Aasta isaks valitud Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee, kellel on kaks last ja neli lapselast, ütles usutluses Postimehele, et iga tulevane ja iga tänane isa peaks oma rolli endale selgeks tegema selliselt, et ta kümne aasta pärast ei peaks midagi kahetsema.
Ralf Allikvee, mis teeb ühest isast hea isa?
See, et ta on mees, ürgses mõistes mees.
Iga mees ei ole veel isa.
Iga mees on potentsiaalne isa. Tuleb olla alati seal, kus on sinu pere, eelkõige austada iseennast, teha neid asju, mida sa ei pea häbenema, tunnistama alati õiges kohas oma vigu ja veelkord, kui sa midagi teed, tee nii, et see asi on tehtud hästi. Et sa ei pea seda kahetsema, et oled midagi ise halvasti teinud. Niikuinii sa eksid, aga isegi kui eksid, siis enne seda tee oma tööd hästi.
Kui Te ringi vaatate, siis kui palju Te näete isadel neid omadusi?
Küllaltki palju. Seda ei ole mitte vähe. Kuigi me elame globaliseeruvas muutuvas maailmas, ma väga loodan, et mõni asi, mõni ajalooline traditsioon jääb siiski püsima.
Mida olete Teie oma pojale õpetanud, edasi andnud, et temast saaks hea isa?
Tõenäoliselt olen ma oma karmusega näidanud, kuidas on võimalik saada heaks spetsialistiks, sest kõik mehed arenevad natukene aeglasemalt kui tüdrukud. Oma lastega vesteldes tuleb jääda nende jaoks nii avatuks, et nad ka sinuga avameelselt vestleksid. Nii kaua, kuni on avameelsus, on võimalik midagi teha. Võibolla olen temaga õigel ajal käitunud väga resoluutselt tänu millele on ta saanud selliseks nagu ta täna on – kahe lapse isa ja oma eriala tippspetsialist.
Sõna «karm» on käis läbi ka vesteldes Teie tütrega. Mida see sõna Teie puhul tähendab?
Ütleme nii, et ma naeratan suhteliselt vähe. Elu on niiviisi õpetanud.
Isadepäeval räägitakse isadest ja nendega seotud muredest-rõõmudest. Kas Teie hinnangul pööratakse ühiskonnas ka muudel päevadel isadele piisavalt tähelepanu ja kas peaks võibolla pöörama rohkem?
Ma ei ütleks, et peaks väga palju rohkem tähelepanu pöörama, aga iga tulevane ja iga tänane isa peaks oma rolli endale selgeks tegema. Ja peaks selgeks tegema ka selliselt, et ta kümne aasta pärast ei peaks midagi kahetsema.
Iibeprobleemidest on meil räägitud aastaid. Kuidas Teile tundub, kas tänapäeva noored mehed veidi kardavad isaks saamist või lükkavad selle mõnel muul põhjusel edasi?
Oleme siiski alles 20 aastat taasiseseisvunud Eestis, 20 aastat ainult kapitalismi. Paljude jaoks on meil eelkõige oluline ainult enese heaolu ja siis alles tuleb meelde, et oleme siiski bioloogilised olevused ja meil on oma teatud roll täita. Loodan väga seda, et veel mõni aeg ja siis me jõuame jälle optimaalsete olukordade juurde.
Kui suur üllatus oli Teie jaoks aasta isaks valimine? Kuidas Te seda tunnustust võtate?
Sada protsenti on vähe – see oli mulle veel suurem üllatus. Ma ei oska ennast kuidagi panna aasta isa rolli, sest ma olen tavaline isa, kel on elus õnne olnud, kel on tore perekond, aga et ma midagi erilist oleks teinud, kuskil midagi ülikangelaslikku, seda mitte mingil juhul.
Ralf Allikvee on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ja töötanud onkokirurgina mitmetes Eesti haiglates. Allikvee on olnud Tallinna Mustamäe haigla peaarst ja 2001. aastast Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige, nüüdne juhatuse esimees.
Eesti Naisliit valib aasta isa 15. korda. Esimene aasta isa valiti 1998. aastal: