Täna tutvustatud uuringu järgi on iga teine Eesti 15-74-aastane elanik mänginud hasartmänge raha peale ning hasartmängusõltuvuse riskirühma kuulub 5 protsenti elanikest ehk ligi 52 000 inimest.
Uuring: pea iga teine eestlane on raha peale mänginud
11. detsember 2012, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tutvustati uuringut «Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 15.-74 a. elanikkonnas», mille tulemustest selgus, et hasartmänge on raha peale mänginud 47 protsenti küsitletutest. Kogu elanikkonnast oleks see umbkaudu 481 400 inimest.
5 protsenti Eesti 15-74-aastastest elanikest ehk ligi 52 000 inimest kuuluvad hasartmängusõltuvuse riskirühma ehk on probleemidega mängijad. Probleemidega mängijaid leidub kõige enam meeste, noorte ning töötute seas.
Positiivse suundumusena saab kinnitada hasartmängusõltuvuse riski alanemist nii elanikkonnas tervikuna kui ka mängijate hulgas, kuid võrreldes 2010. aastaga on riskirühma kuuluvate mängijate probleemid süvenenud ja nad on sagedamini nõustunud väidetega, mis viitavad hasartmängusõltuvuse riskile.
Kui 2010. aastal kuulus tõenäoliselt patoloogiliste mängijate hulka 3 protsenti, siis 2012. aastal 1 protsent. Mõningate probleemidega mängijate protsent on langenud 6 protsendilt 4-le ning probleemidega mängijate hulk 13 protsendilt 10-le.
Tõenäoliselt patoloogilistest mängijatest panustab kolmandik ühel mängupäeval keskmiselt üle 70 euro ning 37 protsenti üritab peale kaotust enamasti järgmisel päeval raha tagasi võita. Ligi neljandik neist on puudunud töölt või koolist oma mänguharjumuste tõttu.
Uuringust selgus ka, et hasartmänge on mänginud märkimisväärne osa noortest, kes ei tohiks seadusest tulenevate vanusepiirangute tõttu seda teha. Näiteks 9 protsenti 15-20-aastastest on mänginud keelatud mänge internetis ja väljaspool internetti 2 protsenti. Noored on mänginud sõltumata kehtivatest vanusepiirangutest internetis ja väljaspool internetti nii kasiinomänge, osalenud kihlvedudes ja spordiennustustes, mänginud loteriid ja kiirloteriid.
Hasartmängude mängijate ning mittemängijate suhtumine kehtivatesse seadusandlikesse hasartmängude mängimisega seotud piirangutesse on sarnane.
Enamik nõustub, et mõistlik vanusepiirang kasiinomängude ja pokkeri mängimisele on 21 eluaastat ja et riik peaks litsenseerimata internetikasiinodesse suhtuma maksimaalse rangusega. 86 protsenti küsitletutest peab mõistlikuks vanusepiiranguks vähemalt 21 eluaastat.
Mängijate jaoks on oluline, et hasartmängukorraldajad, kelle mänge nad internetis mängivad, omaksid Eestis tegevusluba ja nad suhtuvad pigem hästi ka kohtustuslikku enesetuvastamisesse ja oma isiku registreerimisse kasiinosse sisenemisel. 64 protsenti kasiinomängijatest suhtub hästi kohustuslikku isiku tuvastamisse kasiinosse sisenemisel.
Uuringu peamiseks eesmärgiks oli ülevaate andmine Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul, hasartmängusõltuvuse riskirühmadest ning elanikkonna suhtumisest ja teadlikkusest hasartmängude mängimisega seotud vanuselistest ja muudest seadusandlikest piirangutest.
Tänavu juunist oktoobrini läbiviidud personaalintervjuudes osales 3519 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Uuring viidi läbi Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse algatusel TNS Emori poolt.