President Toomas Hendrik Ilves jättis oma eilse otsusega rahuldamata sarimõrvar Juri Ustimenko armuandmispalve.
President ei andnud sarimõrvar Juri Ustimenkole armu
Eluks ajaks vangi mõistetud Ustimenko palus presidendilt armu ka 2010. aastal.
Postimees on varem kirjutanud, et salaja üle Narva jõe Eestisse ujunud Juri Ustimenko ja tema kamraadi Dmitri Medvedevi kogu Eestit raputanud kuritegude seeria algas 18. märtsil 2002. Roosikrantsi tänaval õhku lastud relvapoest varastati kaks tulirelva, millega kaheksa päeva hiljem rööviti Tartumaal taksojuhti ja veel kaks päeva hiljem tapeti Tallinnas taksojuht.
2002. aasta kevadel tapsid nad ligi ühe kuu jooksul Tartus, Tallinnas, Sillamäel ja Lätis kokku viis inimest ja haavasid rängalt veel mitut.
5. mail 2002 sooritasid nad oma viimase veretöö. Ehkki Eesti politseinikud hoiatasid oma Läti kolleege sinna suunduvate mõrtsukate eest, kontrollisid Valka politseinikud Ustimenkot ja Medvedevit liiga leebelt. Vastuseks avasid jõhkardid tule, üks Läti politseinik hukkus ning teine sai vigastada. Appi tõtanud turvamees kihutas Medvedevile kuuli pähe. Ustimenko põgenes. Tema kriminaalne karjäär lõppes 7. mail, kui ta Poolas lõpuks vahistati.
Politsei tõestas ära, et Ustimenko ja Medvedevi kuritegude seerias kaotas elu kokku seitse inimest ja kuus said vigastada.
Tänase korra järgi saab ta ennetähtaegselt vanglast vabastamist taotleda 2032. aastal, kui ta on ära istunud 30 aastat.