Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Presidendi ümarlaual langetati kolm põhimõttelist otsust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Täna kella 11-13 Kadriorus peetud arutelul poliitikute ja kodanike vahelise usaldamatuse ja lõhe likvideerimiseks sai paika kolm põhimõttelist otsust: ettepanekuid hakatakse rahvalt koguma internetipõhiselt; ettepanekute analüüsi ja sõelumist hakkab korraldama Eesti Koostöö Kogu  ja see toimub presidendi egiidi all kartmata teema sumbumist. Eelnõud peaksid riigikokku jõudma 31. märtsiks 2013 ja seaduseks saama enne jaanipäeva.

10:57 Ümarlaua äärde kogunevad hartale allakirjutanud professor Marju Lauristin, Ignar Fjuk, Liia Hänni, Ahto Lobjakas ja Marek Tamm. Laua otsas on arutelu juhatajana koha sisse võtnud president Toomas Hendrik Ilves. Kohal on ka ministrid ja erakondade esindajad, riigikogu õiguskomisjoni esimees ja erakondade rahastamise komisjoni esindajad.

11:00 Algasid avasõnavõtud ja probleemi sõnastamine

President Toomas Hendrik Ilves alustas avakõnet. Toimus hääletus, mis selgitas, et otseülekandega veebis on nõus kõik osalejad. President Ilves ütles avakõnes, et ei sea endale illusioone, et tänase pooleteise tunniga konkreetsete otsusteni jõutakse. Ilvese sõnul on tänase päeva eesmärgid mõtestada, kuidas muuta paremaks erakondade rahastamist, kaasata kodanikke poliitikasse ja lahendada kiiva jooksnud suhtlust riigiesindajate ja valijate vahel. Ümarlaud ei ole Ilvese sõnul otsustuskogu, vaid murede läbiarutamise ja üksteise ärakuulamise koht.

11:06 President Ilves esitas arutelule päevakorrapunktid ja küsis neile ümarlaua nõusolekut, paludes nimekirja soovi korral täiendada.

11:10 TÜ võrdleva poliitika professor Vello Pettai avaldas arvamust, et ümarlaud on kahtlematult märk probleemist Eesti ühiskonnas ja tänane päevakava võib olla aluseks nendele lahenduse leidmiseks.

11:15 Marek Tamm: Me leiame ühiselt, et Eesti ühiskonnas on maad võtmas usalduskriis poliitikute ja kodanike vahel. Me leiame, et eeskätt riigikogus olevad erakonnad ei suuda seda olukorda lahendada. Praegune seadusandlus soosib suletust ja üksnes erakondlikest algatustest ei piisa. Me pakumegi välja, et vabakonnad, sh erakonnad ja ühiskonna käekäigu pärast muret tundvad kodanikud kaasatakse nende lahendamisse. St tuleb luua ekspertide hallatud virtuaalne platvorm, kus igaühel on võimalik pakkuda konkreetseid parandusettepanekuid. Me leiame, et esmajoones tuleks otsida lahendusi erakonnaseaduse täiendamiseks. Just see võimaldab meil sellest kriisist väljuda. Meie ettepanek on, et kogu virtuaalse ühisloome protsess viidaks läbi presidendi toel, ettepanekud jõuaksid riigikokku hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks ja saada seaduseks enne jaanipäeva.

11:16 Kaitseminister Urmas Reinsalu: Kõige tähtsam on ühiselt analüüsida seda, millest on praegune olukord ajendatud. Järgmistes etappides saame otsida arstimeid.

11:18 EKTK esimees Toomas Luman: Täpsustaks: keda mõeldakse «meie» all? Kas harta allakirjutanuid?

Marek Tamm: Lihtne vastus: «meie» oleme need 17 Hartale allakirjutanut.

