Vandeadvokaat Jüri Raidla hinnangul tuleks Eestis läbi viia riigipidamise reform, et riigi edulugu saaks jätkuda ka järgmisel paarikümnel aastal.
Raidla hinnangul tuleb Eestis läbi viia riigipidamise reform
22. november 2012, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raidla ütles presidendi mõttekoja ja koostöö kogu kärajapäeval, et keegi ei saa eitada Eesti edulugu, milles on keskne roll olnud valitsusel ja parlamendil. «Paraku on see edulugu viinud paljud meist, sealhulgas eriti poliitilise eliidi, naudingute ja mugavuste maale ning see nauding on meie keele ja meele vallanud nii sügavalt, et pole tähele pandud, et Eesti on sattunud toetussõltuvusse,» lausus ta ja lisas, et suur osa Eesti avaliku sektori kuludest on finantseeritud tagastamatute toetuste kaudu, mistõttu pole Eesti riik praegusel kujul enam isemajandav.
Tema sõnul tuleb Eesti riigipidamises ette võtta radikaalseid samme, et edulugu oleks võimalik nautida ka järgmisel paarikümnel aastal. «Eesti ühiskonnas on kinnistunud arusaam, et tänasel moel riigipidamine on üle jõu käiv ja pikas plaanis samal viisil jätkata pole võimalik,» lausus Raidla, kelle sõnul on vaja hakata riiki pidama odavamalt ja tulemuslikumalt, seejuures mitte järele andes kvaliteedis. Ta toonitas, et selleks vajalike reformide tegemata jätmine on rahvuslike huvide ja seega ka põhiseadusega vastuolus.
Nii tuleb Raidla sõnul ilma venitamiseks ettekäänete otsimiseta ellu viia haldusreform, mille üle on seni edutult diskussioone peetud juba 15-16 aastat, samuti kaotada maavalitsused ja maavanema ametikohad, korrastada avalik-õiguslike ülikoolide õppekavad ning lõpetada õigusloomeline asendustegevus.
Riigipidamise reformi eestvedajateks võiks tema hinnangul olla Eesti Koostöö Kogu ja arengufond, eestkõnelejaks president ning spetsialistist liidriks mõni noorema põlvkonna riigiõiguse asjatundja, lisaks on tema sõnul oluline roll ka loomeliitudel ja akadeemilisel üldsusel.
Järgmisel aastal tuleks Raidla sõnul läbi viia riigiorganisatsiooni audit, mille võiksid teha riigikontroll ja arengufond, riigipidamisreformi kontseptsioon ja tegevuskava võiks tema hinnangul valmida aga 2014. aasta alguseks.
Lisaks Raidlale on presidendi mõttekoja ja Eesti Koostöö Kogu ühisel kärajapäeval Eesti tuleviku ja demokraatia tervise teemadel sõna võtnud president Toomas Hendrik Ilves ja rahandusminister Jürgen Ligi. Üritusel esinevad ka kunagine justiitsminister ja kohaliku elu edendaja Kaido Kama, ettevõtja Viljar Arakas, kunstnik Kaido Ole ja futurist Guido Viik.
2007. aastast korraldatavad presidendi kärajad kujutavad endast avatud mõttevahetust, kus osalevad vabakonna, ettevõtjate ja avaliku sektori esindajad.