Südamepuudulikkuse teema kogub maailmas hoogu, erandiks pole ka Euroopa riigid, kus elab umbes 10 miljonit kroonilise südamepuudulikkusega patsienti.
Südamepuudulikkus on eluaegne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kroonilise südamepuudulikkusega haigete hulk kasvab kogu maailmas ja sellel on kaks peamist põhjust, neist esimene elanikkonna üldine vananemine. Keskmiselt on südamepuudulikkusega patsient 74-aastane – eakate osakaal suureneb nii Euroopas kui Ameerikas.
Vananedes suureneb ka südame isheemiatõve (ja südameinfarkti) esinemissagedus, mis on tähtis kroonilise südamepuudulikkuse põhjus – Eestis eriti meeste hulgas. Südamelihase infarkti põdemisega suureneb südamepuudulikkuse tekkerisk 2–3 korda.
Väga oluline kroonilise südamepuudulikkuse põhjus on kõrgenenud vererõhk. Kõrge vererõhuga inimestel on risk südamepuudulikkuse tekkeks 2–3 korda suurem kui neil, kelle vererõhk on normaalne. Kõrgenenud vererõhuga haigetel kujuneb südamepuudulikkus sageli aastate jooksul. Südamepuudulikkuse väga oluline risk on ka diabeet, mis tõstab haigestumise tekkeriski 2–5 korda.
Paradoksaalsena on kroonilise südamepuudulikkuse esinemissageduse tõusu põhjuseks meditsiini kiire areng, mille tulemusena suudetakse erinevaid esmaseid südamehaiguseid paremini ravida (aga mitte välja ravida) – sellised haiged elavad aga aastaid südamepuudulikkusega.
Märkamatu areng
Krooniline südamepuudulikkus kujuneb sageli pikema aja jooksul ja märkamatult, samuti võivad esmased haigustunnused olla suhteliselt ebamäärased: jõuetus, väsimus, jalgade turse, õhupuudus (eriti füüsilise koormusega), rütmihäirete teke ja sagenemine.
Küllalt ilmekas kehakaalu tõus tursete tekkimisest võib patsiendile jääda märkamatuks, kui see kujuneb pikema aja jooksul. Pole harvad juhtumid, kus patsiendid ostavad järjest suuremate mõõtudega riideid ja jalanõusid, võtavad kaalus mitukümmend kilo juurde, kuid seostavad muutusi mitte südamepuudulikkusega, vaid pigem vähese liikumise ja hea söögiisuga.
Klassikaline aeglane kulg on iseloomulik kõrgenenud vererõhuga haigetel, diabeetikutel ja ka nendel, kellel esinevad küll olulised muutused südame veresoontes, kuid infarkti pole olnud.
Teatud juhtudel võib südamepuudulikkus alata ägeda südamehaigusega, milleks enamasti on äge infarkt, rütmihäire või vererõhu kriitiline tõus. Sellistel juhtudel alustab esmast ravi kiirabi.
Kroonilise südamepuudulikkuse tablettravis kasutatakse mitmeid ravirühmasid ühekorraga ja see kompleksne ravi ei piirdu kuuriga, vaid on igapäevane ja eluaegne. Enamasti on südamepuudulikkusega patsiendil kaasuvalt muidki tervisehädasid, mis vajavad regulaarset ravi: diabeet, liigeshaigused, rütmihäired, neerupuudulikkus. Seetõttu on ettenähtud ravimite hulk märkimisväärne – keskmiselt kasutab südamepuudulikkusega patsient iga päev 5–7 ravimit.
Optimaalsel tablettravil südamepuudulikkusega haigetele saab paigaldada ka spetsiaalseid südamestimulaatorid, mis parandavad südame pumbajõudu, kuid selle eelduseks on eelnev korralik ravi.
Uued võimalused
Eestis paigaldati selline südamestimulaator esimesena Baltimaades 2000. aastal Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH). Praegu panevad kogenud spetsialistide selliseid stimulaatoreid Eestis kolmes haiglas: lisaks PERHile ka Taru Ülikooli kliinikumis ja Ida-Tallinna keskhaiglas.
Kahjuks ei sobi seda tüüpi stimulaatorid kõikidele, mistõttu paljude patsientide jaoks on regulaarne tablettravi ainus tõhus ravimeetod.
Kogu maailmas on seatud eesmärgiks, et südamepuudulikkuse ravimine peaks valdavalt olema haiglaväline ehk ambulatoorne. Siiski nimetab tervishoiustatistika mitmeid murettekitavaid arve. Nõnda on ühe kalendriaasta andmed kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi jaoks sellised: kuus kuni seitse perearsti visiiti, lisaks 15 muud konsultatsiooni eriarstide juures. Sellisest käsitlusest hoolimata tekib südamepuudulikkusega haigel seisundi halvenemine ja hädavajadus pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi 1–2 korral aastas.
Kõigele eelnevale vaatamata vajab südamepuudulikkusega haige ravi tõhustamiseks haiglaravi – keskmiselt kaks nädalat aastas.
Haiglaravi on tänapäeva Euroopas ja Ameerikas kõige kulukam osa südamepuudulikkusega haige ravist. Murettekitav on ka see, et umbes pooled südamepuudulikkusega haigetest jõuavad korduvale haiglaravile haiguse süvenemise tõttu juba ühe aasta jooksul.
Esmaseks põhjuseks on ravimite ebakorrapärane tarvitamine ja ravimite annuste kodune isepäine muutmine. Muudest põhjustest võivad kroonilist südamepuudulikkust kõige sagedamini ägestada viirushaigused ja kiire südametegevusega rütmihäired (eeskätt kodade virvendusarütmia).
Kroonilise südamepuudulikkusega haigetel tuleb pöörduda kiiresti arsti poole või kutsuda vajadusel kiirabi järgmistel juhtudel: kui südame-piirkonnas kestab valu rohkem kui 20 minutit; kui tekib ebaregulaarse ja kiire sagedusega südametegevus (pulsisagedus katsumisel üle saja löögi minutis); kui mõne tunniga tekib väljendunud õhupuudus.
Üldise uskumuse kohaselt on väga halb prognoos omane kasvajalistele haigustele, vähem teatakse seda, et ka krooniline südamepuudulikkus on halva prognoosiga laastav haigus.
Kroonilise südamepuudulikkusega haige prognoos on tõsine – pooled neist, kellel diagnoositakse raske südamepuudulikkus, surevad ühe aasta jooksul.
Lõppstaadiumi südamepuudulikkusega haige on sisuliselt voodihaige invaliid, keda suudab aidata vaid südame siirdamine.
Südamekabinetid
Südamepuudulikkusega patsientide ravi korraldamises peetakse tähtsaks kroonilise seisundi stabiilsuse tagamiseks haiglaväliselt korraldatud teenistusi. Kõrvuti perearstidega on Euroopas ennast õigustanud nn südamepuudulikkuse kabinetid.
Sellistes kabinettides jäävad patsiendid ravihaigla juurde jälgimisele. Eestis loodi esimene südamepuudulikkuse kabinet 2008. aastal Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juures. Tänaseks tegutseb kabinet ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas.
Nimetatud kabinettidesse oodatakse täiendavateks uuringuteks ja raviks haigeid ka mujalt kui n-ö emahaiglatest – nõnda tagatakse patsientidele paindlik ravikorraldus.
Arstid ja õed kohtusid kongressil
Südamepuudulikkuse kongressi korraldas Eesti Kardioloogide Selts
5.–6. oktoobril toimus Tallinnas III Balti südamepuudulikkuse kongress, millest võttis kokku osa 170 arsti Balti riikidest ja 130 õde Eesti haiglatest.
Tegemist oli suurejoonelise üritusega, mille peakorraldajaks ja võõrustajaks olid Eesti südamearstid – Eesti Kardioloogide Selts.
Kongressi foorum oli esinduslik, kokku peeti kuus sessiooni erinevatel teemadel, mis on südamepuudulikkuse tänapäevases käsitluses olulised. Avasõnad ütles Euroopa Kardioloogide Seltsi president prof Panos Vardas.
Allikas: Tiina Uuetoa
Südamepuudulikkus – mis see on?
Krooniline südamepuudulikkus kujuneb alati mingi südamehaiguse alusel ja on alati tüsistus, mitte iseseisev haigus.
Ennetuses annab parimaid tulemusi põhihaiguste ravi. Kõrgenenud vererõhuga haiged saavad südamepuudulikkust ennetada regulaarse vererõhu raviga, infarktihaiged peavad elukestvalt tarvitama ettekirjutatud tablettravi.
Tähtis on ka südameklappide õigeaegne operatsioon juhul, kui tegemist on olulise klapikahjustusega.
Allikas: Tiina Uuetoa