11:20 Professor Marju Lauristin: Miks me selles olukorras oleme, on loomulik. See on ühiskonna kasvamise tulemus, meil on tegu uue põlvkonnaga. Harta ei ole suunatud ühegi erakonna ideoloogia propageerimisele. See on suunatud demokraatia arendamisele. Peame olema avatud ja on oluline, et me ei sulguks juba olemas olevatesse ettepanekutesse. Me peaksime olema avatud sellele, et nooremal põlvkonnal on oma ideed.

11:22 Liia Hänni: Ühiskonna enda areng on üks mootor, mis sünnib seda arutelu täna pidama. Teine asi on usalduskriis ja on näha, et erakondlik poliitika ei lase rahval teostada oma võimu. Teine asi on see, et põhiseaduslikud riigivõimuorganid on meil olemas ja ka nemad vastutavad demokraatia eest. Kuidas nad seda teevad - seda vastust on aga väga raske saada. Minu ettepanek on nii riigikogule kui ka valitsusele mõelda läbi, kuidas demokraatia arendamist riigivõimu tasandil tuleks parandada.

11:24 Rainer Vakra: Pall on väga paljuski riigikogu käes ja selles, et need neli erakonda astuks need sammud. Meil oleks vaja, et need neli erakonda astuksid ühte sammu selle nimel.

11:25 Keit Pentus-Rosimannus: kui see esialgne arutelu algas meie-teie joone tõmbamisega, siis minu ettepanek on sellest edaspidi loobuda. Ma ei saa kuidagi nõustuda viha õhutamisega ja vastandamisega. Me oleme siin koos selleks, et leida ühisosa. Nende nelja ettepaneku osas on arengud juba käimas, osa tööst on riigikogus juba ära tehtud.

11:27 Mall Hellam: Ma lisaks ühe probleemi veel - avaliku sektori töökohtade depolitiseerimine või politiseerimise vältimine.

11:29 Kadri Simson: Oleme jõudnud patiseisu. Meil on parlamendis suhteliselt kivistunud kaks leeri. Koalitsioon ütleb, et see on neile meelepärane. On loomulik, et kui parlamendis arutelu ei toimu, siis see liigubki sealt välja ja tekitab laia pahameelt. Isegi kui vahepeal kaks ja pool aastat järgmiste valimisteni ei tule erakorralisi valimisi, siis on võimalik ikkagi valitseda teistmoodi. Meie ettepanek on see, et teisi arvamusi tuleks kuulata. Tuleks teha head võimalused, et kõigil uutel jõududel oleks kergem tulla valimistele ja vaadata siis, keda valijad eelistavad.

11:34 Ahto Lobjakas: Ma meenutaks, et tegu on tegelikult kuuepunktilise jaotusega. Mulle jätab sügava mulje see, et kolmes punktis neljast on mainitud sõna «ausus». Ma tahan rõhutada seda, et oleme pöördunud presidendi poole selleks, et ta võtaks juhtrolli ja teiseks, et pandaks paika selge ajatelg, millal midagi toimub, muutub.

11:35 Toomas Hendrik Ilves: Enne me kuulame osapooled ära ja siis alles otsustame.

11:36 Rait Maruste: Ma tahaks südamele koputada, et sõnakasutus oleks demokraatiale kohane. Seda ei ole aga sõnumid, et oleme kriisis ja kedagi tuleks võlla tõmmata. See võib lihtsale inimesele jätta mulje, et nii ongi - tegelikult ei ole. Oleme 20 aastat oma riiki üles ehitanud ja täna on kõik need maailmavaated, mida igatsesime, meil olemas. Kas tahame seda kõike lugeda läbikukkumiseks? Mina nii ei leia.

Kui vaadata tänaseid päevakorrapunkte, siis põhiseaduskomisjonis oleme kaht neist küsimustest korduvalt arutanud ja eelnõud on kohe riigikokku jõudmas või vormistamise järgus. Teiste küsimuste arutamiseks oleme avatud.

11:41 Ignar Fjuk: Õige mitmed meist on toonud esile tigedust ja vaenamist. Vähemalt minu jaoks oli hartaga liitumise mõte see, et peatada kriisi eskaleerumine, mis on olnud suunatud poliitikate ja poliitikute vastu. Me ei taha, et see läheks edasi institutsioonide vastu.

