Euroopa Välissuhete Nõukogu programmidirektor Kadri Liik rääkis täna piirivalve 90. aastapäevale pühendatud konverentsil, et Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline viisavabadus võib kõige varem tulla 2015-2016. aastal.
Kadri Liik: ELi ja Venemaa vaheline viisavabadus võib tulla 2015. aastal
1. november 2012, 14:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaal on tänu poliitilisele olukorrale masendusmeeleolud inimeste hulgas väga tugevad ja emigreerumismeeleolud samuti,» märkis Liik. «Viisavabadus Euroopa Liiduga on asi, millele tavakodanike hulgas on Moskvas tellimus kindlasti olemas.»
Liigi sõnul on huvitavam küsimus, kas ja mida tahab Kreml.
«On inimesi, kes ütlevad, et Kreml tegelikult viisavabadust ei taha,» seletas ta. «Nad küll nõuavad seda kõikidel poliitilistel kohtumistel väga pealetükkivas kõneviisis, aga üks võimalus seda seletada on sisepoliitikast lähtuvalt: nad tahavad inimestele näidata, et Euroopa on paha ja kiusab neid ja Lääne demokraatiad ei taha neid Euroopas näha.»
«Pigem tundub, et soov saada viisavabadust on tõsine ka Kremli poolel,» kinnitas Liik.
Siiski ei taha nad Liigi sõnul teha tehnilisi samme, mida Euroopa Liit nõuab ning suhtuvad nendesse kui formaalsetesse nõuetesse, ega taha aru saada, et ELi jaoks on asi sisuline.
«Selles on eneseuhkusest lähtuvat ja survestavat lähenemist,» märkis Liik. «Putin tahab kindlasti Sotši ajaks saada viisavabadust ja suhtumine ELi on natukene selline, et «kes te üldse olete, et tulete meile viisavabadust keelama».»
Viisaküsimuses on Liigi sõnul Euroopa riikide vahel teatavad veelahkmed ja ka kõikide riikide siseministeeriumid on märksa skeptilisemad, kui nende riikide ärimehed, turismiedendajad jne.
«Turismimaad nagu Kreeka, Hispaania, Itaalia tahavad viisavabadust,» ütles ta. «Väga konservatiivne on Saksamaa siseministeerium, aga ka Holland ja Põhjamaad.»
«Palju on selliseid riike, kelle positsioon pole siiras,» märkis Liik. «Poola on sõnades viisavabaduse poolt, aga ma arvan, et nad on sõnades poolt sellepärast, et nad ootavad, et Saksamaa ütleks välja, miks pole viisavabadus Venemaaga hea mõte. Ma arvan, et Poola on natuke väsinud Venemaa skeptiku rolli mängimisest.»
Liik ütles, et tõenäoliselt arutatakse detsembrikuisel tippkohtumisel viisavabaduse teemat ja 2013. aasta suvel võib tulla otsus alustada viisavabaduse läbirääkimisi Venemaaga.
«Kuna Venemaa arengud on niivõrd ebameeldivad, siis tegelikult väga suurt poliitilist tahet Venemaale viisavabaduse küsimuses vastu tulla liikmesriikides ei ole,» kinnitas ta.
Liik ütles, et kui läbirääkimised suvel algavad, ei tähenda see seda, et nendega saab kiiresti edasi minna ja suure tõenäosusega ei saa tõeks Venemaa president Vladimir Putini suur soov saada viisavabadus 2014. aasta Sotši olümpiamängudeks.
«Pigem juhtub see hiljem, 2015-2016. aastal,» pakkus Liik. «Ei välistaks ka seda, et kui Venemaa arengud päris hulluks lähevad, siis kuidagi see asi kerib veel tagasi.»