Mariann Raisma: akadeemiline pärand Toomel

Mariann Raisma
, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TPM

Viimasel aastal on peetud tänuväärt arutelu Tartu linnasüdame tuleviku üle. Emajõe ümbrus on kahtlemata üks Tartu tuiksooni, mille areng mõjutab terve linna toimimist.

Teine tähtis piirkond linnakeskuses on Toomemägi, mis arusaadavalt nii vastakaid tundeid ei tekita – paik jääb ajalooliste hoonetega avalikuks pargiks. Sellegipoolest on tähtis küsida, millisena me soovime tulevikus Toomemäge näha.

Toomemägi on sama tähtis nii ülikoolile kui ka linnale. Igal tudengil ja tartlasel on oma side Toomemäega, rääkimata Tartu identiteedist laiemalt – ilma Toometa ei oleks Tartu selline, nagu me seda teame.

Toomemägi koos hoonete, haljastuse, teede ja kujudega kannab akadeemilist vaimu par excellence. Akadeemiline pärand on mõiste, mis võtab kokku kõik ülikooli puudutava ja selle kaudu eesti vaimu- ning teadusloo – otse ja kaudselt. Siia hulka kuuluvad nii maailmakuulus Fraunhoferi teleskoop kui ka tänapäeva tudengi eluolu, nii sajad tuhanded eksemplarid loodusteaduslikes kogudes kui ka ülikooli hoonestik.

Vahest kõige nähtavamalt paikneb akadeemiline pärand ülikooli väärikates sümbolhoonetes, aga ka paljudes kogudes, mida hoitakse nii ülikooli teaduskondades kui ka muuseumides; need kõnelevad Maa ja kosmose, inimese ja kunsti loost ning suur osa neist paikneb Toomemäel või selle lähiümbruses.

18. novembril tähistatakse kogu Euroopas akadeemilise pärandi päeva – Tartu Ülikooliski on selle päeva eel põhjust küsida, kuidas eksponeerida Toomemäge kui akadeemilise pärandi sümbolit Eestis veelgi paremini.

Toomemäe tulevane nägu

Miks peaksid turistid, tartlased või tudengid tulema Toomemäele? Turistid käivad siin imetlemas iidse katedraali varemeid, tartlased veedavad aega lastega jalutades ning tudengid tormavad üle Toome õppehoonetesse.

See on hea algus, ent selleks, et Toomemägi kujuneks kõigile veelgi olulisemaks paigaks, on seda vaja arendada – muidugi nii, et säiliks vaimsus, mida on ju nii kerge läbimõtlemata muudatustega rikkuda. Koostöös linna ja ülikooliga tuleks analüüsida, mida ja kuidas Toomemäel muuta.

Selge peaks olema, kas eesmärk on hoida Toomemäge veidi unustatud rahupaigana või kujundada unikaalne keskkond, kus on oskuslikult ühendatud minevik ja tänapäev.

Mind võlub Tartu linna kihilisus, mida on väljastpoolt tulijal väga raske tajuda ja mõista. Seda on võimalik aga atraktiivselt eksponeerida ning selle kaudu rääkida linna ja muidugi ka ülikooli lugu.

Seda on hästi tehtud Rüütli tänaval, kuid vähemalt sama lennukalt peaks ajalugu eksponeerima Toomel. Selleks peaks valima küll teised vahendid, kuid idee – jutustada avalikus ruumis keskaegse suursuguse linna lugu, ülikooli lugu, Eesti teaduse lugu – on võimalik teoks teha. Toome on justkui suur vabaõhumuuseum, kus saab osa paljudest teemadest.

Muuseum pole maja, vaid keskkond, ning Toomele väikeste lisanditega sisu loomine kujundaks sellest paigast loomingulise avaliku ruumi. Väliekspositsioon ei pretendeeri mastaapsusele, pigem väljendub see läbimõeldud detailides teedel, pinkidel, kividel, kujudel või nende läheduses.

