Korraldaja: kampaania «Issi, kus sa oled?» täitis oma eesmärgi
7. detsember 2012, 14:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusega «Issi, kus/kes sa oled?» ja nukra näoga lapsega plakatid üles riputanud MTÜ Üksikvanema Heaks teatel on sotsiaalkampaania oma eesmärgi saavutanud: inimesed reageerivad aktiivselt, tekkinud on arutelu ja isa roll on tõusnud nähtavamale.
Alates isadepäevast on üleval välimeedia plakatid küsimusega «Issi, kus/kes sa oled?». Kampaania korraldaja MTÜ Üksikvanema Heaks teatas, et sellega soovitakse pöörata tähelepanu üksinda last kasvatava vanema olukorrale ning rõhutada, et lapsed ootavad ja vajavad mõlemat vanemat.
Oluline on rõhutada, et lisaks füüsilisele kohalolekule vajavad lapsed ka vanemate emotsionaalset kohalolu, teatas ühing.
«Sotsiaalkampaania on saavutanud oma eesmärgi,» ütles MTÜ Üksikvanema Heaks liige Küllike Lillestik. «Inimesed reageerivad aktiivselt, tekkinud on konstruktiivne arutelu ja isa roll tõusnud nähtavamale kogu oma komplitseerituses.»
Kampaaniale antud tagasisides olevat välja toodud mitmeid valusaid lugusid, eripalgelisi keerukaid suhtemustreid ja vastuolulisi hoiakuid seoses vanemluse ja lapsevanemaks olemisega peale lahkuminekut.
Näiteks vaidlused hooldusõiguse üle, jagatud vanemlik vastutus, lapse elatisraha andmise-saamisega seonduvad konfliktid, sh kindlustunne või usalduse puudumine rahakasutuse sihtotstarbekuse suhtes jne. Kõige selle foonil paistavad ühingu teatel silma lahendamata suhete keerdkäigud, mis kanduvad otseselt üle lapsele.
«Keskendumine küsimusele «Kes on süüdi?» ei aita jõuda osapoolte jaoks parima võimaliku lahenduseni,» lausus Lillestik. «Oleme veendunud, et lapse edukaks arenguks on tal vaja turvatunnet ja head suhet mõlema vanemaga. Samuti hästi toimivat vanematevahelist koostööd.»
«Aga isegi olukordades, kus reaalsete kokkulepeteni jõuda on pea võimatu, on lapse arengu ja heaolu huvides siiski oluline jääda teise osapoole suhtes lugupidavale positsioonile,» rääkis Lillestik. «Siinkohal võiks hakata riik laste turvalisema käekäigu huvides otsustavamalt vanematevahelistes vaidlustes osalema ja konstruktiivsemaid lahendusi välja pakkuma.»