Erakondade senine tegutsemine on olnud väljaspool ausat ja vaba konkurentsi. Uuel ideel ei ole võrdseid võimalusi, mida põhiseadus peaks ette nägema. Valimistel ei käi võitlus mitte ideede, vaid suure ja väikse raha vahel. See, mis on, ei saa ju olla demokraatia. Meie tahe on muuta ja tuua see õiglasele rajale.

Kuigi erakonnad on MTÜd, on neil ka erakonnaseadus. Seetõttu on mõistetav, et erakondade sisedemokraatia, kuidas toimub tagatoa moodustamine, peab olema avalik ja seadusega sätestatud. Selle punkti tahaks lisada.

11:45 Urmas Reinsalu: Üks tahk ongi see, mis puudutab õigusriigi toimimist. Palju on räägitud riigikogu eetikakoodeksist. Parlamendis on tekkinud puutumatuse probleemid, mis tekitab ühiskonnas nõutust.

Teine asi on see, et katsume hoiduda võistluslikust erakondlikust momendist tänasel arutelul. Peame edasi liikuma nii, et ei jääks mulje, et tulime kokku, lasime auru välja ja oligi kõik, toimub järjekordne mullistumine. Peaksime rääkima, milline on ajaline agenda edasi liikumisel. Internetiplatvorm ettepanekute sisestamiseks tundub mõistlik mõte.

11:50 Toomas Hendrik Ilves: Ma ütleks veelkord - kõigepealt laseme kõigil öelda, mida nad tahavad. Ajagraafiku pärast ärge muretsege, me jõuame sinna.

11:54 Toomas Luman: Ettevõtlusmaailm toetab, kui piire (erakondade rahastamine jt - toim.) oleks - ka meil oleks lihtsam. Samas kääridega kohe kallale minna ei pruugi ka demokraatlik olla. Olen toetanud, et teatud punktides, näiteks kulu- või tululagede pealepanemine erakondadele on asi, mida tasub arutada.

11:55 Toomas Hendrik Ilves: Võtame kiiremini sõna.

11:56 Professor Jüri Saar: Meie poliitikas on tekkinud selline olukord, et kui miski poliitikas katki läheb, siis seda ei parandata, vaid algab jutt, et see asi ei olegi üldse katki. Need 46 protsenti ei ole passiivsed inimesed, nad tegeleksid poliitikaga, aga neil ei ole õiget väljundit.

11:57 Silver Meikar: Punkte ei ole neli, vaid oluliselt rohkem. Rõhutaksin ametkondade politiseerumist ehk erakondade kartellistumist. See on ka kohaliku omavalitsuse küsimus. See tuleks lisada probleemide loetellu.

11:59 Urmo Kübar: Pentus-Rosimannus ütles, et peaksime hoiduma meie-teie vastandusest. Aga me ei saa eitada, et meie rollid on erinevad – teie riigikogus saate asju muuta. Siin algas kiiresti jutt sellest, kui palju nende punktide osas olete juba ära teinud. Meie ettepanekutele varem tegelikult ei ole tähelepanu pööratud. Lisaksin siia juurde ka selle, et võiks luua sellise meetodi, et 500-1000 inimest rahva hulgas võiks need välja vormuvad ettepanekud näiteks Saku suurhallis läbi arutada.

12:02 Marju Lauristin: Ajad on muutunud. Ühiskond ise on uuenenud ja uued inimesed ei leia endale väljundit. Me ise panime aastaid tagasi piirid valimisliitudele, aga see on viinud olukorrani, kus süsteem on kristalliseerunud. Me ei saa sundida inimesi massierakondadesse. Tuleb see süsteem avada ja see punkt tuleks ka päevakorda panna. Peame looma meetodi, kuidas inimestel oleks võimalik oma seisukohti väljendada ka valimistevälisel ajal.