Selline raamistav väliekspositsioon annaks Toomele lisatasandi, mis toimiks nii elamuse kui ka rohkema info edastajana.

Temaatilised mänguplatsid anatoomikumi ja tähetorni juures, päikese- ja varjutsoonid, «kõnelevad» kivid, välimängud-mõistatused, kunstiprojektid, nt skulptuuride väljapanekud, Toome kujunemise lugu kaevumajakeses ja po­ternides, «kõndimine kuulsate teadlaste jalajälgedes», toomkiriku ajatelg selle ees kõnniteel või juba kord proovitud lumelinn.

Olenevalt hooajast on ajutisi väljapanekuid-tegevusi kord rohkem, kord vähem, nagu Eesti kliimasse sobib.

Toomemäest võiks kujuneda park, kus on integreeritud tänapäeva tugielemendid (sh välitualetid) ja ajalooline pärand. Siin võiks tegutseda vähemalt üks kohvik – pargi võluv ja stiilne keskus, kust saab teavet kogu Toomemäe ja linnasüdame kohta.

Kas peaks mõnele sihile lisama monumendi? Kas professorite allee on jätkuvalt aktuaalne idee? Kas peaks teoks tegema rahapuudusel teostamata jäänud mõtte, luues «heade mõtete pingid», mis on pühendatud tuntud teadlastele? Kas peaks integreerima valgustuse, pingid, prügikastid ja teed üheks, üksteist nii vormiliselt kui ka sisuliselt toetavaks tervikuks?

Projekte ja plaane on ju tehtud, kuid pigem linna ja ülikooli poolt eraldi. Toomemägi on aga niivõrd unikaalne paik, kus akadeemiline pärand, tänapäevane mõte ning hea disain moodustaksid suurepärase terviku, mis looks unikaalse keskkonna kogu Põhja-Euroopas.

Kolm hoonekompleksi

Mõned suured sammud selles suunas on juba astutud. Toomemäel paiknevad ülikooli ajaloolised hooned, millest suur osa on säilitanud sideme ülikooliga. Ülikool on hea peremehena Toomet arendanud – annab ju see paik alma ma­ter’ile vaimu ja vaimsuse, millel nüüdne ülikool põhineb.

Seetõttu on ülikool toetanud nii ülikooli ajaloolise kompleksi restaureerimist kui ka sealsete õppehoonete kasutuselevõttu, kujundades südalinna humanitaar- ja sotsiaalteaduste ülikoolilinnaku. Perspektiivis on ülikooli ajaloolised hooned võimalikult suures ulatuses kas õppeasutused või avalikus kasutuses.

Paraku vajavad need projektid palju raha, mistõttu nende arendamine on väga kulukas ja aeganõudev. Kuid Toome arengu seisukohast on kolme hoonekompleksi restaureerimine väga suur võimalus nii kasutaja kui ka omaniku tasandil.

Tähetorn, anatoomikum ning endine toomkirik-raamatukogu moodustavad võrgustiku, mis kujundavad Toomele – koos peahoone ning veidi kaugemal asuvate botaanikaaia ja loodusmuuseumiga – ainulaadse kompleksi eesti vaimu- ja teadusloost.

Tähetorni-anatoomikumi-raamatukogu uuendamist koondavad «ideed, mis on muutnud maailma» ehk siis eesmärk on kõnelda eri teemade raames siin võrsunud silmapaistvatest mõtetest, mis on muutnud meie arusaamu, maailma- ja inimesemõistmist.

Sama vajalik oleks, et Tartust alguse saanud või siin välja arendatud ideed ei jääks üksnes mineviku rammestavasse rüppe, vaid et siin on võimalik näha ka seda, mis toimub täna ja homme.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva tähetorni ja astronoomimaja teljel peaks välja arendama kõige laiemalt planeeti Maa ja meie päikesesüsteemi tutvustava astronoomiakeskuse (sh geodeesia, geograafia).

Astronoomimajas asusid peale tööruumide ka eluruumid, kus elasid ligi paar aastasada tähetorni juhatajad oma peredega. See on muuseas ka hoone, kus tähetorni juhataja abikaasana on elanud 19. sajandi Eesti tuntuim naiskunstnik Julie Hagen-Schwarz. Astronoomimajast saab paik, mis kujundab meie järgmiste põlvkondade teadlasi – praeguseid koolilapsi.

Vana anatoomikumi välisilme on kardinaalselt muutunud – äsja lõpetati saastekvoodi raha eest tehtud remont: uuendati hoone katus, küttesüsteem, aknad ning ka fassaad. Restaureerimistööde käigus taastati kupli latern ning välisilmelt näeb anatoomikum nüüd tõeliselt suurejooneline välja. Õigustatult saab seda pidada Tartu üheks kauneimaks hooneks.

Anatoomikumi on plaanitud tegutsema kolm omavahel seotud ülikooli asutust: Peda­gogicumi õppeklassid ehk õpetajakoolitus tänapäeva tasemel, siinsetele andekaimatele noortele mõeldud teaduskool ning ülikooli teadusloo galeriid, mis kannavad edasi hoone maailmakuulsaks teinud pärandit – meditsiinilugu, millele teisel korrusel sekundeerivad keemia ja füüsika oma ilus.

Elu toomkirikus

Kunagise ülikooli raamatukogu ruumides saab lähiaastatel ülevaate ülikooli ajaloost, juba on avatud ülikooli varakamber, uuendatud on valge saali väljapanek ning järgmise aasta kevadel ootab külastajaid hullu teadlase kabinet.

Uues ajutiste näituste saalis käsitletakse mitmeid teemasid: veel viimaseid kuid on vaadata näitus tudengielust ning järgmisel aastal Eesti ja eestlaste osalusest kosmose uurimisel.

Kaugemas tulevikus on plaan publikule avada ka alumine korrus – ruum oli 19. sajandi alguses teeninud ülikooli aulana – Eesti rahvusteaduste, sh arheoloogia, samuti sotsiaalteaduste tutvustamiseks.

Toomkiriku varemete konserveerimine on jäänud pooleli, kuid tulevikukujutluses võiks seal paikneda vabaõhulava, millest on ka varem ajalehes juttu olnud (nt E. Talvistu, TPM 26.7.2010). Varemed võimaldaksid luua Tartu kvaliteetseima ja linnasüdames asuva keskkonna kontsertideks ning teatri- ja kinoetendusteks.

Samuti ootab jätku vaateplatvormide projekt: võimalik on küll turvaliselt üles-alla ronida, kuid puudu on kiikrid, selgitustahvlid ja muud lisaatraktsioonid, näiteks lamamistoolid.

Unistatud on nii tornide täiskõrguses taastamisest (TPM 28.9.1999) kui ka klaaskohviku loomisest, kuid tähtsaim on kujundada ka praeguses olukorras parim võimalik lahendus toomkiriku tornide kui turismiatraktsiooni eksponeerimiseks.

Toomemäe arendamine on investeeringuid nõudev projekt, kuid Tartu ühe sümbolina ta väärib seda.

Uue ELi rahastamisperioodi ootuses on praegu õige aeg aktiivselt tegelda siinse regiooni ühe suurima varaga ning kaaluda, mis on meie kvaliteetse avaliku ruumi ja kultuuripärandi seisukohast kõige vajalikum – ikka selleks, et minevikul oleks nii tähendus kui ka tulevik.

Akadeemilise pärandi päeval, 18. novembril kell 12–17 on ülikooli muuseumides põnevad eriprogrammid teemal «Elu jäljed». See on hea võimalus nii suurtel kui ka väikestel tutvuda akadeemilise pärandi tahkudega TÜ ajaloo muuseumis, kunstimuuseumis, loodusmuuseumis, tähetornis ja botaanikaaias. Täpne kava on muuseumide kodulehtedel www.ut.ee/muuseumid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles