Alates eelmise nädala teisipäevast on põlema läinud vähemalt 14 sõidukit. Asjatundjad soovitavad autot korrektselt hooldada ning veenduda elektriseadmete korrasolekus.
Viimasel ajal põleb pea iga päev mõni auto
29. november 2012, 23:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane teade põlema läinud autost tuli kolmapäeval. Nimelt leiti päev varem Narvas Tiigi tänava lähedal asuvas karjääris põlevast sõiduautost 43-aastase mehe surnukeha.
Sel korral alustati kriminaalasja paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest, ent kui vaadata päästeameti teateid alates eelmise nädala algusest, nähtub, et sõidukipõlengud on muutund üpris igapäevaseks.
Näiteks esmaspäeval süttis Kõue vallas maastur, laupäeval-pühapäeval põles neli nõiduautot ja üks veok, reedel kaks sõiduautot. Alates 20. novembrist on põlema läinud vähemalt 14 autot. Ainult esmaspäev ja neljapäev jäid sellise juhtumita.
«Tehnilise rikke tõttu juhtunud tulekahjud on pigem erand kui reegel ja rohkem juhtub tehnilistel põhjustel õnnetusi just vanemate autodega.»
«Autod süttivad peamiselt tehniliste rikete tõttu. Parim viis neid vältida on sõidukit korrektselt hooldada ja hoolduste vahelisel ajal auto suhtes tähelepanelik olla,» rääkis Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits.
Ta lisas, et sõiduk võib süttida ka näiteks mootori õli sattumisest väljalaskesüsteemile ning sageli ei oska sõiduki omanik selliseid seoseid näha ja jätab võimalikud ohu märgid tähelepanuta.
Novembrikuus on If Kindlustuses registreeritud 3 tulekahjuga seotud juhtumit. Selle aasta 10 kuuga on Ifis registreeritud 24 sellist juhtumit, mullu samal perioodil 37.
«Peamiste põhjustena võib välja tuua elektriseadmestiku rikked,» seletas If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss. «Peamiselt on tegemist olnud 5-10 aasta vanuste sõidukitega.»
Ka Porss rõhutas, et sõidukeid tuleb korrektselt hooldada, mootoriruum puhtana hoida ning sõidukile lisaseadmete paigaldamisel tuleb järgida tootega kaasas olevaid soovitusi ja paluda vajadusel spetsialisti abi. Samuti ei tohi ka kaitsmete suurust omavoliliselt muuta.
ERGO transpordikahjude osakonna juhataja Rain Tomingas rääkis, et tähelepanu tuleks pöörata istmesoojenduste korrasolekule.
«Samuti tuleks talve eel lasta spetsialistidel üle vaadata nende sõidukit seisukord, millele on paigaldatud seisukütte või eelsoendussüsteemid, kuna suvisel perioodil ei ole neid ilmselt kasutatud ja nende sisukord on teadmata,» lisas ta.
Tomingase sõnul on oluline talvel hoiduda olukordadest, kus sõiduk pannakse käima ja minnakse ise tuppa ootama kuni sõiduk soojeneb, kuna on oht, et sõiduk võib tehnorikke tõttu süttida ja seda ei märgata õigel ajal.
Novembris oli ERGO-l kolm põlengujuhtumit, millest ühel juhul süttis sõiduk peale pesu – ilmselt tekitas niiskus elektrisüsteemis lühise.
RSA Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juht Eero Link kinnitas, et kui 2011. aastal oli RSA-l üheksa taolist juhtumit, siis tänavu oli neid oktoobriks olnud juba 11. Ent siin on suur roll ettevõtte kasvul.
«Põhjused on aga väga erinevad – alates seadme rikke tõttu tekkinud kahjust kuni kolmanda isiku pahatahtliku teoni,» rääkis Link. «Otsest trendi või seost siin välja tuua on keeruline. Tehnilise rikke tõttu juhtunud tulekahjud on pigem erand kui reegel ja rohkem juhtub tehnilistel põhjustel õnnetusi just vanemate autodega.»
Link rõhutas, et oma auto korrasolekut peab regulaarselt kontrollima ning tehniliselt mittekorras auto tuleks koju jätta.
Salva Kindlustuse kindlustusdirektori Urmas Kivirüüdi sõnul on neil tänavu olnud vaid 2 sõidukite põlengujuhtumit, mullu 6. «Süttimiste põhjuseks on peamiselt elektrisüsteemi vead, kuid olulise osa moodustavad ka süütamised,» märkis ta.
Olgugi, et viimasel ajal on sõidukipõlenguid väga palju, pole aasta siiski kehvem kui eelmine. Päästeameti andmetel on transpordivahendite põlengutele pidanud päästjad tänavu 10 kuuga väljasõitma 351 korral, mullu 12 kuuga 421 korral. Nendes numbrites on nii erinevad sõidukid, paadid kui veokite põlenud rehvid.
Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe lisas, et auto süttimisel on abi ka 1-2 kilogrammisest tulekustutist, kui see asub käepärases kohas, on kiirelt kättesaadav ja suunatakse otse tulekoldele.
«Näiteks, kui põleng tekib mootoriruumis, siis peaks ikkagi kapoti lahti saama ja suunama kustuti sinnapoole,» sõnas ta. «Kui aga tuli veidi võimust võtab ja auto salongis on ju palju hästi süttivat ja põlevat materjali, siis ei pruugi 1-2 kg kustutist sugugi piisata.»
Ta lisas, et paljud hoolivad autoomanikud paigaldavad vähemalt 2 kg suuruse kustuti ja otsivad selleks sobivaimat kohta, milleks pole pagasiruum, vaid näiteks kõrvalistuja jalgade alune ruum.