12:03 Sven Mikser: Meil on olnud poliitikas üksikjuhtumeid, millele pole adekvaatselt reageeritud ja see on tekitanud mulli. Valimistel on efektiivne künnis väga kõrge. Ja need välja jäänud inimesed, kui nad ühinevad, siis nad murravad üle ükskõik kui suure barjääri.

12:05 Tõnu Viik: Demokraatiat tasalülitav jõud on võõrandumine ja see meil kasvab. Demokraatia Eestis on kriisis ja seda võib öelda. Mõte hartale alla kirjutada oligi selles, et kui otsida kriisi põhjuseid, siis see on kartellistumine - erakondadel on praegu kasulikum kasutada ringkaitset kui avatust ja samal ajal sisendada, et me juba tegeleme. Kuna te seni ei ole neid protsesse parandanud, siis selleks pakubki Harta 12 välja need kaks eelnõud ja selle, et luua virtuaalne platvorm.

12:09 Pärtel Piirimäe: Need neli punkti võib võtta kokku ühe eesmärgi alla: suurendada valitsejate legitiimsust. Kui vähendame raha ja poliitilise võimu seost, siis sealt võiks minna edasi. Pikaajaline eesmärk võiks olla see, et kompensatsioonimandaadi süsteemiga tegeleda, sest see on riigikogu liikmete tõsiseltvõetavust pidevalt vähendanud.

12:12 Annika Uudelepp: Tahan lisada ühe punkti. Küsimus on osalemises. Meil on võimu ja rahva vahel lõhe, mis vajab ületamist, kodanik tunneb, et meid ei kaasata sisuliselt, eriti tähtsate küsimuste osas meiega ei arvestata. Lõhet tuleb vähendada, tuleb leida instrument selleks. Siin ei ole hea tahte küsimus, vaid vaja on tugevamaid hoobasid.

12:15 Liia Hänni: Ma loodan väga, et eesmärkide loetelu ei ole lõplik. Rahval võib olla veel toredaid mõtteid. Ma arvan, et üks oluline eesmärk on tõsta riigi võimekust käsitleda demokraatia arengust tulenevaid küsimusi.

12:16 Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu: Järelvalvekoerake on küll esile kutsutud, aga me ei tohi teha ühtki konkreetset sammu, meil pole reaalset võimu asju parandada. Asjade parandamiseks tuleb lahendada kolm probleemi: esiteks täpsem ja raamatupidamisseadusel põhinev aruandlus erakondadelt. Teiseks defineerimine, mis on mänguväljakul lubatud ja mis mitte. Definitsioonid ja rikkumised peavad olema ühemõtteliselt kirjutatud. Kolmandaks on tegelikkuses komisjon põhiseaduseväline institutsioon. Mis puudutab erakondadele raha jagamist, siis kontroll selle üle peaks selgelt olema pandud riigikontrollile.

12:23 Toomas Hendrik Ilves: Kokkuvõtteks, tõepoolest peaksime kõigile ühiskonnas võimaldama kaasa rääkida. Võib-olla kõige eestilikum oleks seda teha interneti teel. Ma usun, et see võiks olla Facebookis. Ettepanek on see, et tähtaeg oleks 31. märts. Me ei hakka hääletama, vaid see peab sündima läbi arutelude. Oluline on, et ettepanekud edastataks riigikogule üksmeelselt ja selgesõnaliselt.

12:29 Siim Tuisk: Platvorm peab olema Facebooki väline, et kõiks saaks kaasa lüüa. Konto omamist ei saa inimestelt nõuda.

12:31 Toomas Hendrik Ilves: Ma lihtsalt pakkusin välja ühe võimaluse. Teiseks, see ei käi nii, et meil on ainult harta osalised. Me tahame jõuda sinna, et kõik, kes tahavad olla, oleksid kaasatud. Muidu ei vii see kuhugi.

