Mitme suurriigi Facebooki kasutajad saavad alates maikuust sotsiaalmeedias anda teada oma valmisolekust olla elundidoonor. Andmekaitseinspektsiooni kinnitusel Eesti seadused seda ei keela.
Eesti seadused lubavad organidoonoriks hakata Facebookis
18. november 2012, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates maikuust on USA, Kanada, Suurbritannia Facebooki kasutajatel, kes on otsustanud hakata organidoonoriks, võimalus sellest ka näoraamatus teada anda. Selleks sissekandeks on eraldi võimalus elusündmuste kataloogis tervise ja heaolu rubriigis. Seda võimalust pakkuv Facebook loodab nii juba organidoonorina end üles andnud inimeste sõpru ärgitada samuti doonorlusele mõtlema.
«Isikuandmete kaitse seadus ei räägi andmete avaldamisest Facebookis ega üldse Internetis. Samuti ei räägi see seadus organidoonorlusega seotud andmetest,» rääkis andmekaitseinspektsiooni pressiesindaja Stiina Liivrand. Ta kinnitas, et seadus lubab inimesel enda kohta avaldada, millist infot iganes ta avaldada soovib. «Seega, kui inimene teeb enda kohta märke organidoonorluse lubamiseks, ei ole see seadusevastane,» rõhutas ta. Liivrand lisas aga, et sellisel Facebooki keskkonda tehtud märkel ei ole õiguslikku tähendust ehk sellisest märkest ei piisa, et ka tegelikult inimene elundidoonor olla saaks.
«Doonoriks olemise nõusolekut reguleerib rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus, mis nõuab igal konkreetsel korral selgesõnaliselt antud eraldi nõusolekut. Lisaks nõuab seadus, et nõusoleku andnud isik võib selle igal ajal kuni siirdamiseni tagasi võtta,» toonitas ta.
Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul võib surnud doonorilt elundeid eemaldada, kui inimene oli oma eluajal avaldanud tahet loovutada oma surma järel rakke, kudesid või elundeid siirdamiseks või puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks olnud selle vastu.
Eestis ametlikku doonorite registrit ei ole
«Eestis ei ole sellekohase tahteavalduse tegemine kohustus, vaid inimese vaba valik,» rääkis ta. Samuti ei ole väga täpselt piiritletud, kuidas seda teha võib ning seetõttu saab kasutada erinevaid võimalusi – võib lihtsalt teavitada oma lähedasi, võib täita doonorikaardi, võib teha sellekohase kinnituse elektroonses patsiendiportaalis.
Dr Palli sõnul on Facebook kahtlemata üks võimalik suhtluskanal, kus inimene saab oma suhtumist surmajärgsesse elundite loovutamisesse avaldada. «Kui surnud isiku lähedased on teadlikud, et isik on seda teinud, peaksid nad seda aktsepteerima,» arvas ta.
Eestis on alates 1997. aastast olnud inimestel võimalus täita spetsiaalne kaart, kus nad kinnitavad oma valmisolekust lubada pärast surma oma organeid siirdamiseks. Samas ei osanud arst öelda, kui palju selliseid kaarte on välja jagatud. Oma algset ja põhilist eesmärki – informeerida elanikkonda ja suunata doonorluse teemale mõtlema on need kaardid arsti hinnangul omal moel kindlasti täitnud.
«Samas tuleb nõustuda, et kuna Eestis on avalikkuse teavitamine doonorlusest toimunud valdavalt kampaaniate korras ja sponsorite toel, siis ei ole see tegevus olnud kaugeltki piisav ning vaja oleks teha palju-palju rohkem kui seni,» nentis tohter. Ta rõhutas, et doonorlusealane info peaks jõudma iga inimeseni, selle levitamine peaks olema riiklikult suunatud ja järjepidev.
25 organidoonorit aastas
Eestis eemaldatakse elundeid aastas keskmiselt 25 surnud doonorilt ja 3-4 elus doonorilt. Elundi eemaldamine elus doonorilt on Eestis praegu lubatud vaid selle raviotstarbeliseks siirdamiseks lähisugulasele või abikaasale. Seejuures on nõutav mõlema isiku (nii doonori kui retsipiendi) kirjalikult vormistatud teadev nõusolek.
Surnud doonorilt võib elundeid eemaldada, kui isik andis oma eluajal vastava nõusoleku või pole teada, et ta oleks olnud selle vastu.
Pärast isiku surma tuvastamist on raviarstil kohustus surnud isiku tahe välja selgitada kas tema lähedaste või seadusliku esindaja kaudu. «Seejuures ei või teised keelata elundi eemaldamist, kui surnud isik oli elundite surmajärgse eemaldamisega oma eluajal nõustunud ega ka vastupidi, nad ei või lubada elundi eemaldamist, kui isik oli seda keelanud,» toonitas ta.
Surnud doonori annetus on anonüümne. Doonori lähedastel ei ole õigust teada, kellele täpselt elund (id) siiratakse ja retsipiendil ei ole õigust teada doonori isikuandmeid.
Hetkel on trükitud doonorivoldikuid võimalik leida perearstikeskustest ja apteekidest. Täpsemat infot doonorlusest ning siirdamistest saab lugeda interneti aadressilt www.elundidoonorlus.ee, samalt lehelt saab soovi korral välja trükkida ka doonorikaardi. Elektroonset tahteavaldust on võimalik teha patsiendiportaalis www.digilugu.ee või www.e-tervis.ee .