Eesootaval talvepuhkuste perioodil tasub meeles pidada, et võimaliku tervisehäda puhul on kõige olulisem abimees Euroopa ravikindlustuskaart. Sellega saavad Eesti haigekassas kindlustatud inimesed ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks peab arstiabi vajadus olema tekkinud teises riigis viibimise ajal ning tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud.
Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa majanduspiirkonnas ning Šveitsis viibimise ajal. Arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu vms) asukohamaa hindades.
Omavastutustasusid patsiendile ei korvata, samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Seetõttu soovitab haigekassa alati teha lisaks ka erakindlustuse. Eelnevat arvestades peaks haigla väljastama arve vaid omavastutustasude peale, mille saab omakorda esitada erakindlustusele.
Haigekassa hüvitab vaid riikliku süsteemiga liitunud raviasutustes tehtud kulutused, eraarstiabi aga mitte. Üldjuhul tasub eraraviasutustes tekkinud kulutuste, omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest reisikindlustus – need kulud võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Selle, kas tegemist on vajamineva arstiabiga või mitte, määrab patsienti raviv arst, kuid üldjuhul tähendab vajaminev arstiabi isikul teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See terviserike võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt või õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus. Loetelu, mis täpselt vajamineva arstiabi alla kuulub, ei ole.
Ainult üksikute teenuste asjus on kokku lepitud, mida kindlasti tuleb lugeda vajaminevaks arstiabiks – need on hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Vajadus nende teenuste järele on inimesel teada juba enne teise liikmesriiki minemist, kuid ilma nende teenusteta ei saakski inimene üldse reisida.
Selliste teenuste saamiseks peaks isik enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppima, et nimetatud haiglas oleks võimalik seda teenust patsiendile sobival ajal osutada.
Lisaks loetakse vajaminevaks arstiabiks ka tähtajalist sünnitamist, kuid seda siis, kui naine soovib teises liikmesriigis sünnitada perekondlikel põhjustel, näiteks kui tema abikaasa elab ja töötab teises riigis.
Jäta meelde!
Allikas: haigekassa