12:32 Algas arutelu meetodite üle

12:33 Marju Lauristin: Siin on kaks tasandit. Üks on analüütiline: sõeluda tehnilise ekspertkogu abil välja rida ettepanekuid nendest paljudest, mis tulevad. Teine on see, et professionaalsed ja väljapool poliithuvisid olevad eksperdid saaksid neid üldistama asuda ja vormida eelnõudeks.

12:35 Mall Hellam: Internetipõhine ettepanekute tegemise vorm on hea, aga ei pruugi olla tulemuslik. Kui meenutame TOMi, siis see oli hea auru väljalaskmise koht, aga pärast ei juhtunud midagi! Soomest tuleb meelde näide, et kaasama hakati siis, kui see muudeti kohustuslikuks.

12:38 Ahto Lobjakas: Üks partei on meie ettepanekutega nõustunud, aga tahaks seda kuulda ka teistelt.

12:40 Marika Valk: Me ei ole jõudnud selleni, kes seda protsessi juhib? Tavaliselt on selleks sekretäriaat, peame selle ära otsustama. Kes neid protsesse koordineerib?

12:41 Ülle Madise: Eesti Koostöö Kogu võiks selle enda peale võtta.

12:42 Marek Tamm: Üks garantii, et see ettevõtmine õnnestub, on see, kui see on presidendi egiidi all. Konkreetselt võiks see olla nii, et paari nädala jooksul saaksid vabakonnad esitada presidendile ettepanekuid selle osas, kes võiks eksperkogus ettepanekuid analüüsida ja siis president nimetaks selle kogu. Siis on arutelu ja kolmas tase see, et eksperdid sõnastavad eelnõud riigikogule.

12:45 Keit Pentus-Rosimannus: Mida konkreetsem ajakava, seda parem. Kui saaksime aasta lõpuks ettepanekute kogumisega ühele poole, oleks väga hea. 31. märts, aga mitte väga palju kaugemale. Ma arvan, et see, kui ettepanekuid oma nime all esitatakse, on igati hea idee. Ma ei näe suurt tonti selles, et seda tehtaks läbi Facebooki. Ka postiteenuse kasutajatel peaks see võimalus olema. Arutelu ei ole kriisi tundemärk, ma ei näe siin traagikat või kriisi.

12:47 Liia Hänni: Protsessist endast sõltub väga palju tulemus. Peame inimestele selgitama seda uut lähenemist ja andma neile veendumuse, et midagi on nüüd suhtumises muutumas. Koostöö kogu esimene ülesanne peaks olema protsessi kujundamine, tuleb mõelda rahva teavitamisele ja edasi juba ekspertiis. Kogu peab arutama ressursse ja leida inimesi, kes seda veaksid.

12:48 Vello Pettai: Õiguskomisjon on palunud eelnõu välja töötada juba 1. märtsiks, ka seda tuleb arvestada.

12:50 Toomas Hendrik Ilves: Tahan kõiki tänada. Isiklikult ma näen siin suuri võimalusi. Selmet vaadata, kuidas me lahendame suurt kriisi, võiks vaadata, võib-olla suudame midagi kihvti teha. Kinnitan, et see protsess ei sumbu. Tehnilise poole jätaks hea meelega Koostöö kogule, sest meie võimekus on väike selleks.

Esiteks ma sooviksin, et kui tuleb mingi ettepanek, siis öeldakse, et see ei sobi. Kui on teine versioon, siis võtame ka kasutusele, meil on vaja sallivust kasvatada.

Palve kõigile, kes on siin või vaatavad ja kuulavad: kui kommentaatorid või need, kes on valitsuses, kasutavad sõnapruuki mis on sobimatu, siis see ainult eskaleerib olukorda. Mind väga häirib meie avalik retoorika. Ma räägin siin riigikogu liikmetest, vabakondlastest ja ajakirjanikest. Kui me nii jätkame, siis ma jätkame üksi. Seetõttu võtkem palun kõik, kes kuulavad, tuurid natuke alla. Proovime olla viisakad, ärme poo kedagi üles.

Ma tänan!

Tagasi üles