Kas imikule saab lugemist õpetada? Jah, saab küll

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

John Wilkey oli kõigest neljapäevane, kui ema hakkas talle lugemist õpetama. Ema ei heidutanud fakt, et vastsündinu ei suuda keskenduda ega mõista sõnu.

39-aastane Briti naine Dana näitas imikule sõnakaarte kaks korda päevas. Näiteks näitas ta beebile kaarti kirjaga «piim», andis talle rinda ja näitas sõna «piim» ka beebide viipekeeles. Nõnda igal hommikul ja õhtul, kirjutab Daily Mail.

Kes ei ole kursis moodsate lapsekasvatusmeetoditega, siis beebide viipekeel on midagi, mida Dana sugused lapsevanemad tunnevad hästi. See põhineb teoorial, et lapsed soovivad suhelda juba tunduvalt varem kui neil areneb kõne, kuid nad saavad enda soove ja vajadusi väljendada käeviibete abil. Dana sõnul oskas John üheksakuuselt beebide viipekeeles ära tunda umbes 20 sõna või väljendit, mille seas oli näiteks «ma armastan sind», «nina», «kõrv» ja «käed üles». Sellest ajast saati kasvas tita sõnavara väga kiiresti

Dana usub, et laps peab lugema õppima enne kui ta saab selgeks isegi potil käimise, sest see aitab tal hiljem elus edukas olla. Teine selle trendi eeskõneleja on Wikipedia kaasasutaja Larry Sanger, kes on kiidelnud, et õpetas oma lapse Powerpointi esitluste abil lugema enne kaheaastaseks saamist. Sanger on veendunud, et lugemise õpetamist ei tohiks jätta kooli õlule ning on lapsevanematele loonud ka veebilehe Readingbear, kus teised saavad järgida tema eeskuju.  

Skeptikuid see aga ei vaimusta ning nad kahtlevad, et kas Rangeri laps tegelikult üldse «loeb». Nimelt võib imikuid õpetada eristama kujundeid ja seostama neid teatud helidega, kuid see ei tähenda, et nad mõistaksid või oskaksid aru saada ka nende tegelikust tähendusest. Enamasti usuvad arenguspetsialistid, et suurem osa lapsi ei oska uute sõnade tähendust mõista varem kui kolme- või nelja-aastaselt. Lugemine eeldab mitmeid erinevaid oskusi. Näiteks tuleb osata märgata pisikeste detailide erinevusi ning seostada tähti helidega ja muudki.

Ometi on varase õpetamise pooldajaid üha enam ning vanemad maksavad palju ka koolitajatele ning käivad imikutega lugemisringides, et maimukest varakult arendada.

Kas võib olla, et vanemate võistlushimu on läinud liiga kaugele? Või, kui lapsel peaks väga varasest lugemisoskusest palju kasu olema, peaksid ehk kõik vanemad sellega rõõmuga kaasa minema? On ju ka meil viimasel ajal palju räägitud laste keeleoskuse ja teksti mõistmise probleemidest

Kümneaastase uuringuga tehti kindlaks, et laps, kes oskab viieaastaselt lugeda (olenemata sellest, kui hästi ta teksti mõistab), saab 16-aastaselt teistest koolis paremini hakkama, sõltumata sellest, mis on ta IQ. Uurijad leidsid, et varases eas tekkinud enesekindlus annab lapsele palju tuge ja edukat joont tahab ta ka hiljem ise jätkata.

Mõned eksperdid on aga öelnud, et kui laps õpib väga vara lugema, siis võib ta teistel elualadel arenguliselt maha jääda. Näiteks on psühholoog Amanda Gummeri selgitusel lapsele tähtede õpetamine lihtne, kui lapsel on selle vastu loomulik huvi ja vanem oskab seda rakendada. Korralik keeleoskus ei sõltu aga pelgalt lugemisest – selleks on vaja ka arusaamis- ja suhtlemisoskust, mis on nii verbaalne kui kirjalik. Kas aga lapse tekstist arusaamise oskus areneb samal ajal?

Gummer on jälginud Youtube’is mudilaste lugemist näitavaid videoid ja sealt ei ole temal sõnul näha, et laps ka loetust aru saaks. Psühholoogi suurim mure on see, et õpetamine tekitab väikelastele stressi ja pinget siis, kui nad peaksid lõbutsema ja õppima läbi mängu. Gummeri sõnul areneb laps kõige paremini siis, kui kõik on omavahel tasakaalus, nii sotsiaalsed, kognitiivsed kui füüsilised oskused, mis teineteist toetavad. Näiteks nägi ta videost, et väikelaps, kes oskas lugeda, kõneles tegelikult ebaselgelt ja tema füüsiline areng oli oma vanuse kohta maha jäänud.

Seetõttu soovitab spetsialist lapsele küll tutvustada raamatuid ja lugemist, kuid jälgida tema vastuvõttu ja alustada õpetamisega siis, kui laps on selleks valmis. Kui last sunnitakse lugemist õppima vastu tema tahtmist, siis võib tal tekkida selle vastu tõrge, mis teeb õpetamise sisuliselt võimatuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles