellid tuubil täis ja hotellikohti tuleb väljastpoolt juurde otsida, siis on tekkinud olukord, kus ettevõtjad ilmselt tunnetavad, et võiks sellesse sektorisse veel investeerida.
Linna strateegias on ka rahvusvahelistumine ühe lõiguna väga tähtis – kui räägime konverentsiturismist, oma paljude rahvusvaheliste kontaktidega ülikoolidest, on selline areng väga vajalik.
Eri stsenaariumid ongi meil sellepärast, et kirjeldada eri võimalusi. Lõpptulemusena võib neist tekkida sümbioos ja seetõttu kaalume igat ettepanekut, kaasa arvatud Estiko oma, väga põhjalikult. Aga julgen öelda ka seda, et selle ettepaneku valguses peaksime mõtlema hulga laiemalt kui ühe ettevõtte keskselt.
Aga linnale kuuluvat maad sealkandis ju enam ei ole, kuhu siis seda turgu nihutada?
Ärme piirame oma fantaasiat! Me võiksime ju mõelda, et avaturg võiks asuda ka ilusa suure kõrghoone esimesel korrusel, väga mõnusas keskkonnas, kui arhitektid leiavad sobivaid lahendusi. Mõtteid ei tohi piirata – juba Vestmann on öelnud, et ehitada tuleb õhku, õhk ei maksa midagi.
Igasugustes väljaütlemistes on keskendutud ühele võimalusele ja edasine arutelu pannakse kohe lukku – see teeb mind murelikuks. Me ei tohi mingil juhul ühtki arutelu välistada. Nagu ma aru saan, on Estikol plaanis teha ka bussijaam suuremaks ja mugavamaks.
Kui arvatakse, et Tartu piiri taga on järjekord investeerijaid, tuleb ometi tunnistada, et kõige patriootlikumad investeerijad on meie oma kohalikud ettevõtjad. Kui ühiskonnas on tekkinud arusaam, et avalik huvi on ainult ühte tüüpi, tuleks endale teadvustada, et ka ettevõtlus on laiemas mõttes avalik huvi – see tähendab töökohti. Nüüd tuleb leida kogukonna arusaamade vahel mõistlik tasakaal – diskussiooni kohe algul lukku lüües kaotame väga palju.
Suhtun kõigisse ettepanekutesse väga tähelepanelikult ja tahan osaleda diskussioonides, et kõiki seisukohti laiemalt arutada. Sellel kaldaäärsel piirkonnal on väga suur potentsiaal. Ühel hetkel võime arutelude käigus tõdeda, et koostöös erasektoriga saame rajada uue kvaliteediga rannaala, sinna tekib elamuid, teeninduskohti, ettevõtlust või mida tahes, aga kindlasti ei peaks sinna tekkima tehased.
Kui kõndida siitsamast avaturult jalgsi katlamaja poole ning jõuda Siili tänavasse välja, on see praegu nii esteetiliselt kui sotsiaalselt väga kaootiline ala. Järsku leiame sellesama arutelu käigus koostöös eri ettevõtetega, et siin on mõistlik üht-teist liigutada, linn võiks ehk oma maafondi arvestades teha mingi vastukäigu, et see mõistlikult ja terviklikult välja arendada. Niimoodi tuleks minu arvates mõelda.
Nii et turg on suurtes plaanides vaid väike täpe?
Turg on nii sotsiaalselt, emotsionaalselt kui praktiliselt vajalik, väga oluline täpe. Seda turgu tuleb hoida, aga kas see asub sada või kakssada meetrit ühel või teisel pool, ei tohiks olla põhjus, et mõni ettevõtlus või arendus peaks jääma toppama. Mõtlen, et normaalsete arutelude käigus ja läbirääkimiste tulemusel võivad mõlemad saavutada uue kvaliteedi.