Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud loobuvad oma palgatõusust ja maksavad selle tagasi.
IRLi saadikud maksavad palgatõusu riigile tagasi
3. aprill 2009, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik 19 saadikut kirjutasid vastava avalduse riigikogu raamatupidamisele,» kinnitas Postimees.ee'le fraktsiooni pressiesindaja.
Riigikogu pressitalituse teatel saab riik fraktsioonilt tagasi 55 014 krooni. Kuna saadikute palgatõus sõltub nende ametikohast, siis on ka tagasimakstavad summad erinevad. Kõige rohkem loovutab riigile riigikogu esimees Ene Ergma, kelle palk 78 702 krooni on parlamendis ka kõige suurem.
Riigikogu raamatupidamise andmetel oli Ene Ergma netopalga tõus 4014 krooni, fraktsioonijuhi Mart Laari, Marko Mihkelsoni ja Marko Pomerantsi netopalga tõus oli 3280 krooni. Ken-Marti Vaheri sissetulekud kasvasid 3346 krooni, Urmas Reinsalul, Andres Herkelil ja Kaia Ival 2951 krooni.
Kuna riigikogu liikme palk on seotud IV kvartali keskmise palgaga, siis kasvas see alates selle aasta 1. märtsist 49 080 kroonilt 52 468 kroonini.
Sotsid maksavad tagasi osa riigieelarvest eraldatavast toetusest
Sotsiaaldemokraadid tagastavad alates aprillist riigile 8,3 protsenti. parteile riigieelarvest makstavast toetusest.
SDE esimehe, siseminister Jüri Pihli hakkab erakond igakuiselt riigile tagasi kandma 61 500 krooni.
Sotsiaaldemokraadid tegid enne negatiivse lisaeelarve kinnitamist koalitsioonipartneritele ettepaneku riigieelarves erakondade rahastamiseks ette nähtud 90 miljonist kroonist 8,3 protsenti ehk kokku 7,5 miljonit krooni kärpida, kuid võimuliidus ei leidnud see toetust.
Sel aastal saab riigikogus 31 kohta omav Reformierakond riigieelarvest 27,5 miljonit krooni, 29 kohta saanud Keskerakond 25,8 miljonit ning 19 kohaga esindatud Isamaa ja Res Publica Liit 16,9 miljonit krooni.
Kümne saadikuga esindatud Sotsiaaldemokraatlik Erakond saab eelarvest 8,9 miljonit krooni ning kuut kohta omavad Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised mõlemad 5,3 miljonit krooni.
2007. aasta riigikogu valimistel osalenud, kuid parlamendist välja jäänud erakondadest saavad eelarvest ainsana raha Kristlikud Demokraadid, kes kogusid valimistel 1,7 protsenti häältest. Nende aastane toetussumma küündib 150 000 kroonini.
Seaduse järgi saavad riigilt toetust kõik erakonnad, kes kogusid viimastel riigikogu valimistel vähemalt ühe protsendi häältest. Parlamendiparteidele eraldatakse toetust vastavalt valimistel saadud kohtade arvule.