Ekspert: vaid ametikohaga vastutamine olukorrale lahendust ei too

Professor Maaja Vadi.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Tartu ülikooli juhtimise õppetooli juhataja ja juhtimise professor Maaja Vadi hinnangul sunnib politsei- ja piirivalveametis toimunud ametnike kuriteo maha vaikimine rääkima organisatsioonis olulistest asjades ning vaid ametikohaga vastutamine olukorrale lahendust ei too.

Vadi sõnul on sellised olukorrad võimaluseks õppida sellest, mis on tehtud või tegemata jäänud. Organisatsioon peab hindama, kuidas selle juhtumini jõuti, kuidas sellised otsused sünnivad ja juhid peavad organisatsiooni sees ja väljas selgitama olukorda.

«Kriitiliselt tuleb hinnata, kuidas juhtumiga edasi minna. Kindlasti tuleb tegeleda põhjuste ja nendeni viinud otsusteahelaga. Mõnikord alahinnatakse mõne teguri tähtsust, tegu ei pruukinud olla planeeritud sellisena, vaid üks otsus tõukas teist taga.»

Organisatsioonis tuleb vastutus võtta tehtu eest nii moraalselt kui materiaalselt ja seda korrakaitse kultuuri eripära arvestades, lisas ta. «Kas see tähendab oma rollis tagasi astumist või midagi muud, see tuleb selgeks rääkida. Milline on vastutus, mida erinevate tasandite juhid võtavad?»

Vastutavate inimeste karistamine on üks võimalus teadvustamaks, et normi vastu on eksitud. «Jõu ja korrastruktuurides on kindlasti formaalsel karistusel oma roll. Sellepärast, et see teadvustab normi vastu eksimisest. Kuid on ka teisi võimalusi ning neid tuleks samuti kaaluda. Eesmärk on ju, et organisatsioonis jõutakse probleemi sisulise arusaamiseni. Mitte ainult, et keegi vastutab oma ametikohaga, vaid öeldakse selgelt, mis läks viltu ja mille nimel töötatakse, et seda enam ei juhtuks.»

Vadi hinnangul tuleks arvestada ka sellega, milline on moraalne kahju organisatsiooni mainele. «Nende hulgas, kellel tekib õigustatud alus oma karistuse tühistamise nõudmiseks, võib olla paadunud eeskirjade rikkuja ning tema käitumist on nüüd amet õigustanud.»

Vastutust tuleb Vadi sõnul võtta tegevuste tulemuste alahindamise eest. 

Telesaate «Pealtnägija» eestvedamisel sai avalikuks juhtum, kus politsei- ja piirivalveameti juht Raivo Küüt ning Ida prefekt Aldis Alus vaikisid maha prefektuuri sisekontrollitalituse koostatud liiklustalituse ametnike kuriteost teatanud ettekande.

Prefekt Aldis Alus 5. märtsil oma sisekontrollitalituselt ettekande. Kus kirjeldatakse, kuidas liiklustalituse juht Alvar Ottokari soovitusel on patrullpolitseinikud kasutanud nelja kuu jooksul teadlikult taatlemata kiirusemõõtjat ja kahte kaalu.

Ottokari soovitusel sisestasid politseinikud liiklusrikkumiste protokollidesse andmed, nagu kasutatuks kiirusemõõtmisel ühte teist, mootorrattale paigaldatud radarit. Kokku said ebaseaduslikult karistuse 180 inimest.

Küüt ning Alus pääsevad skandaalist ilmselt karistuseta. Alus teatas täna lõunal, et võtab vastutuse taatlemata mõõteseadmete kasutamise juhtumi lahendamisel tehtud vigade eest ja lahkub prefekti ametist.

Tagasi üles
Back