Plaan luua digitaalne hotellikülastajate register põrkas teravale vastuseisule
27. november 2012, 21:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi plaan luua hotellide külastajate kohta digitaalne andmekogu, millele saaksid ligipääsu ka politseiametnikud ja statistikaameti töötlejad, põrkus kaubandus-tööstuskoja ning hotellide ja restoranide liidu tugevale vastuseisule. Teravaid küsimusi eelnõu põhjendatuse kohta esitas ka andmekaitse inspektsioon.
Kui praegu täidetakse hotellides külastajakaarte käsitsi, siis kavandatavad turismiseaduse muudatused kohustavad majutusettevõtteid alates 2015. aasta algusest registreerima kõiki külastajaid 24 tunni jooksul pärast saabumist digitaalses majutusteenuse kasutajate andmekogus. Siseministeeriumi hinnangul aitab selline digitaalne andmekogu hotelli külastajate üle paremini arvestust pidada ning märgata ohte Eesti julgeteenistusele ning avalikule korrale.
Andmekaitse inspektsioonil tekkis muudatuste kohta hulgaliselt küsimusi. Muuhulgas jäi inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu hinnangul segaseks, kellele selline arvestuse pidamine vajalik on ning ta leidis, et eelnõu eesmärki tuleb täpsustada.
Pole välistatud ka see, et kui politsei hakkab loodavast andmebaasist andmeid vaatama ja kasutama, kvalifitseerub see jälitustegevuseks.
Põhjalikumalt soovitas ta läbi mõelda ka selle, kas ikka võimaldada juurdepääsu politsei- ja piirivalve ametnikele. «Kindlasti on tegemist «huvitava» andmekoguga, mida võidakse kuritarvitada isiklikel ajenditel. Seetõttu tuleb vältida, et juurdepääs on suurel hulgal ametnikel, kes saavad teha päringuid, tuues õigustuseks ükskõik millise pisirikkumise kahtluse,» kirjutas Peep arvamuses ministeeriumile.
Kaubandus-tööstuskoja ning hotellide ja restoranide liidu ühisvastus on märksa kriitilisem ning selgelt muudatuste vastu. Kirjas leitakse, et eelnõuga soovitakse majutusettevõtetele seada osaliselt riigi funktsioone (osaleda avaliku korra tagamisel), see suurendab majutusettevõtete kulusid külastajate registreerimisel, rikub külastajate põhiõigusi ning lõppeks ei too see kaasa ka seletuskirjas välja toodud peamist mõju ehk riigi turvalisuse suurendamist.
Kirjas leitakse, et eelnõu püüab majutusettevõtetele delegeerida sisuliselt sama tööd, mida teeb politsei piirikontrollis riigipiiri ületamisel - kontrollima iga külastaja isikusamasust kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel ning edastama isikuandmed kohe õiguskaitseasutustele.
Eriti vastu ollakse sellele, et kõigi külastajate andmed tuleb nii-öelda igaks juhuks õiguskaitseasutustele edastada, mis pole proportsionaalne. «Eelnõu jõustumisel peaks Eesti kodanik esitama kodulinnas asuva hotelli sisseregistreerimisel rohkem isikuandmeid kui autoga Eestist Portugali sõites,» tõid kirja autorid näite.
Kui eelnõu seletuskirjas leitakse, et muudatuse mõju hotellidele on väheoluline, siis kaubandus-tööstuskoda ja hotellide liit sellega ei nõustu. Nad leiavad, et lisaks infotehnoloogilistele lahendustele tuleb raha kulutada ka personali koolitamiseks, suureneb ka külastajate registreerimiseks kuluv aeg, sest enam ei saa korraga registreerida tervet reisigruppi – võimalus, mis teistes riikides on lubatud.
Samuti leiavad kirja autorid, et selline registreerimine rikub külastajate põhiõigusi, sealhulgas õigust vabalt liikuda ning eraelu puutumatusele. «Tuleb rõhutada, et majutusteenuse pakkumine ei ole oma iseloomult midagi erilist võrreldes teiste teenustega (nt ruumide üürimine või rent), mida inimene saab igapäevaselt vabalt osta ja tarbida. Ruumide üürimiseks pole isegi kirjalikku lepingut vaja sõlmida.»
«Kui Euroopa Liidu kodanik saab Schengeni konventsiooni alusel liikmesriikide vahelisi sisepiire ületada ilma isiku kontrollita, siis peaks olema võimalik kasutada ka majutusteenust ilma oma isikuandmete edastamiseta õiguskaitseasutustele,» märgitakse kirjas.
Kaubanduskoja hinnangul pole välistatud ka see, et kui politsei hakkab loodavast andmebaasist andmeid vaatama ja kasutama, kvalifitseerub see jälitustegevuseks.
Viimaks leiavad kirja autorid ka seda, et külastajate hotellides registreerimisel on võitluses ebaseadusliku sisserände ning rahvusvahelise piiriülese kuritegevusega marginaalne mõju. Näiteks toovad nad selle, et kui mullu ööbis statistikaameti andmetel majutusasutustes üle 2,7 miljoni inimese, siis neist ligi kolmandik olid eestlased ning pool Euroopa Liidu kodanikud. Kolmandatest riikidest pärit inimeste, kelle vastu õiguskaitseorganid ilmselt huvi tunnevad, osakaal hotellides oli aga vaid 15 protsenti.
Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul vaatab ministeerium kindlasti murekohad läbi ning annab omapoolsed selgitused kirjaliku vastusena.