Pildid pajatavad ülikooli lugusid

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse avas emeriitdotsent Tullio Ilomets, kes on aidanud väljapaneku fotosid süstematiseerida ja identifitseerida. Neil päevil sai ta teaduse ja tehnoloogia pikaajalise süstemaatilise populariseerimise eest Tiiu Silla nimelise elutööpreemia.
Näituse avas emeriitdotsent Tullio Ilomets, kes on aidanud väljapaneku fotosid süstematiseerida ja identifitseerida. Neil päevil sai ta teaduse ja tehnoloogia pikaajalise süstemaatilise populariseerimise eest Tiiu Silla nimelise elutööpreemia. Foto: Sille Annuk

Teadusloolane ja muinsuskaitsja Tullio Ilomets (91) on taas andnud panuse alma mater’i ajaloo talletamisse ja tutvustamisse. Seekord avaldub tema tegu näituses Tartu Ülikooli multimeediatalituse koridoris.

Fotograaf Elmar Kaldi (1898–1969) näitust avades ütles talituse juhataja Ove Maidla, et just Ilomets on väljapanekut aidanud ette valmistada ja tegijaid tagant sudinud.

Tartu ülikooli fotograafina aastatel 1944–1948 ametis olnud Kaldi fotonegatiivide kogu saadi Tullio Ilometsa poja Indrek Ilometsa vahendusel Toomas Krausilt, kes annetas need 2007. aastal multimeediatalitusele.

Ajaloolisi hetki ülikoolist, Tartust ja tartlastest saavad vaadata nüüd kõik, kes astuvad sisse Lossi 3 õppehoonesse.

Ilomets uuris fotosid

«Mina olen nii vana, et ma tunnen nende fotode pealt pooli inimesi, keda keegi teine enam ei tunne,» ütles Tul­lio Ilomets. «Olen Tartus 1948. aastast saadik ja ülikoolis üle 60 aasta rektoreid ja muid mehi näinud.»

Elmar Kald sündis 22. jaanuaril 1898 Mehikoormas. Ilo­metsa andmetel lõpetas ta Tartu Aleksandri gümnaasiumi ja hakkas pildistama juba 15-aastaselt, nagu näitavad mõned tema klaasnegatiivid, näiteks Kuradisilla avamisest.

Pärast Vabadussõda raamatutega kaubelnud Kald asutas hiljem kirjastuse Sõnavara, mis üllitas toonaste algajate kirjanike (sh Mart Raud ja Valmar Adams) teoseid. Oma haridust täiendas ta vabakuulajana filosoofiateaduskonnas. Enne ülikooli fotograafina tööle asumist tegi Kald päevapiltnikuna kaastööd ajakirjandusele.

Tuhanded klaasnegatiivid

Näitusefotod on välja valitud 12 300 negatiivi hulgast, mis on läbi vaadatud, süstematiseeritud ja digiteeritud multimeediatalituses, osa ootab veel uurimist. (1940. aastal on Kald andnud üle 2000 klaasnegatiivi kirjandusmuuseumi.) Koridoriväljapanekus on üle 150 foto 1930. ja 1940. aastatest.

«Näitus annab ülevaate Elmar Kaldist kui fotograafist,» ütles Ilomets. «Me võime lugeda teda Tartu üheks silmapaistvamaks oma ajastu fotograafiks, kellest on seni häbematult vähe räägitud. Püüame teda nüüd panna väärilise koha peale Tartu fotograafias.»

Elmar Kaldi fotod on di­giteerinud Andres Tennus ja arvutisüsteemi seadnud Kaire-Lea Pihlap. Näituse on korraldanud Ove Maidla ja kujundanud Maarja Roosi.

Multimeediatalituses valmib õppematerjale

Tartu Ülikooli multimeediatalitus (Lossi 3) on varemgi teinud koridorinäitusi foto- ja maalikunstnike loomingust. Põhitegevus on siiski muu: paljundusteenused, arvutigraafilised kujundused, suures formaadis trükkimine, konverentside täisteenindus ja ülikooli televisioon.

Spiraalköitmise kõrval saavad talituse masinad teha kiiret brošeerimist ja samuti valmistada liimköidet, mis võimaldab printida õppematerjale raamatu kujul.

«Õppematerjalid, mida on kähku vaja, võime kiiresti printida ja klammerdada,» ütles talituse koordinaator Helle Lilleorg. «Näiteks õppematerjalid sajale tudengile saame valmis teha 20 minutiga.»

Ja kui on hädasti tarvis, saab tellija brošeeritud õppevahendist veidi paksema raamatu tillukeses tiraažis kätte juba tunni pärast. Multimeediatalitus oli Tartus esimene sellise print on demand’i teenuse pakkuja. Seda on kasutanud ka mõni luuletaja, kellel on tarvis oma kogu paar-kolm eksemplari, et näidata seda rahastajale või kirjastajale.

«Meie suurt tiraaži ei tee,» ütles koordinaator. (TPM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles