Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Oravate sünnipäev kriisiõhkkonnas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Möödunud nädalal koopaoravate kohtumisel tehtud otsuseid erakonna tuleviku osas pole seni täpsemalt avalikustatud. Fotol siseneb n-ö oravakoopasse ehk partei ladviku koosolekule Reformierakonna üks peamisi strateege Rain Rosimannus (vasakul). | FOTO: Andres Haabu

Reformierakond pole ikka veel leidnud rohtu, kuidas  peatada laviinina üle erakonna rulluvat kriitikalainet. Iga päev toob uusi negatiivseid uudiseid.

Täna 18. sünnipäeva pidav Reformierakond seisab keset üht oma suuremat kriisi läbi aegade, millega samas kaalukategoorias on ehk vaid Siim Kallase kunagine kümne miljoni dollari lugu. Kriitika rahastamise ümber ei ole vaibunud, vastupidi – pärast prokuratuuri otsust uurimine lõpetada (formaalselt võib öelda, et süüd ei leitud) on see ainult hoogustunud.

Lisaks on riburada pidi tulnud juurde uusi skandaale ja skandaalikesi: protestimeeleavalduse blokeerimine Reformierakonna peakontori juures, integratsiooni sihtasutuse raha eest propagandafilmide tegemine, osa tuntud reformierakondlaste (Kaja Kallas, Andrei Korobeinik) avalikud kahtlused, teiste (Valdo Randpere, Jürgen Ligi) kummalised ja teravat vastureaktsiooni pälvinud sõnavõtud.

Pikaajaline mõju

On tekkinud lausa uus kodanikuliikumine «Aitab valelikust poliitikast», kes partei tänase sünnipäeva puhul korraldab selle kontori juures aktsiooni. Omalaadse sünnipäevakingina mõjub ka kunagise kaitseministri, kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi eile avalikuks tulnud teade, et ta astub Reformierakonnast välja.

Siiani pole kõik see Reformierakonna populaarsusreitingule mõjunud. Viimastel kuudel on see olnud kenasti üle 30 protsendi, oktoobris näiteks 32 protsenti. Eks neile arvudele ole reformierakondlased ka viidanud, osalt õigustusena, et näe – skandaal on üles puhutud, aga rahva seas see ei haagi. Näiteks rääkis eelmise nädala «Kolmeraudse» saates Valdo Randpere, et pahameel Reformierakonna vastu pole laiapõhjaline, vaid tekitatud «väikese grupi» poolt.

Ometi võib ka populaarsus kahanema hakata. Sellel reedel avaldab TNS Emor oma traditsioonilise igakuise erakondade toetusreitingute edetabeli ja Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul näitavad tulemused esimest korda, et ka Reformierakond pole siiski päris teflonist. Täpseid arve Voog veel ei avalikusta, ta ei saagi, sest kõik andmed pole veel laekunud, aga esialgsed tulemused näitavad Reformierakonna langust.

«Suvel oli kriitika Reformierakonna aadressil rohkem ajalehtede arvamuslehekülgedel või mõnes nišiväljaandes, aga viimased kuu aega on see olnud igal pool ja väga ühemõtteline,» räägib Voog. Hakkab külge jääma. Suhtekorraldaja Ivo Rull viitas sellessamas «Kolmeraudses», et üks pikaleveninud skandaali negatiivne külg (Reformierakonna jaoks) on just see, et uudised ja teated, mis muidu ehk ei saakski nii suurt tähelepanu, võimenduvad praeguses kontekstis veelgi.

Näiteks Äripäev kirjutas eelmisel nädalal riigiettevõtete nõukogu liikmete kohtade ja parteidele tehtud annetuste seosest. Ilma Meikari-Michali rahastamisskandaalita oleks sellel olnud üks tähendus, nüüd aga juba hoopis teine. Samamoodi mõjub integratsiooni sihtasutuse rahastatud filmide lugu – kui mõnel teisel hetkel oleks saanud sellest lihtsalt üle, öeldes, et asi näeb niru välja, parandame ennast ja läheme edasi, siis nüüd ei tundu see enam juhusliku tööõnnetusena, vaid millegi süsteemsena – see ongi viis, kuidas aetakse asju Eesti Vabariigis AD 2012.

Üks pikaajaline mõju Reformierakonnale on igal juhul selge – esitleda ennast valge, puhta ja korruptsioonivaba jõuna, mis oleks olnud näiteks loogiline strateegia Keskerakonna vastu järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimistel, ei mõju kindlasti enam veenvalt.

Partei ise on siiani valinud taktika, et läheme edasi, küll kära vaibub, asjad unustatakse, varsti tulevad jõulud. Eelmise nädala kolmapäeva õhtul peeti nn koopaoravate kohtumine, vabas vormis räägime-suud-puhtaks-tüüpi üritus, kus osalesid parteisse kuuluvad riigikogu liikmed, valitsusliikmed ja teised juhtivad reformierakondlased. Avalikkuse jaoks lepiti kokku, et selle kohtumise detailidest veel ei räägita.

Niipalju on teada, et sõna said kõik, ka erakonna viimase aja käitumise suhtes kriitilisemalt meelestatud tegelased. Räägiti rahastamisest üldiselt, aga ka konkreetselt Reformierakonna rahaasjadest. Räägiti suhtlemisest, nii partei sees kui ka avalikkusega. Räägiti ka vabanduse palumisest. (Keeruline küsimus, poetab üks kohalviibinu – kui formaalselt on Michal ja Lillo rahastamisasjades õigeks mõistetud, mille pärast sa siis vabandust palud. Küll aga võiks äkki mõningate väljaütlemiste eest, mis avalikkuses pahameelt tekitanud, lisab ta.)

Asi venib ja kriitika jätkub

Räägiti ka sellest, kas Kristen Michal ei peaks ikkagi tagasi astuma – ka see pole lihtne, formaalselt süüd ju pole, õige aeg kah mööda lastud. Pealegi võib öelda, et mingis mõttes on Mi­chal rahastamisasjus siiani tule enda peale võtnud, päästes nii ehk mõnegi teise parteilase liigsest tähelepanust.

Lõpuks tehti koopaoravate kohtumisel ka terve hulk ettepanekuid, mida teha ja kuidas edasi minna. Teiste hulgas käis oma ettepanekud välja Kaja Kallas, aga ka tema ütleb praegu, et neist ettepanekutest täpsemalt rääkida ei saa. «Selline oli kokkulepe,» mainib Kallas.

Ka ajastusega läks halvasti. Esialgu pidid koopaoravate kohtumisel aetud jutust sündima konkreetsed otsused Reformierakonna juhatuse koosolekul, mis pidi toimuma päev hiljem, neljapäeval, kuid Andrus Ansipi välisvisiidi tõttu lükati otsustamine edasi. «Nüüd peaks see toimuma 21. novembril. Paha asi muidugi, taas kord venib ja kriitika jätkub,» ütleb üks reformierakondlane.

Tagasi üles