Pressivaenlane Michal: olen intervjuusid andnud isegi pere kõrvalt nädalavahetustel

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristen Michal.
Kristen Michal. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Eile Eesti Ajalehtede Liidu poolt tänavuseks pressivaenlaseks nimetatud justiitsminister Kristen Michal ütles, et ei mõista talle omistatud nimetust ja leiab, et meedias suure «tulejõuga» isikud otsustasid erakondade rahastamise debati asendada lihtsalt lahmimisega.

«Niipalju, kui ma olen lugenud, miks meediafunktsionäärid selle aunimetuse mulle on omistanud, siis selle aastal ongi seesama põhjendus, et neid ei rahulda justkui minu kättesaadavus,» ütles Michal Kuku raadiole antud intervjuus.

«Aga ma ka möönan, et kui sa oled seitse tundi parajasti ütlusi andnud mingis konkreetses asjas, siis ongi äärmiselt ebamugav õhtul kell pool üksteist–pool kaksteist hakata intervjuusid andma, võib-olla oled ise ka piisavalt väsinud selleks,» põhjendas minister oma käitumist juuli lõpus vahetult pärast ülekuulamist prokuratuuris.

«Mina enda jaoks olen sedasi seadnud, et kui ajakirjanikel on küsimusi, siis alati on võimalik vastata. Ei ole ju suur saladus, et väikses Eestis on poliitikud ka nädalavahetusel olnud valmis perekonna kõrvalt ajakirjanikule  intervjuud andma või mingit teksti kirjutama,» kinnitas Michal.

Kui neid inimesi, kes Eesti riiki teenivad, nimetatakse moraalseteks värdjateks, siis paljude hinnangul tappis see debati.

Ministri sõnul on erakondade rahastamise üle käivas avalikus arutelus tehtud vigu ja õnnelik ta selle üle ei ole. «See oleks võinud olla parem, aga iga suhtlus on kahepoolne – see hetk, millal see läks käest ära, oli siis, kui need, kellel meedias on tugevam tulejõud, käitusid ise niiviisi, et ei olnud võimalik enam arutelu, vaid see muutus väga tugevaks lahmimiseks,» leidis Michal.

«See on ainult üks näide, aga kui neid inimesi, kes Eesti riiki teenivad, nimetatakse moraalseteks värdjateks, siis paljude hinnangul tappis see debati – ei olnud enam võimalik edasi arutada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles