PVA ja silikoon kulub naiste käes ruttu

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülenurme käsitöö- ja rahvakultuuriseltsi Nurmenukk liige Külli Vaher (vasakul) ja seltsi juht Maire Henno meisterdavad lambivarje: nad on lambivarju ajutisele karkassile puuvillase lõnga peale mässinud ning katavad nüüd niiti PVA-liimiga. Ööpäeva pärast võib õhupalli katki susata ning kordumatu lambivari või miks mitte ka laua- või laekaunistus ongi valmis.
Ülenurme käsitöö- ja rahvakultuuriseltsi Nurmenukk liige Külli Vaher (vasakul) ja seltsi juht Maire Henno meisterdavad lambivarje: nad on lambivarju ajutisele karkassile puuvillase lõnga peale mässinud ning katavad nüüd niiti PVA-liimiga. Ööpäeva pärast võib õhupalli katki susata ning kordumatu lambivari või miks mitte ka laua- või laekaunistus ongi valmis. Foto: Sille Annuk

Klassika ei sure – välja vaadates pole kahtlustki, et villased sokid ja käpikud on Eestis ikka tegijad. Aga nobedad vardaklõbistajad tikuvad üha enam oma raamidest välja, sest nad tahavad kõikmõeldavaid asju oma käega järele teha.

«Lambivari, see on imelihtne, tegin neid öösel just mitu tükki,» naerab Ülenurme käsitöö- ja rahvakultuuriseltsi Nurmenukk juht Maire Henno. «Materjali läheb vähe ja töö on lihtne,» lisab samas seltsis kaasa lööv Külli Vaher, kes on käsitööpisikusse nakatunud nii kõvasti, et täiendab oma teadmisi ja oskusi Räpina aianduskoolis tekstiilitöö erialal.

Nad kinnitavad kui ühest suust, et kellel jätkub tahtmist, saab lühikese ajaga õhupallist, puuvillasest lõngast ja PVA-liimist endale kordumatu lambivarju, lauaehte või lae all rippuva vahva kera-ruumikaunistuse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles