Venitamistaktika riigikogus

Andrei Korobeinik
, riigikogu liige (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Korobeinik.
Andrei Korobeinik. Foto: PP

Kolmapäeval kell 10 alanud riigikogu istung lõppes alles neljapäeval kell 13. Mõni istung võib väldata kolm-neli päeva, kõik sõltub opositsiooni tahtest ja energiast. Seni on seda tahet jagunud.

Pidurdamine

Näiteks võin tuua enda juhitud avaliku teabe seaduseelnõu. Vaatamata ebatavalisele kellaajale (kell pool neli eelmise laupäeva hommikul) ja seaduse üsna spetsiifilisele valdkonnale, sain kolleegidelt Keskerakonnast terve portsu küsimusi, nagu näiteks “Miks ma peaksin seda eelnõu toetama?” või “Mis see mulle annab?”. Kogu teise lugemise protseduur võttis tund aega. Sama istungi päevakorras oli veel 17 seaduseelnõu, mille menetlemist samamoodi pidurdati.

Küsimused, sõnavõtud, vaheajad on opositsiooni seaduslik instrument istungi venitamiseks ja demokraatlikus riigis seda aeg-ajalt ikka juhtub. Näiteid on palju, mõni on üsna muljetavaldav.

1997. aasta aprillis kestis Kanada provintsi Ontario volikogu istung üheksa päeva järjest, sest üks opositsioonifraktsioon genereeris arvutiga muudatusettepanekuid munitsipaalkorralduse seaduseelnõule, pakkudes igale seaduse mõju piirkonnas asuvale tänavale referendumi korraldamist. Tänavaid oli kokku 11 500, muudatusettepanekuid niisama palju.

Iga ettepanek kuulus läbihääletamisele, kusjuures kuuendal päeval magasid koalitsioonisaadikud ühe hääletamise sõna otseses mõttes maha ja üks Toronto äärelinna tänav saigi õiguse rahvaküsitlus korraldada. See jäi paraku ära, sest valitsus jõudis otsuse tühistamiseks omapoolse muudatusettepaneku esitada.

Eesti opositsioon ei ole nii usin ja ööseks jätavad nad saali mõnikord vaid kolm-neli inimest, kes vaheaegu võtavad ja küsimusi-kommentaare toodavad.

Koalitsioon peab täiendavatel istungitel seevastu täies koosseisus valmis olema, muidu võib mõni saadik kohaloleku kontrolli nõuda ja istungi minuti pealt lõpetada ning sellega lükkuks päevakord veelgi kaugemasse tulevikku.

96 senti või 12 eurot

Praegust venitamistaktikat kasutatakse riigikogus peamiselt selleks, et juhtida üldsuse tähelepanu opositsiooni ideedele, mis inimestele ühe käega justkui annaksid, kuid kahe käega rahakotist vahendeid võtaksid.

Meie öösistungite sarja initsiaatoriks on Keskerakond, kes meedias räägib küll elektriaktsiisi alandamise soovist (mõju keskmisele elektriarvele 96 senti kuus), kuid samal ajal mainib katteallikana astmelise tulumaksu rakendamist, mis viib keskmiselt perekonnalt umbes 12 eurot kuus maksuraha. Aastaga kaotaks siis keskmine Eesti pere umbes 130 eurot. Ei ole ühtegi põhjust, miks koalitsioon võiks sellise skeemiga nõustuda.

Venitamistaktikaga lükkab opositsioon edasi 2013. aasta riigieelarve vastuvõtmist. Loodan, et lisaistungite abil suudame riigieelarve menetluse järgmisel nädalal lõpetada, kuid ei saa välistada, et Keskerakond jätkab võitlust ja eelarve vastuvõtmine lükkub edasi. Sellega koos lükkuvad edasi lastetoetuste, pensionide, õpetajate palkade kasvu ja maksukoormuse languse jõustumine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles