Reformierakonna plekitud ministrid

Taavi Rõivas on komisjoni juhina jätnud riigikogu kolleegidele hea mulje sirgeselgse väitleja ja mõjusa läbirääkijana. Foto: Liis Treimann

Peaministri otsus tõsta sotsiaalminister Hanno Pevkur tagasiastunud justiitsministri Kristen Michali asemele ning tuua valitsusse valimistel suure häältesaagi kogunud Taavi Rõivas oli loogiline.

Hanno Pevkur (35) on läbi taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõige pikemalt ametis olnud sotsiaalminister – jaanuaris täituks tal neli aastat selle eriti tundliku valdkonna juhina.

Ta alustas ministrina sotsiaalministeeriumi jaoks keerulisel ajal, kui eelmine minister Maret Maripuu oli sunnitud sotsiaalvaldkonna suurte segaduste tõttu ametist tagasi astuma. Pevkur on nelja aastaga positsiooni kindlustanud ning hoolimata äsjasest läbi ajaloo kõige pikemast meditsiinitöötajate streigist võib ta justiitsministri ametisse suunduda kui Reformierakonna plekitu rinnaesisega poliitik.

Taavi Rõivase (33) kutsumine sotsiaalministriks järgib Reformierakonna (või vähemalt Andrus Ansipi) põhimõtet, et ministriportfelle pakutakse esmajärjekorras parlamendisaadikuile, kes said valimistel väga hea tulemuse. Rõivase saak oli 2011. aasta kevadel üle 6700 hääle.

Mitmed Reformierakonna liikmed tunnistasid, et ministrikandidaatide valik on selgelt peaministri teha ning tema otsused võivad langeda viimasel minutil ja otsustavaks võib saada hea avaliku esinemise oskus. Nii oli see Pevkuri valitsusse kutsumisel 2009. aastal, kui toonane parlamendisaadik televisiooni väitlussaates sotsiaalvaldkonna teemal veenvalt esines. Esinemisele järgnes Ansipi otsus ta oma meeskonda tuua. Samamoodi viidatakse nüüd Rõivase kolmapäevaõhtusele esinemisele ETV saates «Foorum».

Rõivas oli ministriameti lävepakul juba 2009. aastal, kui otsiti uut sotsiaalministrit, ja 2011. aasta kevadel, kui Ansip oma teist valitsust kokku pani – vähemalt avalikkuses on Rõivast mõlemal puhul nimetatud kandidaadina.

Rõivasest kõneldes nimetavad tema riigikogu kolleegid peamiselt kolme sõna: sõnakas, aktiivne, töökas. Rahanduses väga tugev. Kuigi tema senine kokkupuude sotsiaalvaldkonnaga ei ole teab mis põhjalik, on ta kindlasti võimeline end alaga kiiresti kurssi viima, leiavad riigikogu kolleegid.

«Kerge ei saa tal aga olema, sest, vabandust, aga sotsiaalministeeriumi maja on aastatega helgetest peadest tühjaks jooksnud,» oli üks parlamendipoliitik väga kriitiline. «Peamiselt noogutatakse kaasa ministri jutule, kuid sisulist tööd tuleks teha parteipoliitikata.»

Kuigi Pevkur on sotsiaalministrina ajanud vaoshoitud poliitikat ja vaikselt käima lükanud mitmed suured reformid, leiab nii mõnigi Toompea poliitik, et juristiharidusega Pevkurile hakkab justiitsministri roll sobima kindlasti paremini kui senine sotsiaalministri oma.

Poliitikud viitasid ka sellele, et Pevkur on juba väga pikalt sotsiaalminister olnud, mis on teinud temast viieosalise valdkonna spetsialisti. Samas on pikaks ajaks sama asja juurde jäämine võinud vähendada tema indu. Seetõttu polegi ministrivahetus valitsuskabinetis ehk vaid poliitiline vangerdus, vaid vajati uue energia ja värske pilguga uut ministrit.

«Taavi võiks vältida oma maailmavaatelist joont ja kuulata eelkõige sotsiaalala asjatundjaid,» soovitas üks riigikogu kolleegidest. «Reformierakonnal on olnud tegelikult üks väga hea sotsiaalminister – Toomas Vilosius. Ta valdas teemat täielikult, tervishoiu nüanssideni, ja oli äärmiselt avatud inimene, kes ei kummardanud Reformierakonna puujumalat, vaid lasi sageli käiku lihtsa talupojamõistuse. Taavi võiks Toomasega maha istuda – see tuleks talle kindlasti kasuks.»

Rõivas on Euroopa Liidu asjade komisjoni juhina jätnud riigikogu kolleegidele hea mulje sirgeselgse väitleja ja mõjusa läbirääkijana. Kui ta asjast midagi ei tea, viib end kiiresti kurssi. Ei lase end lolliks teha ja oskab suu vajadusel kinni hoida. Viimane omadus on poliitikas muutumas üha hinnatumaks.

«Küll aga jääb tal puudu empaatiavõimest, mis on sotsiaalministri kohal olles nii oluline,» hindas üks Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. «Pevkuril oli seda kindlasti rohkem. Üldse näib, et Pevkurist on saanud Reformierakonna jaoks inimene, kes plekitu karjääri tõttu seatakse augu ette, kus kõige enam käriseb. Ja justiitsalal on probleeme palju, millele viitas ka Kristen Michal oma lahkumiskirjas,» ütles üks opositsioonipoliitik.

Kui president esmaspäeval peaministri ettepaneku heaks kiidab, võtab Hanno Pevkur juba esmaspäeval üle justiitsministri kabineti. Taavi Rõivas peab enne ametisse asumist riigikogu ees ministri ametivande andma.

Taavi Rõivas

•    Sündinud 26. septembril 1979 Tallinnas

•    Vabaabielus Luisa Värgiga, peres kasvab tütar

•    Haridus: Tartu Ülikool, välismajandus ja turundus 2002, Tallinna reaalkool 1997

•    Töökohad: riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, XII riigikogu rahanduskomisjoni esimees 2009–2011, XI riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni liige 2007–2011, peaministri nõunik, Tallinna linnavolikogu liige 2005–2007, Tallinna Haabersti linnaosa vanem 2004–2005, rahvastikuministri nõunik-büroojuhataja 2003–2004, justiitsministri nõunik 1999–2002

•    Reformierakonnas 1998. aastast, juhatuse liige

Hanno Pevkur

•    Sündinud 2. aprillil 1977 Iisakus

•    Abielus Heli Pevkuriga, peres poeg ja tütar

•    Haridus: Tartu Ülikool, õigusteadus 2002, Tallinna majanduskool, õigusteadus 1998, Järva-Jaani keskkool 1995

•    Töökohad: sotsiaalminister 2009–2012, XI riigikogu liige, Euroopa Liidu asjade ja õiguskomisjoni liige, Nõmme halduskogu liige 2007–2009, Nõmme halduskogu esimees, Tallinnas linnavolikogu liige, justiitsministri nõunik 2005–2007, Nõmme linnaosa vanem 2003–2005, Nõmme linnaosa valitsuse haldussekretär 2000–2003, Nõmme linnaosa valitsuse õigusnõunik 2000, õigusbüroo Aleksis jurist 1999–2000, Järva-Jaani vallavalitsuse õigusnõunik, Koeru ja Kareda vallavalitsuse jurist-konsultant 1998–1999.

•    Reformierakonnas 2000. aastast, juhatuse liige

Üks küsimus

Millal tehti teile ettepanek ministriamet vastu võtta ja miks selle vastu võtsite?

Hanno Pevkur

Peaminister rääkis sellest neljapäeval telefonis. Enne Kristeni [Michal] lahkumisavaldust olime teemat arutanud.

Kõige olulisem, miks justiitsministri ameti otsustasin vastu võtta, oli kindlasti see, et peaminister mulle selle ettepaneku tegi, et ta pidas seda ettepanekut kõige mõistlikumaks. Kindlasti püüdsin otsustamisel vaadata, mis on üldine foon ja valikud ka erakonna jaoks. Erakonna juhatuses sai täna [eile] sel teemal natuke räägitud, mis olid Andruse [Ansipi] motiivid. Andrus tahtis ilmselt kindla peale minna, et justiitsministril oleks juba valitsuskogemus.

Kui peaminister teeb ettepaneku ja peab sinu kandidatuuri õigeks ning erakonna juhatus ühehäälselt selle heaks kiidab, siis on loogiline, et oled selleks valmis.

Taavi Rõivas

Ettepaneku tegi Andrus Ansip neljapäeval umbes kell 16 ja ma ütlesin «jah», kui olin perega nõu pidanud. Eks see on ka nende jaoks tõsine katsumus, seda enam, et ma ka oma praeguses ametis [riigikogu rahanduskomisjoni esimees] olen palju ja pikki päevi eemal.

Kui peaminister kutsub oma meeskonda valdkonnas, kus mul on teatav varasem kogemus, peaks olema väga kaalukas isiklik põhjus eitavalt vastata.

Olen püüdnud iga ametit pidada selliselt, et teeksin asju, mille üle mul on põhjust rahulolu tunda ja mida vast ka mõni teine hea sõnaga meenutab. Kindlasti on sotsiaalministri amet huvitav, aga väga raske valdkond ja mul pole illusioone, et see saaks olema lihtne või mugav amet. Et Hanno [Pevkur] on eelmine minister, annab kindlustunnet.

Kommentaarid

Andrus Ansip
peaminister, Reformierakonna esimees

Justiitsminister kooskõlastab väga paljudes ministeeriumides tehtud seaduseelnõusid ja praegustes oludes pean väga vajalikuks, et justiitsministril oleks valitsuses töötamise kogemus. Hanno Pevkuril see kogemus on ja ta on siiani oma tööga hästi hakkama saanud. Taavi Rõivas on väga hea sotsiaalministri kandidaat. Rõivas on osalenud nii vanemahüvitise seaduse kui ka riikliku viljatusravi programmi väljatöötamises ning peaministri büroos töötades kattis ta sotsiaalvaldkonda. Riigikogus on ta kuulunud sotsiaalkomisjoni ja juhtinud rahanduskomisjoni tööd. Arusaamine sotsiaalsüsteemi toimimisest on tal väga hea, lisaks on tal erasektori kogemus.

Sven Mikser
riigikogu liige, sotsiaaldemokraatide esimees

Michali tagasiastumise otsus tuli kahetsusväärselt hilja, kuid selle põhjused on ilmselged. Justiitsminister on üks neid kive Reformierakonna kaelas, mis erakonna mainet on kuu-kuult alla viinud. Ilmselt jõuti nüüd siis lõpuks arusaamisele, et justiitsministri jätkates ei ole võimalik allakäiku pidurdada. Tagasiastumine on samm, millel oleks olnud valitsuskoalitsiooni ja Reformierakonna mainele positiivne või vähemalt kahju vähendav mõju, kui see oleks astutud õigel ajal. Nüüd, ma arvan, et selle mõju polegi väga suur. On veel mitu ministrit, kes on näidanud üles väsimuse, tüdimuse, ületöötamise märke või kes ei ole toime tulnud. Oleks põhjust teha suuremaid ümberkorraldusi. Võiks välja vahetada majandus- ja kommunikatsiooniministri ning kaaluda rahandusministri asendamist.