Politsei- ja piirivalveameti merevalvebüroo analüüsist selgub, et efektiivsuse tõstmiseks tuleks vahetada vanad ja halvas tehnilises seisukorras olevad piirivalvelaevad uuemate vastu, mis nõuaks 49 miljoni euro ulatuses investeeringuid.
PPA laevastiku uuendamine nõuaks 49 miljonit eurot
17. detsember 2012, 17:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt märkis siseministeeriumile saadetud kirjas, et praegu on ameti merevalvebüroo kasutuses seitse üle 24 meetri pikkust laeva, millest viis on teenistuseks kasutusel. Kaks laeva on arvatud teenistusest välja ja praegu valmistatakse ette nende võõrandamist.
Seitsmest laevast kahe ehk piirivalvelaevade Kindral Kurvits ja Valve tehniline seisukord on dokumendi kohaselt väga hea ja Pikkeri oma rahuldav. Piirivalvelaevad Kati, Kõu, Vapper ja Valvas on Hundi sõnul aga tehniliselt vananenud või omavad selliseid konstruktsioonilisi vigu, mis ei luba neid vajadusepõhiselt rakendada.
Lisaks tehnilistele probleemidele nõuab vana tehnika tema sõnul ka rohkem personali kui kaasaegsed laevad. «Hetkel on laevadel tööl 96 inimest ja täitmata on 24 ametikohta. Laevade eritüübilisus teeb praktiliselt võimatuks personali ristkasutamise, mis omakorda raskendab puhkuste ja koolituste planeerimist ning laevade mehitamist,» lausus ta.
Hundi sõnul näitab merevalvebüroo analüüs, et riigipiiri valvamiseks, mere- ja lennupääste osutamiseks ja merereostustõrje korraldamiseks vajab amet vähemalt viit laeva, millest pidevalt oleks teenistuses vähemalt neli. «See eeldab, et laevad on kaasaegsed ja omavad piisavat varustust sündmuste lahendamiseks. Viiest laevast üks võib olla teatud hetkedel teenistusest maas, kuna arvestades laevadele kehtivaid hoolduste ja personali kvalifikatsiooni nõudeid, toimuvad igal aastal kohustuslikud kaldategevused,» ütles ta.
Hundi sõnul tuleks efektiivsuse tõstmiseks vahetada vanemad laevad uuemate ja kaasaegsete laevaehituse nõuete järgi ehitatud ühetüübiliste ja funktsionaalsemate laevade vastu. Ta märkis, et kui järgmisel aastal saab laevastik teha 1,13 miljoni euro suuruse majanduskulude eelarvega 600 merepäeva, siis uuendatud laevastik saaks sama rahaga teha merepäevi 640.
Samas on amet seadnud tema sõnul eesmärgiks teha aastas minimaalselt 800 merepäeva. Praeguse laevastikuga kuluks selleks 3 042 400 eurot, uue laevastikuga aga 664 800 eurot vähem ehk 2 377 600 eurot. Ta tõi esile, et kuna uute laevade kasulik eluiga on tüübist olenevalt kas 30 või 40 aastat, siis keskmiselt 35-aastase tsükli jooksul tähendaks see 23,3 miljoni euro suurust kulude kokkuhoidu. Laevastiku uuendamine nõuaks Hundi sõnul investeeringuid umbes 49 miljoni eurot.
Siseministeerium palus politsei- ja piirivalveametilt laevastiku arengukava ja perspektiivse laevastiku aastaste tegevuskulude prognoosi kohta vastuseid, et ette valmistada eelnõu kaldabaaside ühendamiseks. Vastava ettepaneku esitamise kohustuse pani kaitse- ja siseministrile valitsuse tegevusprogramm.