Pangandusjärelevalve teeb külmutamise plaani maatasa
6. aprill 2009, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein ründab teravalt valitsuse plaani külmutada kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse.
Kuigi otseselt pole finantsinspektsioon külmutamise vastu, siis Malmsteini kirjas loetletud probleemid ei jäta kahtepidi arusaamise kohta: maksete peatamine teise sambasse pole hea mõte!
«Pensionifondidesse sissemaksete tegemise peatamine võib endas sisaldada märkimisväärseid õigusriske,» kirjutas Malmstein rahandusminister Ivari Padarile saadetud kirjas.
Nii võivad külmutamisotsusest solvunud teise samba omanikud kaevata riigi või ka fondivalitsejad kohtusse, nõudes neile antud lubaduste täitmist.
«Finantsinspektsioonil puudub teadmine, kas riik on igakülgselt hinnanud taoliste nõuete tagajärgi,» jätkas Malmstein.
Malmsteini sõnul on kohustusliku pensionifondi müümisel nii liitunud isikud kui ka pensionifondivalitsejad põhjendatult eeldanud, et riik ei murra sõna ning süsteem selle olulistes tingimustes säilib.
Valitsusjuht Andrus Ansip soovib maksed teise pensionisambasse kaheks aastaks külmutada, et parandada valitsussektori eelarvedefitsiiti ja täita eurotsooniga liitumise tingimused.
Lisaks pankureile on külmutamise plaani vastu ka Tallinna börsi juhtkond. Või vähemalt suhtub sellesse ülima ettevaatlikkusega.
«Täiendavaid küsimusi on tekkinud nii meil kui paljudel teistel kogumispensioni süsteemi osalistel,» ütles Tallinna börsi juhatuse liige Kadi Ruusalepp. «Võib-olla muid alternatiive peale kogumispensioni maksete külmutamise tõepoolest ei ole. Sellisel juhul peaks seda infot avalikkusega rohkem jagama. Raskete otsustega ollakse tihti nõus ja eriti siis, kui need otsused on tõepoolest läbimõeldud ja selgelt põhjendatud.»
Malmstein juhtis tähelepanu ka sellele, et finantsturgude madalseisu ajal investeeringute katkestamine võib raskeid tagajärgi tuua fondide tootlusele.
Finantsinspektsioon peab lubamatuks ka seda kui pensionifondide osakuomanikel lubataks enne tähtaega osakuid hakata tagasi võtma.
Pensioni teise sambasse maksete külmutamist on toetanud ärimees Indrek Neivelt, kelle arvates on see küll halb, aga euro saamise nimel siiski mõistlik valik.
Neivelt viitas, et lõviosa pensionifondi rahadest investeeritakse välismaale. Majanduskriisi ajal oleks aga seda raha vaja kodumaal siinset majandust ergutamas.
Pigem on maksete külmutamisega nõus ka üks pensionisüsteemi loojatest, teadlane Lauri Leppik.
«Kui teise samba peatamine on see ohver, mis euro kasutuselevõtuks tuleb tuua, peaks valitsus andma ka selge veksli, et 1. jaanuarist 2011 jätkuvad sissemaksed pensionisambasse eurodes,» kirjutas Leppik Postimehes ilmunud arvamusartiklis.
Leppik ei pea põhjendatuks ka väiteid, et maksete külmutamise pärast kaotaksid tulevased pensionärid palju raha.
«Ometi ei kõiguta teise samba usaldusväärsust praegu niivõrd valitsuse kava maksed ajutiselt peatada kui finantsturgude kriis ja fondivalitsejate suutlikkus sellega toime tulla,» kirjutas Leppik.
Finantsinspektsiooni andmeil on umbes kümnendik teise samba pensionifondide rahast investeeritud Eestisse.
Järelevalvejuht Malmstein viitas ka sellele, et üks muudatus viib paratamatult järgmisteni.
«Ühiskonna vananemiseprotsessi jätkumisel suureneb poliitiline surve suurendada pidevalt sotsiaalmaksu, mis pärsiks uute töökohtade loomist ja majanduse konkurentsivõimet ,» jätkas Malmstein.
«Piirdume oma seisukohtade esitamisel üksnes finantsjärelevalveliste aspektide aruteluga ning loodame teemal asjakohast analüüsi ja diskussiooni,» teatas Malmstein.
Teise samba fondides on praegu pisut üle 11 miljardi krooni. Eeloleva kahe aastaga võiks laekuda veel umbes 6 miljardit krooni.